1. TÜ väitekirjad alates 2004. Kaitstud doktoritööd, teadusmagistritööd. Doctoral theses, PhD, MSc, MPhil.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/3

Vanemad väitekirjad on kättesaadavad raamatukogu digiteeritud kollektsioonides Dissertatsioonid, kuni 2004: https://hdl.handle.net/10062/6

Teised Tartu Ülikooli lõputööd - üliõpilastööd, magistritööd, bakalaureusetööd - on instituutide kollektsioonides.

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 3689

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neural computations underlying psychedelic insight
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-15) Kaup, Karl Kristjan; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mis toimub meie ajus, kui me millestki järsku aru saame? Selles väitekirjas uuritakse võimsaid ja tähendusrikkaid taipamiselamusi, mis tekitavad pikaajalisi ja põhjalikke muutuseid inimese meeletegevuses. Sääraste taipamiste tekitamine kontrollitud tingimustes vastavalt vajadusele pole kuigi lihtne, sest nad tekivad enamasti täiesti ootamatult. Viimaste aastate jooksul on aga leitud, et psühhedeelsed ained tekitavad tihti intensiivseid taipamiselamusi. See avab ukse uurimaks sügavaid taipamisi ja nendega seotud ajutegevust psühhedeelse seisundi kaudu. Väitekiri annab põhjaliku ülevaate taipamisest eri valdkondades: probleemilahenduses, psühhoteraapias, meditatsioonis, psühhedeelse teaduse ja psühhootiliste seisundite uuringutes. Taipamise olulisus nendes väga erinevates valdkondades illustreerib taipamise fundamentaalsust. Samuti on väitekirjas ülevaate alusel välja toodud taipamise üldised omadused. Taipamise paremaks mõistmiseks võeti appi arvutuslikud raamistikud, näiteks informatsiooniteooria ja dünaamiliste süsteemide teooria. Nendele toetudes pakutakse välja taipamise uus käsitlus, mis toob kokku malbed ja metsikud taipamised ning võimaldab luua paremaid kvantitatiivseid lähenemisi. Taipamise tekitamiseks loodi virtuaalreaalsuskogemus Psyrreal, mis imiteerib psühhedeelse seisundi võtmeelemente. Palju muu seas võib Psyrrealis leida mitmekülgseid nägemistaju moonutusi ning füüsilise egolahustumisega tihti seotud tajulisi ilminguid. Esialgsed tulemused näitasid, et Psyrrealiga toetatud teraapia tagajärjel vähenesid patsientide depressioonisümptomid. Väitekirja võtab kokku viimane artikkel, kus selgitatakse ajurakkude arvutuslikke protsesse psühhedeelse seisundi ajal. Serotonergilised psühhedeelikumid mõjutavad eelkõige infotöötlust ajukoore viienda kihi närvirakkude apikaalsetel dendriitidel, mis koguvad kokku infot aju erinevatelt piirkondadelt. See neurobioloogiline protsess on aluseks psühhedeelikumide kesksele mehhanismile, hüperkontekstualiseerimisele, mis seisneb meelesisude omavahelise suhtlemise võimendumises. Väitekirjas pakutakse uusi meetodeid taipamise ja psühhedeelsete ainete toime uurimiseks ning uusi raamistikke nende protsessidega seotud arvutuste paremaks mõistmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A conjoint-enriched neuromarketing research framework for package design research
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-11) Pentus, Kristian; Kuusik, Andres, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste raamatukogu
Tooted ei ebaõnnestu seetõttu, et nad on iseenesest halvemad, vaid seetõttu, et tarbijad ei mõista neid tooteid nii, nagu turundajad eeldavad. Pakend ei ole pelgalt visuaalne kujundus, vaid kiire infoallikas otsuse tegemisel, kus piiratud tähelepanu, emotsioonid ja lihtsustatud heuristikud määravad valiku. Pakend on oluline ja võib muuta seda, kas toode osutub edukaks või ebaõnnestub sootuks. Tarbijad ei suuda täpselt kirjeldada, miks nad midagi valivad. Küsitlused ja intervjuud annavad sageli tarbija tagantjärele põhjendusi, mitte sisevaadet tegelikku otsustusprotsessi. Selle tulemusel optimeeritakse pakendeid tarbijate selgituste, mitte reaalse käitumise alusel. Töö tuumaks on leida viis kuidas neuroturunduse pakendi disaini uuringuid saaks paremini läbi viia. Neuroturunduse uuringute kombineerimine eliskombinatsiooni analüüsi meetodiga on üks selliseid võimalikke viise. Antud doktoritöö eesmärgiks on välja töötada eeliskombinatsiooni analüüsiga rikastatud neuroturunduse uuringuraamistik pakendi disaini uurimiseks. Antud raamistik kombineerib eeliskombinatsiooni analüüsi (conjoint analysis) neuroturunduse mõõtmismeetoditega (pilgujälgimine ja näoväljenduste analüüs). Raamistiku aluseks on tarbijakäitumise teooriad, mis jaotavad otsustusprotsessi kolmeks etapiks: tähelepanu (kognitiivne), afekt (emotsioonid) ja valik (käitumuslik). Need seotakse doktoritöös ühtseks metodoloogiliseks süsteemiks, kasutades pilgujälgimist, näoilmete analüüsi ja eeliskombinatsiooni analüüsi. Oluline ei ole ainult meetodite ühendamine, vaid nende sidumine ühtse otsustusmudeliga, mis võimaldab tuvastada, kuidas konkreetsed pakendielemendid nagu näiteks värv mõjutab kogu valikuprotsessi. Töö demonstreerib kuidas emotsioonide mõõtmise andmeid ja pilgujälgimise andmeid saab kasutada eeliskombinatsiooni analüüsi sisendina. Töös on näidatud kuidas tarbijakäitumise mudelitele tuhinedes saab trianguleerida emotsioonide mõõtmist pilku ja eeliskombinatsiooni analüüsi, andes palju laiema arusaama tarbija käitumisest. Praktiliselt annab see töö vahendi täpsemateks disainiotsusteks. Teaduslikult pakub see viisi, kuidas liikuda killustunud mõõtmistest tervikliku ja tõlgendatava tarbijakäitumise mudelini.