Psühholoogia instituudi üliõpilastööd – Student works
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Enesehinnangu, isiksuse ja perfektsionismi seosed noorukite häirunud söömiskäitumisega(Tartu Ülikool, 2024) Kibuspuu, Miikael Marten; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töös uuriti enesehinnangu, isiksuse ja perfektsionismi rolli noorukite häirunud söömiskäitumise kujunemisel. Käesolevas töös uuriti longituuduuringus kogutud kahe laine andmeid 13 kuni 14-aastaste ja 15 kuni 16-aastaste noorte seas. Andmetega viidi läbi korrelatsioonianalüüse ning loodi vahendava analüüsi mudeleid hindamaks erinevate tegurite mõju häirunud söömiskäitumisele. Leiti, et vahendavatest mudelitest täitis kõik eeldused ja oli oluline vaid enesehinnangu vahendav mõju neurootilisuse ja häirunud söömiskäitumise vahel – seda nii poistel kui tüdrukutel. Teised hüpoteesid (madal enesehinnang vahendab seost perfektsionismi ja häirunud söömiskäitumise vahel; perfektsionism vahendab seost neurootilisust ja häirunud söömiskäitumise vahel; perfektsionism vahendab seost meelekindluse ja häirunud söömiskäitumise vahel; madal enesehinnang vahendab seost madala meelekindluse ja häirunud söömiskäitumise vahel) ei leidnud kummagi soo puhul kinnitust. Soovituslik on enesehinnangu ja häirunud söömiskäitumise ning perfektsionismi erinevate dimensioonide ja häirunud söömiskäitumise seoste ja mudelite edasine uurimine ja analüüsimine.Item Positiivse ja negatiivse afekti ning ekstravertsuse ja neurootilisuse seos emotsionaalsete näoväljendustega(Tartu Ülikool, 2024) Veltmann, Eneli; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Juuse, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöös küsisin, kas ja kuidas ennustavad negatiivne ja positiivne afekt, ekstravertsus ja neurootilisus ning enesekindluse hinnang väljendatud emotsiooni arusaadavust teistele. 121 vastajat (24 meest) hindasid veebikatses 300 emotsiooni väljendavat (hirm, rõõm, vastikus) videoklippi, mis olid esitatud 100 (39 meest) modelli poolt. Hindajad pakkusid videoklippidele vastuseid baasemotsioonide hulgast (hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus). Andmete analüüsimiseks viisin läbi logistilise regressioonanalüüsi. Kõigis mudelites jäid statistiliselt oluliseks, kuid seostusid emotsioonide äratundmise täpsusega nõrgalt, modelli enesekindluse hinnang väljendatud emotsiooni arusaadavusele, ekstravertsus ja negatiivse afekti kogemise määr. Neurootilisus oli oluline vastikuse ja rõõmu äratundmise ennustamisel ning positiivse afekti kogemise määr üldmudelis ja vastikuse ennustamisel. Uurimistöö aitab mõista isiksuse, afekti ja enesekindluse hinnangu seoseid emotsioonide äratundmise täpsusega ning pakub võimalusi käesolevate aspektidega vaimse tervise edendamisel arvestada.Item Vaimse tervise seisundi nähtavus teistele inimestele(Tartu Ülikool, 2024) Vehk, Lilian; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida enesekohaste hinnangute ning lähedaste hinnangute kattuvust vaimsete probleemide tuvastamisel EEK-2 küsimustiku põhjal. Osalejad (N = 258) hindasid enda ning tuttava emotsionaalset enesetunnet. Osalejaid said lingi, mida jagada tuttava inimesega, mille kaudu tuttav sai vastata samadele küsimustele nii enda kui lingi saatnud tuttava kohta. Enda kohta sai valida vastama partneri, perekonnaliikme või sõbra. Leitud tulemused kinnitasid püstitatud hüpoteesi, et kokkulangevus emotsionaalse enesetunde hindamisel enesekohaste hinnangute ja lähedaste hinnangute vahel on mõõdukas (r = .37). Hinnangute