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Potential of learning analytics to support teachers’ professional development and application for professional qualifications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-30) Leibur, Tiiu, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Chounta, Irene-Angelica, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õpetaja eneseanalüüs ja kutse taotlemine on keeruline ning aeganõudev protsess. Loodud Kutsepeegli eesmärk ongi toetada õpetajate professionaalset enesehindamist ja arengut ning muuta kvalifikatsiooniprotsess selgemaks, ühtlasemaks ja tõenduspõhisemaks kooskõlas Eesti ja Euroopa kutsestandarditega. Uurimistöö lähtub õppiva professionaali mudelist ja õpianalüütika raamistikust, näidates, kuidas andmepõhine tagasiside saab toetada refleksiivset, eetilist ja autonoomset õppimist. Kolme omavahel seotud uuringu kaudu kaardistati õpetajate ja hindajate väljakutsed, ootused rakenduse funktsionaalsusele ning hinnati Kutsepeegli mõju. Analüüs tõi välja probleemid kutsestandardite tõlgendamisel, sobiva kvalifikatsioonitaseme valikul ja tõendite kogumisel. Õpetajad tundsid sageli ebakindlust eneseanalüüsi protsessis ning vajasid keskkonda, mis toetaks refleksiooni, lihtsustaks dokumenteerimist ja looks ühtse arusaama standarditest. Oluliseks peeti ka koolijuhtide ja kolleegide kaasamise võimalusi. Teises uuringus selgitati välja erinevate sihtrühmade ootused rakenduse funktsionaalsusele, et toetada enesehindamise protsessi, pädevuste visualiseerimist, arendusvaldkondade määratlemist ning tõenduspõhisust. Samuti peeti oluliseks tõenduspõhist keskkonda kolleegide, juhtide ja hindajate tagasiside koondamiseks. Kolmas uuring kinnitas, et Kutsepeegel toetab õpetajate refleksiooni, tõendite kogumist ja suurendab valmisolekut kvalifikatsiooni taotlemiseks ja parandab hindajate töö järjepidevust, läbipaistvust ja tõhusust. Õpetajad hindasid visuaalseid ülevaateid, struktuurset juhendamist ja turvalist keskkonda, mis erineb oluliselt praegustest avalikest e-portfooliotest. Uuringud kinnitasid, et Kutsepeegel suurendab õpetajate enesekindlust, autonoomiat ja tegutsemisvõimet, vähendab halduskoormust ning aitab välja selgitada õpetajate edasised arenguvajadused. Rakendus on kooskõlas hariduspoliitika eesmärkidega ning aitab muuta kvalifikatsiooniprotsessi läbipaistvamaks ja õppimist toetavamaks. Kutsepeegel aitab kutsestandardeid üheselt mõista, muutes enesehindamise struktureeritumaks ning arusaadavamaks. Kutsepeeglil on potentsiaal vähendada kutse taotlemise töömahtu, muuta kvalifikatsiooniprotsess kaasaegsemaks, tõenduspõhisemaks ja õpetajakesksemaks, toetades samal ajal õpetajaid nende professionaalse identiteedi kujundamisel ja pidevas professionaalses arengus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marta Sillaots: translator and her multipositional agency in the interwar literary landscape of the Republic of Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-29) Steinberg, Külliki; Gielen, Katiliina, juhendaja; Paloposki, Outi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on Marta Sillaotsa (1887–1969) elu ja töö viljaka tõlkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. Töös uuritakse Sillaotsa erinevaid rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema tõlkijaagentsuse kujunemist ning muutumist mikroajaloolise juhtumiuuringuna. Analüüsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon – Sillaots oli lisaks kirjaniku ning tõlkija ametile tegev erinevates (kirjandus)valdkondades: õpetajana, ajakirjanikuna, kirjandus- ja tõlkekriitikuna. Uurin tema tõlkija tegevust kolmest aspektist: ekstratekstilise, paratekstilise ning tekstilise agentsusena kahe tõlkesündmuse põhjal: “Huckleberry Finni seiklused” (1932) ning “David Copperfield” (1937). Selleks, et tabada tõlkija agentsuse ning hääle dünaamikat ajas, vaatlen ka mõlema tõlketeose hilisemaid väljaandeid, nn “komeedi saba”. Pakun välja mitmepositsioonilise agentsuse termini, mis võiks sobida tõlkija-uuringute terminipagasisse, uurimaks neid tõlkijaid, kelle tegevusväli ei piirdu pelgalt tõlkimisega. Sillaotsa mitmepositisoonilisus avaldus eriti kujukalt just arhiivimaterjalides, mis on siinse töö ülesehitust ja kulgu suunanud. Käsitlen ka Sillaotsa argielu ning selle seoseid tema tööalase tegevusega. Väidan, et ka see aspekt on tõlkija-uuringute seisukohast oluline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Designing asymmetric digital collaboration for inquiry science learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Rannastu-Avalos, Meeli; Siiman, Leo A., juhendaja; Mäeots, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva loodusainete tundides tuleb lisaks aineteadmistele toetada ka õpilaste uurimuslike teadmiste ning koostöise probleemilahendusoskuse arengut. Nende eesmärkide tõhus lõimimine klassiruumi on aga keerukas, sest tulemuslik koostöö ei teki iseenesest ning digivahendite kasutamine vajab teadlikku pedagoogilist kujundamist. Käesolevas doktoritöös kavandati, rakendati ja uuriti empiiriliselt tehnoloogiaga toetatud asümmeetrilise koostöö raamistikku ehk TEAC-raamistikku. Selle eesmärk on toetada aineteadmiste, uurimuslike teadmiste ja koostöise probleemilahendusoskuse kujunemist digitaalselt vahendatud uurimuslikes õppetegevustes. Raamistikku uuriti kahes Eesti koolis fotosünteesi, elektri ja geneetika teemalistes digitaalselt vahendatud simulatsioonides, kus osalesid 5., 7. ja 9. klassi õpilased. Õppetegevused viidi läbi tavapärases klassiruumi keskkonnas tahvelarvutite ja nutitelefonide abil ning ülesanded kavandati nii, et igal õpilasel oli probleemi lahendamisel oma roll ning ligipääs vaid osale vajalikust teabest ja simulatsiooni juhitavatest osadest. Tulemused näitasid, et paarides töötamine andis mitmes uuringus paremaid tulemusi kui töö suuremates rühmades, eriti ülesannete lõpuleviimise, väiksema vigade arvu ja parema koostöökogemuse poolest. Samal ajal ilmnes, et üksnes erinevate rollide andmine ei taga veel sügavamat õppimist. Olulist rolli mängisid struktureeritud refleksioon ja õpetaja juhitud arutelu, mis toetasid teadmiste kinnistumist, tegevuse mõtestamist ja koostöö teadlikumat reguleerimist. TEAC-raamistik tugineb sotsiaalsele konstruktivismile, kognitiivse koormuse teooriale, arvutipõhisele koostööõppele ja uurimuslikule õppele. Doktoritöö pakub teaduspõhiseid disainipõhimõtteid õpetajatele, õpetajakoolitajatele ja haridusteadlastele, kes soovivad kujundada digitaalselt vahendatud koostöiseid õppetegevusi viisil, mis toetab vastastikust sõltuvust, mõtestatud dialoogi ja sügavamat õppimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Microfluidic production and characterization of liposomes towards localized payload release
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Ernits, Mart; Linko, Veikko Pentti, juhendaja; Zadin, Veronika, juhendaja; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Reinsalu, Olavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arstid ja teadlased on juba üle sajandi otsinud nn hõbekuuli – täpset lahendust, mis võimaldaks ravimeid toimetada täpselt sinna, kus neid vaja on. Aastate jooksul on välja pakutud mitmesuguseid ravimikandjaid, näiteks vesiikuleid ehk liposoome. Vesiikulid on kerajad mahutid, mis koosnevad fosfolipiidsest membraanist. Samasugustest fosfolipiididest on ehitatud ka meie kõigi rakumembraanid. Sünteetilisi vesiikuleid nimetataksegi liposoomideks. Need on osutunud väga kasulikuks nii ravimite kohaletoimetamisel kui ka teadusuuringutes. Liposoomide valmistamiseks on tohutult palju viise, alates kaootilisematest meetoditest kuni täpsemalt suunatud variantideni. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud mikrovoolutus. Selle puhul pumbatakse vedelikke läbi mikrovoolutuse kiibi, milles on rida imeväikesi kanaleid ja ühenduskohti. Selliste tehnikate eeliseks on võimalus loodavate liposoomide omadusi täpselt ohjata, kuid alustamine võib olla üsna kallis. Selle lõputöö üks peamisi eesmärke on muuta liposoomide tootmine kättesaadavamaks, et soodustada edasisi uuringuid ravimite täppis manustamise vallas. Selleks hinnati kahte rõhupõhist süsteemi vedelike juhtimiseks ning kahte mikrovoolutusel põhinevat meetodit. Üks süsteem kasutas tavalist vaakumpumpa, kus katse läbiviija pidi käsitsi reguleerima vedelikumahutite kõrgust. Teine süsteem oli arvutijuhitav ja soodsa hinnaga piesoelektriline rõhuregulaator PEPC, mis töötati välja just selle töö raames, ning mida juhitakse spetsiaalselt selleks välja töötatud tarkvaraga PCS. Lisaks tutvustati töös liposoomide loendamise tarkvara LC ja pildianalüüsi programmi EasyFlow koos kolme standardiseeritud andmetöötlusahelaga. Need täiendavad teadlaste tööriistakasti liposoomide ja tilkade analüüsimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö tulemusena paranes mikrovoolutusel põhineva liposoomide tootmise kättesaadavus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of small peripheral local governments in farm innovation: land consolidation as a spatial planning instrument in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-21) Looga, Jaan; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Friedrich, Peter Joachim, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kujutage ette tehast, kus masinad asuvad tosina erineva hoone vahel üle kogu linna. Pool päevast läheks ainult nende vahel liikumisele. Eesti põllumajandustootjad seisavad sarnase probleemi ees – nende maad on jaotatud kümnete väikeste, laiali pillatud tükkide vahele, mis on päritud 1990ndate maareformist. Ja see ruumiline pusle maksab käegakatsutavalt: killustunud maadega talud on vähem tootlikud ega investeeri tõenäolisemalt uude tehnoloogiasse. See on Tartu Ülikooli doktoritöö, mille kaitsmiseks valmistub Jaan Looga, keskne leid. Analüüsides sadu Eesti põllumajandusettevõtteid mitme aasta jooksul, leidis Looga, et talu maakasutuse struktuuri parandamine suurendab oluliselt tõenäosust, et põllumees uuendusi teeb: näiteks ostab uue masina, ehitab hoone. Tänu sellele saab ta kasutusele võtta nutikamad tootmise praktikad. See ei puuduta üksnes ettevõtjaid, vaid ka väikseid, ääremaadel asuvaid kohalikke omavalitsusi – valdu, mis katavad suure osa Eestist ja sarnastest postsotsialistlikest riikidest. Need vallad ei oma ülikoole ega uurimiskeskusi. Nad ei saa rakendada tavapäraseid innovatsioonipoliitika tööriistu. Kuid üks hoob neil on: ruumilise planeerimise pädevus. Nad saavad algatada maakorraldust. Doktoritöö väidab, et maakorraldus ei ole pelgalt sõnakõlks. See on tegelikult praktiline sekkumisvõimalus omavalitsustele. Ja mõju ulatub ka kaugemale: paremini korraldatud põllumajandusettevõtted toodavad rohkem, teenivad rohkem ja maksavad lõpuks rohkem kohalikke makse – millest