kokkulangevust ei mõjuta vastajapaari suhtetüüp või nende tutvuse kestus. Antud töö piiranguks on vähesed taustateadmised vastajaprofiilide kohta. Edasised uuringud saaksid uurida läheduse või vastajate vaimse tervise hoiakute mõju hinnangute kokkulangevusele.Item Vaimse tervise koolitusel osalemise kavatsus ja selle mõjutatavus meeste seas(Tartu Ülikool, 2024) Vaaro, Trinity; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMeeste ja naiste terviskäitumises on võimalik täheldada erinevusi. Peamiselt leitakse, et mehed otsivad nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleemidele vähem abi. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida vaimse tervise koolitusele kutsuva teksti mõju osalemisele ja kas mõju oli seotud meeste vaimse tervise ja maskuliinsuse tasemega. Uurimistöö põhineb Kantar Emori 2022. aastal läbi viidud uuringu “Meeste tervisehoiu teenuste kasutamise uuring” kogutud andmetel. Uurimistöö valimis oli kokku 720 meest vanuses 18-74. Töös mõõdeti meeste vaimse tervise ja maskuliinsuse taset. Pooled osalejatest tutvusid vaimse tervise koolitusele kutsuva kontrollversiooni tekstiga ja ülejäänud maskuliinsusele viitavate sõnadega manipuleeritud versiooniga. Analüüside tulemusena selgus, et kutse teksti sisu ei mõjutanud meeste arvamust koolitusel osalemisest, küll aga oli vaimse tervise seisund koolituse hinnangutega positiivselt seotud ja maskuliinsuse tase negatiivselt seotud.Item Laste kehalise aktiivsusega seotud kogemuslike hoiakute mõõtevahendite faktorstruktuuri hindamine(Tartu Ülikool, 2024) Tedrekull, Mia-Marii; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuringu eesmärk oli hinnata lasteaiaealiste laste kehalise aktiivsuse ja istumisega seotud eksplitsiitsete hoiakute mõõtevahendite faktorstruktuuri. Täpsemalt hinnati kolmes erinevas arvutiülesandes kehaliselt aktiivsete ja istuvate tegevuste meeldivusele antud hinnangute aluseks olevaid latentseid struktuure kasutades selleks uurivat faktoranalüüsi. Arvutiülesannete teel hinnati laste hoiakuid kehaliselt aktiivsetesse tegevustesse (a) meeldivuse alusel järjestusskaalal, (b) meeldivust väljendavate stiimulitega samastumise alusel ja (c) stiimulite meeldivuse paarikaupa võrdlemise alusel. Uuringus osales 178 lasteaialast (83 poissi ja 95 tüdrukut), kelle vanus oli 46-72 kuud. Faktoranalüüside tagajärjel leiti iga arvutiülesande tulemuste puhul võimalusi latentseteks konstruktideks. Meeldivuse testi puhul toodi välja mängulisusemittemängulisuse ning üksinda-koos tegutsemise dimensioonid. Samastumise testi puhul toodi välja edasiliikumisoskused, istuvad produktiivsed ja istuvad vaba aja tegevused. Võrdlemise testi puhul toodi välja edasiliikumisoskuste ja vahendi käsitlemise oskused. Uuringu tagajärjel on võimalik tulevikus kogemuslike hoiakute teste paremini koostada arvestades leitud potentsiaalseid latentseid struktuure.Item Täiskasvanud mees- ja naiskonna sportlaste vaheliste suhte- ja soorituskonfliktide sagedus ning nende seos ühtekuuluvustundega(Tartu Ülikool, 2024) Tätte, Kirsika; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimuse eesmärk oli uurida Eesti mees- ja naiskondades aset leidvate suhte- ja soorituskonfliktide esinemissagedust ning nende seost ühtekuuluvustundega. Valimi moodustas 141 mees- ja naiskonna sportlast. Osalejatel paluti hinnata suhte- ja soorituskonfliktide esinemissagedust ja ühtekuuluvustunnet ning kirjeldada ühe varasema konflikti põhjust. Tulemustest selgus, et meeskonnasiseselt esines soorituskonflikte oluliselt sagedamini kui