rahastatakse paremaid koole ja teid. Doktoritöö avab ka ühe takistava teguri: Eesti on investeerinud tugevalt riiklikku teadus- ja arendustegevusse, kuid suunanud kõige vähem suutlikkuse arendamisse võrreldes kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Tuleks tõsta võimekust ELi vahendeid põllumajanduse arendamiseks kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Voice, visibility, and viability: connecting parliamentary speech, media coverage, and electoral performance of MPs in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-15) Lupacheva, Tatiana; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Levinud arusaamad esindusdemokraatiast kujutavad seda delegeerimisahelana: kodanikud valivad esindajad, esindajad teevad oma tööd ning valijad premeerivad või karistavad neid vastavalt. Praktikas toimib see ahel aga harva nii sirgjooneliselt – enamik kodanikke tugineb oma esindajate kohta info saamiseks meediale, poliitikud omakorda kujundavad oma käitumist meediakajastuse pälvimise eesmärgil ning valijad hindavad nende tegevust selle filtreeritud pildi põhjal. Kuidas toimib demokraatlik vastutus sellises keskkonnas? See doktoritöö uurib teekonda parlamendikõnest meediakajastuse, sealt edasi valija käitumise ja lõpuks valimistulemusteni, käsitledes vastutust (accountability) mitmeetapilise ja vahendatud protsessina. Doktoritöö keskendub Eesti kui väikese parlamentaarse demokraatia juhtumile, ning tugineb ulatuslikele andmetele, mis hõlmavad täielikke riigikogu stenogramme, miljoneid uudiseid, valimistulemuste andmeid ning iga riigikogu liikme Vikipeedia lehe igapäevast külastusstatistikat kolme koosseisu lõikes (2011–2023). Rakendades arvutuslikku tekstianalüüsi, uuritakse doktoritöös kolme omavahel seotud küsimust: kas kõnestiil mõjutab riigikogu liikmete meediakajastust? Kas meediakajastus ajendab kodanikke riigikogu liikmete kohta lisateavet otsima? Kuidas kandub kõnestiil üle valimiseduks? Tulemused viitavad, et vastutus toimib, kuid ebavõrdselt. Poliitikud, kes räägivad rohkem, saavad rohkem kajastust, kuid oluline on ka stiil: negatiivne, keerukas ning enesele viitav või „meie“ stiili kasutav kõne pälvib rohkem ajakirjanduslikku tähelepanu. Meediakajastus, kui see tekib, toimib – kodanikud otsivad aktiivselt lisainfot riigikogu liikmete kohta, eriti juhul, kui kajastus on negatiivne või ideoloogiliselt üllatav. Lõpuks on ka see, kuidas riigikogu liikmed oma sõnavõttudes rõhutavad iseennast või laiemat rühma, seotud valimistulemustega. Siinkohal paljastuvad aga soopõhised erinevused selles, kuidas parteid ja valijaid riigikogu liikmeid hindavad. Kokkuvõttes on tee parlamenditööst valimistulemusteni filtreeritud uudisväärtuse kaudu, kujundatud soonormide poolt ning mõnele poliitikule kättesaadavam kui teistele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Does it feel right? Towards an affective perspective on metacognitive confidence
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-15) Voodla, Alan; Uusberg, Andero, juhendaja; Desender, Kobe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; KU Leuven. Faculty of psychology and educational sciences
Meie otsuseid saadab tavaliselt kindlustunne: näiteks tundub mõni otsus väga kindel, samas kui mõni teine võib tekitada ebakindlust. Varasemas uurimistöös on kindlust sageli käsitletud kui hinnangut sellele, kas meil on õigus. Kuid kindlusel on ka emotsionaalne aspekt ehk metakognitiivne afekt, mis viitab sellele, et otsuses kindel olla on tihti meeldiv tunne, samas kui ebakindlus võib olla pingeline ja ebameeldiv. Selles doktoritöös uurin, kas see tunne on pelgalt otsustusprotsessi tulemuse kõrvalnähtus või hoopis oluline signaal, mille abil me oma mõtlemist ja otsustamist jälgime ja suuname. Neljale uuringule toetuvas töös kasutan kindlustunde afektiivsete aspektide mõistmiseks otsustusülesandeid, kombineerides neid komputatsiooniliste mudelite ja aju neuraalsete sündmuspotentsiaalide (EEG) mõõtmisega. Uuringitest ilmnev üldpilt toetab afektiivset vaadet otsustuskindlusele: otsustamise käigus tekkivad tunded ei ole üksnes reaktsioon otsuse õigsusele, vaid signaalid, mis peegeldavad otsustusprotsessi edenemist ja aitavad seda reguleerida. Uuringust I selgus, et kindluse ja metakognitiivse afekti hinnangud sõltusid sarnaselt otsuse tõendite tugevusest, valiku õigsusest ning otsustaja ootusest. See viitab, et otsustuskindlus kuulub laiemasse metakognitiivsete tunnete klassi, mis annavad märku, kui hästi liigume otsustamisega seotud eesmärkide suunas. Uuringud II ja III pakuvad metakognitiivse afekti tekkimisele selgema mehhanismi – see tunne peegeldab seda, kui hästi otsustusprotsessi tegelik edenemine vastab ootustele ja eesmärgile. Kui edenemine on oodatust parem ja eesmärgiga kooskõlas, siis metakognitiivne afekt on positiivne ning kui edenemine on oodatust halvem või eesmärgiga vastuolus, siis negatiivne. Selle teooria põhjal tutvustan AffectDDM-i mudelit, mis kirjeldab, kuidas metakognitiivne afekt kujuneb otsuseni viiva tõendite kogunemise protsessi tulemusena. IV uuringus näitan, et levinud soorituse monitoorimise neuraalsed markerid seostuvad kindlusega ainult teatud tüüpi ülesande kontekstides, mistõttu ei saa ühte ajusignaali käsitleda otsese kindluse mõõdikuna. Kokkuvõttes toetab doktoritöö käsitlust, mille järgi otsustuskindlus on afektiivne tunne, mis aitab mõtlemist ja otsustamist monitoorida ja suunata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Scene understanding in human and computer vision
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-10) Khajuria, Tarun; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimestel on võime tõlgendada sama visuaalset stseeni paindlikult mitmel moel. Näiteks kinosaalis suudame identifitseerida üksikuid istmeid toolide, kott-toolide või diivanitena, tajudes neid samal ajal ka osana suuremast struktuurist – ridadest ja sektsioonidest, mis määravad kõnniteed. See paindlikkus aitab kaasa ka meie nägemissüsteemi vastupidavusele keerulistes oludes, kasutades struktuuri puuduva teabe järeldamiseks, aga ka selleks, et vajaduse korral ignoreerida stseeni ebaolulisi objekte, et vältida võltsseoseid. Visuaalsest stseenist aru saamise protsessis ei toimu ainult passiivne keskkonnast teabe vastuvõtmine, vaid see hõlmab ka aktiivset teabe kogumist. Selles väitekirjas uurisime inimeste ja masinnägemise sarnasusi ja erinevusi sellises aktiivses stseeni mõistmise protsessis. Selleks lõime esmalt tähtkujudest inspireeritud keerulise nägemisülesande, kus inimesed ja masinalgoritmid püüdsid leida pildil peituvat nõrga signaaliga objekti. Inimesed, kes seda ülesannet lahendasid, kirjeldasid lahendusprotsessi käigus mitme hüpoteesi moodustamist ja järkjärgulist täpsustamist (nt „see võib olla loom“, „see võib olla lennuk“). Teises peatükis uurisime, kuidas seda protsessi saab arvutimudelite abil korrata. Täpsemalt testisime meetodit, mis genereerib tähtkujupiltidel olevate objektide võimalikke tõlgendusi. Võrreldes mudeli ja inimeste sooritust, uurisime, kui hästi see peegeldab inimeste taju. Lõpuks testisime paljusid tehisaru mudeleid selle alusel, kuidas nad töötlevad mitut objekti loomulikes stseenides. See analüüs võimaldas meil tuvastada puudujääke viisis, kuidas need mudelid esitavad stseeni vähem olulisi taustaobjekte, ning teha ettepanekuid nende mudelite paremaks kasutamiseks tehisarusüsteemides. Kokkuvõttes pakuvad selle väitekirja tulemused teadmisi selle kohta, kuidas inimesed ebamäärasest visuaalsest sisendist aru saavad, ning viise, kuidas arvutimudeleid saaks testida ja paremini kujundada selle võime imiteerimiseks. Need tulemused aitavad mõista inimtaju ja luua tehisnägemise süsteeme, mis suudavad enamat kui pelgalt mustreid tuvastada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From data to fair decisions: on ensuring fairness in machine learning models
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-10) Sulaiman, Modar; Roy, Kallol, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Masinõppesüsteemid on märkamatult saanud paljude igapäevaste otsuste lahutamatuks osaks. Näiteks otsustatakse nende abil, keda kutsuda töövestlusele, milline laenutaotlus heaks kiita ja millist meditsiinilist järelravi soovitada. Need süsteemid suudavad töödelda tohutuid andmemahte ja teha otsuseid mahus, millega ükski inimene ei suudaks konkureerida. Sellise tõhususega kaasnevad siiski ka riskid: kui alusandmed peegeldavad levinud ühiskondlikke eelarvamusi, võivad nende abil loodud mudelid seada teatud isikuid või rühmi süstemaatiliselt ebasoodsamasse olukorda nende soo, vanuse või etnilise päritolu tõttu. Käesolev väitekiri esitab keerulise, ent otsekohese küsimuse: kuidas luua mudeleid, mis jäävad täpseks, kuid kohtlevad erinevaid rühmi õiglasemalt? Väitekiri läheneb sellele probleemile kolmest teineteist täiendavast vaatenurgast. Esiteks tutvustatakse meetodit The Fairness Stitch (õigluse kiht), mis sekkub sügavate närvivõrkude sisemistesse kihtidesse, selle asemel et piirduda üksnes lõpliku väljundkihi kohandamisega. Sellisel moel sisemist esitusviisi muutes on võimalik oluliselt vähendada varjatud kallutatust, säilitades samal ajal mõistliku ennustustäpsuse. Teiseks pakub töö välja rühmapõhise treenimisskeemi, mis määrab eri demograafiliste rühmade puhul vigadele erinevad karistused, julgustades mudelit toimima usaldusväärselt mitte ainult enamusrühmas, vaid ka rühmades, mis on andmetes tavaliselt alaesindatud või süsteemselt ebasoodsas olukorras. Kolmandaks arendatakse väitekirjas graafipõhist meetodit ebausaldusväärsete treeningsiltide tuvastamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu olukordadele, kus mõned rühmad on teistest rohkem mõjutatud suuremast müratasemest või enam kallutatutud märgistamisprotsessist. Koos näitavad need kolm uurimissuunda, et õiglus ei pea olema pelgalt tagantjärele lisatud kaalutlus. Sekkudes mudeli arhitektuuri, treeningueesmärki ja andmete kvaliteeti, on võimalik luua klassifitseerijaid, mis on rühmade lõikes tasakaalustatumad, kuid toimivad üldiselt siiski hästi. Saadud tulemused pakuvad praktilisi tööriistu ja disainipõhimõtteid organisatsioonidele, kes soovivad kasutada masinõpet vastutustundlikult suurt mõju omavate otsuste tegemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Correctness witnesses for thread-modular program analysis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-06) Saan, Simmo; Vojdani, Vesal, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Igaüks tahab, et tarkvara oleks kiire ja lihtsalt töötaks (õigesti), st ei sisaldaks vigu. Mitmelõimelised programmid saavad olla efektiivsed, täites mitut operatsiooni korraga, kuid neid võib olla keeruline veatult kirjutada. Kuna neid on ka keeruline testida, siis peab pöörduma formaalse verifitseerimise juurde. Seda on võimalik