suhtekonflikte, naiskonnasiseselt aga sooritus- ja suhtekonfliktide sageduses erinevust ei esinenud. Võrreldes konfliktide sagedust nais- ja meeskondade vahel, selgus, et naiskondades esines suhtekonflikte sagedamini kui meeskondades. Soorituskonfliktide esinemissageduses olulisi erinevusi ei esinenud. Nii suhte- kui ka soorituskonfliktid seostusid negatiivselt ühtekuuluvustundega. Konflikti kirjeldustes oli esitatud palju erinevaid konfliktide põhjuseid, sagedasemalt esinenud neist olid soorituse kvaliteet/soorituse kritiseerimine, üksteise kohtlemine/suhtlemine ja panus võistkonda. Enamik esinenud konflikti põhjustest kategoriseerusid soorituskonfliktide alla.Item Söömishäirete profileerimine piirava sümptomaatika ja negatiivse afekti alusel(Tartu Ülikool, 2024) Tambla, Damaris Ly; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSöömishäireid on võimalik dimensionaalselt klassifitseerida luues mudel lähtudes söömise piiramisest ja negatiivsest afektist (PNA-mudel). Uurimistöö eesmärk oli võrrelda kahe PNA-mudeli sobivust söömishäiretega patsientidest ja tervetest kontrollisikutest koosneval valimil (N = 363) latentsete profiilide analüüsi abil. Esimeses mudelis hinnati negatiivset afekti üksnes depressiooni mõõdikuga, teises kaasati juurde ärevust peegeldavaid seisundi- ja isiksusemõõdikud. Mõlemas analüüsis sobitus andmetele kõige paremini neljaprofiililine lahend, mudelid olid hea eristusvõimega. Tuvastati “Minimaalne patoloogia”, “Madal piiramine ja negatiivne afekt”, “Mõõdukas piiramine-madal negatiivne afekt”, “Kõrge piiramine ja negatiivne afekt” profiilid. Mitmekülgsem negatiivse afekti kontseptualiseering võimaldas paremini selgitada söömishäiretega patsientide erinevate profiilide vahelist jaotust, diagnooside esinemist ja komorbiidsust teiste psüühikahäiretega. Laiendatud negatiivse afekti mudelis joonistusid välja püsi- ja seisundiefektide erisused.Item KüberTiigrid: Eesti tütarlaste küberõppe suunalist karjääriorientatsiooni mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2024) Tafenau, Heli; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas hindavad 2022. aastal toimunud Küberakadeemias osalenud tüdrukud enda motivatsiooni küberturbega tegelemiseks nii programmi käigus kui ka edasiste karjäärivalikute osas, samuti millised on need tegurid, mis võivad mõjutada küberturbe suunalist karjääriorientatsiooni. Poolstruktureeritud intervjuudest võttis osa 8 tüdrukut, kellest pooled sooritasid Küberakadeemia lõpueksami ja pooled mitte. Intervjuude tulemusel selgus, et Küberakadeemia lõpueksami sooritanud tüdrukute õpimotivatsioon oli programmi alguses madalam kui lõpueksami mittesooritanute oma, kuid suurenes õpingute käigus. Tüdrukud, kes programmi lõpetasid, olid oma varasemate teadmiste ulatuse osas enesekriitilisemad, kuid samas tunnistasid nad rohkem kogetud raskuseid ning hirme. Õpingute jooksul toetusid lõpueksami sooritanud tüdrukud erinevatele tugiisikutele ja -meetmetele, mis võisid soodustada õpingute edukat lõpetamist. Küberturbe suunalise karjääriorientatsiooni osas on erisused väikesed, kuid lõpueksami sooritanud tüdrukud on altimad kaaluma hariduse omandamist ja karjääri küberturbe valdkonnas.Item 7-11-aastaste laste joonistused värskelt nähtud konfliktistseenist: soolised erinevused inimeste ja emotsioonide kujutamisel(Tartu Ülikool, 2024) Rei, Adeele; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSelles, kuidas lapsed kogevad ja mõistavad konfliktisituatsioone, on varasemas kirjanduses leitud soolisi erinevusi. Antud töös