automatiseerida, kasutades staatilisi analüsaatoreid – teisi programme, mis üritavad automaatselt tarkvara verifitseerida. Automaatsed tarkvara verifitseerijad on aga ka ise keerukad programmid, mis võivad samuti olla vigased ja seeläbi anda ebakorrektseid tulemusi. Suurendamaks oma järelduste usaldusväärsust, võivad verifitseerijad luua tõendeid (ingl witnesses), mis paljastavad nende arutluskäigu analüüsitud programmi kohta. Sellised tõendusobjektid võimaldavad analüüsi tulemusi inspekteerida inimestel või isegi kolmandatel programmidel, mida nimetatakse tõendite valideerijateks. Kahjuks puudusid varem verifitseerimistõendid mitmelõimeliste programmide korrektsuse põhjendamiseks. Selle doktoritöö eesmärk ongi täita see uurimislünk ning kasutada tõendeid, et muuta mitmelõimeliste programmide analüüs usaldusväärseks, kuid ka kiireks ja täpseks. Esiteks parandatakse selle töö raames mitmelõimeliste programmide analüüsi, kasutades abstraktset interpretatsiooni, mis on edukas meetod pärismaailma tarkvara verifitseerimiseks. Teiseks uuritakse, kuidas abstraktne interpretatsioon võib kasu saada tõenditest, nii jõudluse kui ka täpsuse seisukohalt. Kolmandaks ühendatakse mainitud suunad ja pakutakse välja õigsustõendid mitmelõimelistele programmidele, täites seega uurimislünga. Kokkuvõttes edendatakse doktoritöö raames tipptasemel abstraktset interpretatsiooni ja verifitseerimistõendeid. Tõendid võimaldavad välja töötada paremaid staatilisi analüsaatoreid, mis omakorda aitavad tarkvaraarendajatel kirjutada veatuid mitmelõimelisi programme.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemine valgustusajastu ülikoolide maastikul
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-01) Ormisson-Lahe, Anu; Lukas, Liina, juhendaja; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ülikooli taasavamine ja Tartu Ülikooli hoonete ansambli väljaehitamine oli 19. sajandi alguses oluline protsess, mis kiirendas Tartu arengut. Tartu Ülikooli peahoone, üks linna sümbolehitisi, on kujunenud haridustempli võrdkujuks. Käesolev töö käsitleb Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemist 19. sajandi alguse Euroopa arhitektuuri- ja ideekeskkonnas. Töö keskmes on küsimus traditsiooni ja innovatsiooni suhtest: milliseid eeskujusid kasutati ning milles seisneb Tartu lahenduse eripära. Tartu Ülikooli hoonete ansambel kujunes 19. sajandi alguses, sidudes valgustusajastu ideed linna ja Toomemäe maastikuga. Hooned paigutati nii linnaruumi kui maastikku, moodustades terviku, kus arhitektuur, loodus ja teaduslik funktsioon põimuvad. Uurimuse keskmes on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757–1828), kelle tegevus ühendas klassitsistliku arhitektuuri, valgustusajastu mõtteviisi ja kohaliku keskkonna eripära ning kelle arhitektuuriline pärand nii Toomemäel kui all-linnas mõjutab Tartu ja ülikooli ilmet tänini. Tema töö tulemusena kujunes Tartus lahendus, mida võib kirjeldada kui ülikooli pargis. Töös on esmakordselt tervikuna läbi töötatud kõik teadaolevad ülikoolihoonete kavandid ning täpsustatud Krause elulugu. Samuti on rekonstrueeritud arhitekti lugemislaud, mis võimaldab siduda tema ideelise tausta konkreetsete arhitektuursete lahendustega. Tartu Ülikooli hoonete ansamblit vaadeldakse laiemas Euroopa kontekstis, võrreldes seda Göttingeni, Helsingi ja Virginia ülikoolidega. Nii ilmneb, et kuigi Tartu järgib oma ajastu üldisi arengusuundi, seisneb selle eripära hoonete ja maastiku tihedas lõimituses. Uurimus toob esile Tartu Ülikooli kui valgustusajastu idee ruumilise väljenduse ning näitab, kuidas arhitektuur, teadus ja loodus moodustavad siin ühtse terviku
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biodiversity of African soil fungi
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-30) Kupagme, John Yangyuoru; Tedersoo, Leho, juhendaja; Põlme, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seened on ökoloogilise võtmetähtsusega eukarüoodid, mis tagavad toitainete ringluse, lagundades orgaanilist ainet ja parandades mulla struktuuri. Mükoriissed suhted taimejuurtega suurendavad vee ja toitainete, eriti fosfori, omastamist ning toetavad taimede vastupidavust põuale ja muudele stressiteguritele. Hoolimata nende olulisest rollist põllumajanduses, farmaatsias ja ökosüsteemide toimimises on seente mitmekesisus endiselt puudulikult kirjeldatud: hinnanguliselt eksisteerib 2,2–3,8 miljonit liiki, kuid vähem kui 95% neist on teaduslikult kirjeldatud, eriti troopilistes piirkondades. Doktoritöös kasutasin eDNA metatriipkoodistamist, et uurida mulla ja juurte seente kooslusi üle Aafrika. 32 riiki hõlmanud kontinentaalne uuring näitas selgeid erinevusi niiskete ja kuivade troopiliste metsade vahel. Suurim liigirikkus ilmnes Kesk- ja Ida-Aafrikas, madalaim Põhja-Aafrikas. Troopilistes metsades domineerisid saprotroofsed seened, savannides ja niisketes metsades olid enam levinud ektomükoriissed liigid, samas kui kuivades metsades ja Lääne-Aafrika metsa-savanni ökotoonides esines rohkem arbuskulaarse mükoriisa seeni. Parasiitsed ja patogeensed liigid olid arvukamad savannipiirkondades. Seente koosluste struktuuri kujundasid peamiselt keskmine aastane temperatuur, sademete hulk ja mulla pH. Koostöös loodud kõrge eraldusvõimega kaart tõi esile madala mitmekesisusega kõrbealad ning kõrge mitmekesisusega tulipunktid Lääne-Ida-Aafrika savannivööndis ning Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Kakao agrometsanduse uuringud Lääne-Aafrikas näitasid, et kliima- ja mullategurid mõjutasid seente mitmekesisust enam kui farmide vanus. Lisaks selgus, et puuliigiga Alnus glutinosa seotud ektomükoriisaseentest oli 93% Alžeerias unikaalsed ning prooviala mõju oli tugevam kui mullateguritel. Kokkuvõttes rõhutab töö bioloogiliste, abiootiliste ja ruumiliste tegurite koosmõju ning vajadust kaitsta Aafrika muldi, et säilitada elurikkus ja ökosüsteemide vastupidavus kliima- ja maakasutuse muutuste tingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Yaşar, Barış; Kurg, Ants, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Kere, Juha, juhendaja; Katayama, Shintaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Embrüo arengu esimene nädal on kriitiline periood, mil organismi kõige varasemad arengujuhised rakenduvad. Selle perioodi mõistmine võib aidata parandada inimeste viljatusravi. Käesolevas väitekirjas kasutati inimese mudelorganismina veist, et uurida olulisi geene, mida nimetatakse PRDL-klassi homeoboks geenideks ja mis on aktiivsed inimese embrüotes enne pesastumist emaka siseseinale ehk implantatsiooni. Väitekirjas esitatud esimene uuring kirjeldab seitsme veise PRDL-geeni struktuuri ja aktiivsust pesastumis-eelsetes embrüotes. Samuti tuvastati TPRX3 kui transkriptsioonifaktor, mis võib aktiveerida teisi geene. Teises uuringus kasutatati spetsiifilist RNA sekveneerimise meetodit ning tuvastati võimalikud tegurid, mis aktiveerivad embrüo enda genoomi. Teadmine, millised tegurid aktiveerivad embrüo genoomi arengu kõige varasemas etapis, on oluline reproduktiivtehnoloogiate parandamiseks. Väitekirja kolmas uuring keskendub teisele PRDL-klassi geenile, DUXC-le. Kuna DUXC-d peetakse genoomi aktivaatoriks, on selle üksikasjalik iseloomustamine vajalik selle protsessi mõistmiseks. Uuring kinnitas, et DUXC-geen on varajastes embrüotes aktiivne ning selle struktuur erineb varasemast teadaolevast. Samuti näidati, et DUXC genoomne struktuur on erinevate veisetõugude vahel sarnane. Lisaks on see sarnane oma inimese homoloogi DUX4 genoomse struktuuriga. Olulise leiuna näidati ka, et DUXC ekspressioon ei sõltu embrüo enda genoomi aktiivsusest. Viimane uuring käsitles keskkonnategurite mõju embrüo varajasele arengule. Meie tulemused näitasid, et veise embrüote kasvatamine 20% hapnikutasemel aeglustab embrüo genoomi aktiveerumist. Seetõttu kinnitati, et embrüote kasvatamine laboris madalama hapnikutasemega tingimustes, mis on sarnased emaka tingimustega, on optimaalne. Kokkuvõttes näitasid need uuringud, kuidas PRDL-geenid suunavad embrüo üleminekut emalt kaasa saadud arengu juhistelt embrüo enda genoomi juhistele ning annavad uusi teadmisi imetajate elu kõige varasematest etappidest
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Paabort, Heidi; Beilmann, Mai, juhendaja; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Noorte osalus neid puudutavate poliitikate loomisel on demokraatliku ühiskonna oluline põhimõte. Paraku ei rakendu see alati praktikas, kus pahatihti jäävad kõrvale haridusest või tööturult eemal olevad noored (NEET-olukorras noored). Poliitikakujunduses nähakse neid sageli ühe sotsiaalse rühmana, kelle puhul on eesmärk aidata nad kiiresti tagasi kooli või tööle. Sellise lähenemise puhul läheb fookus noorelt ja tema elusituatsioonilt hõivesse saamisele. See võib süvendada stigmatiseerimist ning raskendada sobiva toe saamist. Doktoritöös uuritakse, kuidas poliitikakujundus mõjutab noorte toetamise praktikaid ning millised lähenemised aitavad noori paremini toetada. Töö põhineb viiel kvalitatiivsel uuringul. Uuringutest ilmnes, et olemasolevad meetmed ei ole alati kooskõlas noorte poolt tajutud vajadustega. Noorte valmisolek muutusteks ja nende toimetulekustrateegiad on erinevad, mistõttu standardlahendused ei täida seatud eesmärke. Praktikas ei tööta noorte toetamine sirgjooneliselt ühelt teenuselt teisele, vaid see sõltub pigem suhetest ja olukorrast. Edu tagab eri valdkondade koostöö, noorte kaasamine ning vastastikune usaldus. Doktoritöö toob välja, et ülalt-alla juhitud ja peamiselt majandusloogikale tuginev poliitikakujundus ei arvesta piisavalt noorte erinevaid eluolukordi. Toetavad meetmed on kujundatud pigem sektorite kaupa, mitte noorte tegelikest abivajadustest lähtudes. Sotsiaalse innovatsiooni ja disainmõtlemise põhimõtete kasutamine poliitikakujunduses aitab luua paindlikumaid ja inimkesksemaid lahendusi. Doktoritöös pakutakse välja toeõigluse mudel, mis lähtub iga noore ainulaadsest teekonnast ning rõhutab kohandatud toe vajadust. See aitab rohkem arvestada noorte kogemuste ja vaatenurkadega. Mudelist lähtuv mõiste „noored haridus- ja tööelulistes üleminekutes“ nihutab tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-24) Gallagher, Ernest Michael Priidik; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Gravitatsioon on geomeetria, aga tegelikult on seda kõik füüsika – ning mitte ainult geomeetria, vaid ka algebra, analüüs, matemaatika üldiselt, ja lõputu loovuse ja vaevanõudva töö väljendus. Üks valdkond, siiani veel teoreetiline, kuid märkimisväärse huviga, on ühendteooria loomine, mis võtaks kokku kõik interaktsioonid ühe raamistiku alla. Mis juhtub, kui läheneda sellele uue pilguga, tuginedes Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriale ja kalibratsiooniteooria diferentsiaalgeomeetriale? E. M. P. Gallagheri doktoritöö käsitleb just