lasti 7-11-aastastel (N=25, 14 poissi ja 11 tüdrukut) joonistada teatris nähtud tülistseeni uurimaks hüpoteese, et poisid kujutavad oma piltidel rohkem inimesi ja agressiooni ning tüdrukud rohkem nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone. Joonistuste analüüsimisel leiti, et tüdrukud kujutasid poistest rohkem kõiki uuritavaid elemente - emotsioone, inimesi ja agressiivsust. Tulemused demonstreerivad soolisi erinevusi laste emotsionaalses kasvatuses.Item Eesti inimeste nägemus heast elust ja selle seos kogetava subjektiivse heaoluga(Tartu Ülikool, 2024) Padar, Heleliis; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk oli teada saada, mida peavad Eesti inimesed hea elu jaoks kõige olulisemaks, milliste hea elu aspektide valimise osas avalduvad vanuselised erinevused ning kuidas on erinevate hea elu aspektide väärtustamine seotud subjektiivse heaoluga. Valimisse kuulus 231 inimest, sh 184 naist, keskmine vanus oli 32,9 aastat (SD = 15,8). Osalejad täitsid veebiküsimustiku, kus tuli valida 17 variandi seast viis kõige olulisemat hea elu aspekti ning üks kõige olulisem hea elu aspekt. Veel tuli anda hinnang üldisele eluga rahulolule ning erinevate eluvaldkondadega rahulolule. Leidsin, et vastajad, kes väärtustasid rohkem peresuhteid kui hea elu aspekti, hindasid kõrgemalt nii üldist eluga rahulolu kui ka pereeluga rahulolu. Vanemad osalejad pidasid hea elu jaoks olulisemaks haiguse puudumist kui nooremad vastajad. Vastajad, kes tähtsustasid positiivset ellusuhtumist, olid vaimse tervisega rohkem rahul. Eesti valimi tulemustel oli sarnaseid külgi nii USA kui ka Jaapani inimeste tulemustega.Item Subjektiivse heaolu seosed rahalise seisu, töötamise seisu ning eluaseme omadustega 18-25-aastastel õppuritel Eestis(Tartu Ülikool, 2024) Õunapuu, Timmu; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas uurimistöös uuriti 18-25-aastaste Eesti õppurite subjektiivse heaolu (SWB) seoseid rahalise seisu, töötamise seisu ning eluaseme tingimustega. Selleks koostati internetiküsimustik, millele laekus 184 nõuetele vastavat vastust, mida oli võimalik analüüsiks kasutada. Subjektiivne heaolu polnud statistiliselt oluliselt seotud finantsilise seisuga, seos esines SWB ja finantsilise rahulolu vahel. Vastajate SWB ei olnud seotud tööl käimisega või sellega, kas tehtud töö oli erialane. Subjektiivne heaolu oli positiivses korrelatsioonis paremate elamistingimustega. Erinev eluaseme tüüp või elamisruumi jagavate inimeste hulk SWB-ga seotud ei olnud.Item Ümberhindamise mõju corrugator supercilii ning zygomaticus majori aktiivsusele positiivsete emotsioonide suurendamisel(Tartu Ülikool, 2024) Olde, Grete; Krajuškina, Maria, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolev uurimistöö uuris corrugator supercilii ja zygomaticus major lihaste aktiivsuse ning subjektiivse emotsionaalse kogemuse kaudu ümberhindamise tehnika kasutamise efektiivsust positiivsete emotsioonide suurendamisel. Selleks näidati 68 katseisikule negatiivse, neutraalse ja positiivse sisuga pilte ning paluti neid vastavalt juhendile kas lihtsalt vaadata või proovida vaatamise ajal olukorda ümberhinnata, et suurendada oma positiivseid emotsioone. Uuringu tulemusena leiti, et ümberhindamine oli efektiivne nii subjektiivsete positiivsete emotsioonide suurendamisel kui subjektiivsete negatiivsete emotsioonide vähendamisel kõigis emotsionaalsetes kontekstides. Seda mustrit valideeris näolihaste aktiivsus, täpsemalt näitas corrugator supercilii aktiivsuse vähenemine ümberhindamise efektiivsust negatiivse ja neutraalse valentsiga ning zygomaticus majori aktiivsuse suurenemine neutraalse ja positiivse valentsiga piltide puhul. Tulemused viitavad selle, et ümberhindamine, mille eesmärk on suurendada positiivseid emotsioone, on efektiivne ja seda emotsionaalse valentsi poolest väga erinevates olukordades.Item Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja kogemusliku vältimise modereeriv mõju meeleolu- ja ärevushäire sümptomitele(Tartu Ülikool, 2024) Niitsoo, Merili Lissel; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuste ning kogemusliku vältimise (KV) rolli ärevuse ja depressiooni sümptomitele, lisaks vaadeldi ka ER raskuste ning KV seoseid depressiooni ja ärevushäirete sümptomitega. Valim (n = 286) koosnes kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördunud täiskasvanutest (n = 79) ning tavapopulatsioonist (n = 207). Korrelatsioonanalüüsi tulemuste kohaselt olid nii depressiooni sümptomid kui ärevushäire sümptomid nii ER raskuste kui ka KV-ga positiivses seoses. Regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et ER raskuste ning kogemusliku vältimise koosmõju ennustas depressiooni ning seisundiärevuse sümptomeid vähesemal määral kui ER raskused või KV üksinda. Tulemused viitavad, et ER raskustel on suurem roll ärevuse ning depressiooni sümptomite püsimisel, kui seda on kogemuslikul vältimisel.Item Sportlaste väärkohtlemist normaliseerivad uskumused(Tartu Ülikool, 2024) Mändla, Marta; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutVäärkohtleva käitumise definitsioon spordis on ajas muutunud. Algselt peeti mõiste all silmas füüsilist vägivalda. Nüüdseks hõlmab termin füüsilist, vaimset ja seksuaalset väärkohtlemist ning hooletusse jätmist ja ületreenimist. Vägivalda spordis vaadeldakse ka organiseerituse tasemetel: vägivald enda suhtes, interpersonaalne ja institutsiooniline vägivald. Planeeritud käitumise teooria (PKT; Theory of Planned Behavior; Ajzen, 1991; 2012) lähtub eeldustest, et inimesed võtavad enda käitumise planeerimisel arvesse kättesaadavat informatsiooni ja loovad selle põhjal mõistliku otsuse. Käitumisele eelneb käitumiskavatsus, mida mõjutavad hoiakud, normid ja tajutud käitumuslik kontroll. Siinne töö kirjeldav vastavalt PKT-le uskumusi, mis esinevad Eesti spordikultuuris väärkohtlemist aktsepteeriva ja/või mitte sekkuva käitumise esinemisel. Varasemad uurimused kirjeldavad sportliku soorituse olulisust vägivalla normaliseerimisel. Väärkohtlemist peetakse nii tulemuste saavutamiseks sobivaks tööriistaks kui saavutustega kaasaskäivaks aspektiks. Sarnased uskumused ilmnesid antud töös. Lisaks nimetati veel distsipliini õppimist ja motivatsiooni tõusu. Teine suurem kogum uskumusi kirjeldas teistelt õpitud kui kultuurist tulenevat normaalsust. Kolmas ilmnenud teema kirjeldas uskumusi väärkohtlemise olukorra kontrollimise võimalustest. Antud uuringus leiti küll sarnasusi varasemate uurimustega, kuid ilmnes Eesti kontekstile iseloomulikke erinevusi, näiteks arusaamad Eesti väiksusest ja treenerite puudusest. Samuti ei väljendanud sportlased kaaslaste poolset väärkohtlemist, vaid üksteise toetamist, mis võib olla oluline osa vägivallaga toimetulekul.Item Kuidas mõjutavad küsitavate teaduspraktikate kontekstuaalsed tunnused nende hinnatud eetilisust, teaduslikku väärtust ja isiklikku eelistust?