neid ühendgeomeetrilisi momente, kuidas moodne Lorentzi kalibratsiooniteooria viia ühendteooriate raamistikku. Cartani Kroononi teooria (Zlosnik, Urban, Marzola, Koivisto) annab uue, kompaktsema, ja vahest fundamentaalsema aluse, kuidas aegruumi geomeetria peaks tekkima. Tituleeritud Kroononi-väli annab suuna, kuhu aeg peaks voolama, ning Lorentzi sümmeetria rikkumise tulemusena tekib lisaks ka tumeaine tolm. Kuidas aga tuua sisse ülejäänud mateeria ja interaktsioonid? On teada, et fundamentaalvastasmõjusid, st elektromagnetilist, nõrka ja tugevat vastasmõju kirjeldab kalibratsiooniteooria: peen matemaatika spetsiaalsetest objektidest, seostustest. Gravitatsiooni kalibratsiooniteoreetiline olemus on nüansirikkam, kuid Kroononi teoorias on ta selgelt sarnase kirjeldusega kui ülejäänud vastasmõjudki. Uus doktoritöö annab mitu lahendust, kuidas ühitada ülejäänud vastasmõjud Kroononiga, aja väljaga. Kogu tegevuse imelisus on aga just ühendfaasi olemuses. Milline peaks maailm välja nägema, kui gravitatsioon on eristamatu ülejäänud vastasmõjudest? Kaheldamatult eksootiline, kui kaugusmõõdu mõiste kaob. Samas aga ei ole töös jäetud kõrvale tehnilised nüansid dünaamikast, väljade duaalsusest, sümmeetriatest, nende rikkumisest ja jäävusseadustest. Tööd on veel palju teha: nüüd aga üks esimestest dissertatsioonidest Cartani Kroononist annab tugeva põhja, millest saavad edasised arendused lähtuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Explaining trust in Internet voting: institutional, technological, and contextual determinants
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-20) Romanov, Bogdan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Zavadskaya, Margarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
See väitekiri uurib, kuidas kodanike hulgas kujuneb ja säilib usaldus internetihääletuse ehk turvaliselt veebi teel hääletamist võimaldava tehnoloogia vastu. Kuigi sellised süsteemid sümboliseerivad tehnoloogilist arengut ja digitaalset tõhusust, tekitavad need ka uusi küsimusi läbipaistvuse, turvalisuse ja institutsionaalse usaldusväärsuse kohta. Eesti, mis on esimene ja seni ainus riik, mis on üle kahekümne aasta võimaldanud üleriigilist internetihääletust, pakub nende dünaamikate uurimiseks ainulaadset keskkonda. Kaasates võrdlusse Venemaa, toob uurimus esile, kuidas poliitiline kontekst ja avalik diskursus mõjutavad viise, kuidas inimesed tõlgendavad ja kasutavad valimistehnoloogiaid. Väitekiri koosneb neljast omavahel seotud uurimusest. Esimene uurib, kuidas kodanike teadmised ja kindlustunne mõjutavad nende tuginemist institutsionaalsele usaldusele, kui nad otsustavad, kas kasutada internetihääletust. Teine uurimus ühendab ekspertintervjuud ja Q-metoodika valijatega, näitamaks, kuidas igapäevane kogemus digiteenustega kujundab usaldust, samal ajal kui segadused, poliitiline kallutatus või piiratud teabevahetus kasvatavad umbusku. Kolmas uurimus võrdleb avalikke hoiakuid internetihääletuse suhtes demokraatlikus Eestis ja autoritaarsel Venemaal, näidates, et usaldus põhineb erinevatel motiividel: autokraatiates tuleneb see kodanikukohusest ja lojaalsusest riigile, samas kui demokraatiates toetub see tajutavale mugavusele ja menetluslikule õiglusele. Neljas uurimus näitab, et institutsionaalne usaldus ehk usk sellesse, et riigivõim tegutseb pädevalt ja õiglaselt, mängib tugevamat rolli nii usalduse kui ka internetihääletuse tegeliku kasutamise selgitamisel kui pelgalt tehnoloogiline kindlus. Üheskoos näitavad need uurimused, et usaldus internetihääletuse vastu ei ole pelgalt reaktsioon tehnilisele töökindlusele, vaid peegeldab laiemat suhet kodanike, institutsioonide ja poliitiliste narratiivide vahel. Usaldus kujuneb konkreetsetes režiimitingimustes ja avalikes diskursustes, mis määratlevad, mida peetakse digitaalse valitsemise kontekstis legitiimseks või riskantseks. Sellise usalduse hoidmine eeldab turvalisest koodist enamat: see sõltub läbipaistvast suhtlusest, vastutustundlikest institutsioonidest ja avatud ühiskondlikust arutelust selle üle, kuidas demokraatia kohaneb digiajastuga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Kraav, Juta; Tillmann, Vallo, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haigused on maailma peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte „lubjastumine“ algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata mõõtes arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega. Käesolev doktoritöö kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Lapsi ja noorukeid jälgiti kaheksa aasta jooksul kasutades võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid. Leiti, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega viidates sellele, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kõrgema kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Sel juhul on tegemist pigem loomuliku treeninguga kohanemise mitte haigusliku muutusega, sest arterite elastsust liikumine hoopis parandas. Veel täheldati, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ja dieet) koosnev südame tervisenäitaja lapsepõlves ennustas hilisemat arterite jäikust. Kokkuvõttes kinnitab töö, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab oma jälje veresoontele pikemaks ajaks. Lapseeas on arterite elastsus, mitte paksus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ja elastsetele veresoontele tulevikus.

Sirvi

Viimati lisatud