(Tartu Ülikool, 2024) Lipping, Oskar; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuringus testiti analüüsijärgse hüpoteeside püstitamise (HARKingu) hinnatud eetilisuse, teadusliku väärtuse ja isikliku eelistuse sõltuvust selle tüübist, läbipaistvusest ning uurimisteema kohta olemasolevast teadmiste kogumist. Liskas testiti küsimustiku paralleelversioone. Uuring järgis katsegruppidesisest katseplaani ning valim koosnes 20-st osalejast, kellest enamuse moodustasid üliõpilased. Küsimustik koosnes 16-st eksperimentaalsest vinjetist, mis varieerusid alternatiivse kirjelduse, olemasolevate teadmiste kogumiku taseme, HARKingu tüübi ning läbipaistvuse poolest. Enim eetiliseks, teaduslikult väärtuslikumaks ning eelistatuks peeti läbipaistvat RHARKingut (retrieving hypothesis after the results are known) ja läbipaistvat CHARKingut ehk HARKingu puudumist. Enim ebaeetiliseks, teaduslikult mitteväärtuslikuks ning mitte-eelistatuks peeti mitteläbipaistvat CHARKingut (constructing hypotheses after the results are known). Kõrgem olemasolev teadmiste kogum suurendas vaid tulemuste kajastamise teaduslikku väärtust. Paralleelversioonide vahel statistiliselt olulist erinevust välja ei kujunenud. Tulemuste põhjal võib väita, et vähemalt tudengid on mõnevõrra tundlikud HARKinguga seotud kontekstuaalsetele tingimuste suhtes.Item 6–9aastaste laste mälestuste ja arvamuste emotsionaalne valents koroonapandeemia perioodi kohta(Tartu Ülikool, 2024) Kruusla, Kendra; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEesmärgiks oli uurida, millise emotsionaalse valentsiga (negatiivne, neutraalne, positiivne) olid 6–9aastaste laste arvamused ja mälestused koroonapandeemia perioodi kohta. Viisin läbi intervjuud (N = 30, 15 tüdrukut ja 15 poissi) ning kodeerisin laste nimetatud negatiivsed, neutraalsed ja positiivsed hinnangud. Samuti kodeerisin esiletoodud negatiivsed ja positiivsed aspektid. Kõige rohkem esines negatiivse valentsiga hinnanguid ning enim nimetati negatiivseid aspekte. Peamiselt saab järeldada, et lapsed nägid koroonapandeemiat ja sellega seotud muutusi negatiivsena. Samuti võib järeldada, et autobiograafiline mälu ning muud arengutrajektoorilised tegurid ei pruugi piirata emotsionaalselt negatiivsete mälestuste tekkimist lastel, kes olid koroonapandeemia ajal vanuses 3–6. Eksploratiivselt leidsin, et vanus seostus ainult neutraalsete valentside nimetamisega, mis võib näidata, et nii nooremad kui ka vanemad lapsed viitavad negatiivse ja positiivse valentsiga kogemustele sarnaselt.Item ChatGPT kasutamismotivatsioon Eesti gümnaasiumi, kutsekooli ja kõrgkooli õppurite seas(Tartu Ülikool, 2024) Kork, Karina; Aru, Jaan, juhendaja; Laak, Kristjan-Julius, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljud Eesti kooliõpilased kasutavad koolitööd tegemiseks ning millised on ChatGPT (mitte-)kasutamise motiivid Eesti gümnaasiumi, kutsekoolide ning kõrgharidusõppe õppurite seas. Uuring viidi läbi mugavusvalimiga, kuhu kuulus 123 õpilast ning andmete kogumiseks kasutati veebipõhist küsimustikku. Tulemustest selgus, et veidi alla pooled Eesti õpilastest on kasutanud koolitööde tegemiseks ChatGPT abi. ChatGPT kasutamise peamiseks motiiviks Eesti õpilaste seas on koolitööde lihtsustamise võimalus ning ideede kogumise võimalus. Peamiseks ChatGPT mittekasutamise põhjuseks on kartus, et tehisintellekti abi kasutamine ei ole kooskõlas reeglitega ning saadavad andmed ei ole piisavalt tõesed, et neid koolitöödes kasutada.Item WAIS-III alltestisisene hajuvus kui võimalik psühhopatoloogiline marker kliinilise grupi hindamisel?(Tartu Ülikool, 2024) Kase, Kersti; Anni, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärk oli uurida, kas Eesti oludele kohandatud WAIS-III testi põhjal arvutatud alltestisisese hajuvuse skoore on võimalik kasutada diagnostilise markerina kliinilise grupi eristamiseks kontrollgrupist ning selgitada välja alltestisisese hajuvuse skooride seos üldise võimekuse indeksiga ja seose iseloom. Uuritavasse kliinilisse gruppi kuulus kokku 87 testitavat, neist 26 isikul oli diagnoositud Alzheimeri tõbi ja 61 isikul skisofreeniaspektri häire. Võrreldavasse kontrollgruppi valiti kliinilise grupiga sooliselt, hariduslikult ja vanuseliselt sobivad 87 isikut. Tulemused kinnitavad mitmeid varasemaid uurimusi, mis näitavad suuremat alltestisisest hajuvust normaalses populatsioonis ning et suurem alltestisisene hajuvus esineb sarnaselt alltestide vahelise hajuvusega pigem kõrgema üldise võimekuse indeksiga isikutel, mistõttu ei saa alltestisisest hajuvust kasutada eraldiseisvalt diagnostilise markerina. Samas toob uurimus esile ka vastuolusid üldiste järeldustega, näiteks Sarnasuste alltesti negatiivse seose puhul. Lisaks on töös arutletud saadud tulemuste praktiliste kasutusvõimaluste üle ning antud soovitusi edaspidisteks uurimusteks.Item Comparison of psychedelic mixed reality experiences - an explorative study(Tartu Ülikool, 2024) Kaljo, Madli; Aru, Jaan, juhendaja; Kaup, Karl Kristjan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThe aim of this study was to investigate various psychedelic virtual (VR) and augmented reality (AR) experiences and compare perceived psychedelic effects they produced. A total of 24 participants (N=24) were exposed to 12 different experiences, including three VR, eight AR, and one baseline (AR) experience. Following each encounter, participants responded to a brief custom-made questionnaire assessing both psychedelic and affective dimensions of the experience. Mixed measures ANOVA revealed that six experiences, comprising three VR and three AR, exhibited significant differences from the baseline measure in terms of psychedelic effects. While VR experiences generally yielded higher results than AR experiences, not all of them differ significantly from three higher scoring AR experiences. SAM affective dimensions correlated significantly with overall psychedelic effect, correlation was weak to medium.Item Töökoha sotsiaalse kapitali seosed professionaalse elukvaliteediga Eesti psühholoogide näitel(Tartu Ülikool, 2024) Jürgenson, Anette; Vilk, Ann-Marii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolev töö uuris Eesti psühholoogide professionaalset elukvaliteeti ja selle seoseid töökoha sotsiaalse kapitaliga (TSK). Valimi moodustas 75 erinevates psühholoogilist teenust pakkuvas asutuses töötavat psühholoogi, kellest 96% (n = 72) olid naised. Katseisikud vastasid kombineeritud küsimustikule, mis koosnes valideeritud skaaladest ProQoL-5 ja WoSCi. Skaaladega mõõdeti katseisikute kaastunderahulolu, läbipõlemist, sekundaarset traumaatilist stressi, kollegiaalseid suhteid (siduv TSK), töötaja-ülemuse vahelisi suhteid (sildav TSK) ning kvalitatiivset informatsiooni töökeskkonna kohta. Tulemustest leiti, et kaastunderahulolu on positiivselt seotud TSK alaskooridega ning läbipõlemine on negatiivselt seotud TSK alaskooridega. Leiti, et kõrge siduv TSK ennustab kõrgemat kaastunderahulolu ja kõrge sildav TSK ennustab madalamat läbipõlemist. Lisaks selgus, et haiglas põhitööna töötavate psühholoogide TSK alaskoorid ei erinenud teistel töökohtadel töötavatest psühholoogidest statistiliselt olulisel määral. Leitud tulemused viitavad professionaalse elukvaliteedi seotusele TSK-ga, mis võib olla kaitsvaks teguriks kaastundeväsimuse kujunemisel.