Sirvi Autor "Allik, Jüri, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
An experimental exploration of automatic processes in visual perception
(2018-01-06) Põldver, Nele; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Näätänen, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekiri keskendub nägemistaju protsesside eksperimentaalsele uurimisele, mis on suuremal või vähemal määral automaatsed. Uurimistöös on kasutatud erinevaid eksperimentaalseid katseparadigmasid ja katsestiimuleid ning nii käitumuslikke- kui ka ajukuvamismeetodeid. Esimesed kolm empiirilist uurimust käsitlevad liikumisinformatsiooni töötlust, mis on evolutsiooni käigus kujunenud üheks olulisemaks baasprotsessiks nägemistajus. Esmalt huvitas meid, kuidas avastatakse liikuva objekti suunamuutusi, kui samal ajal toimub ka taustal liikumine (Uurimus I). Nägemistaju uurijad on pikka aega arvanud, et liikumist arvutatakse alati mõne välise objekti või tausta suhtes. Meie uurimistulemused ei kinnitanud taolise suhtelise liikumise printsiibi paikapidavust ning toetavad pigem seisukohta, et eesmärkobjekti liikumisinformatsiooni töötlus on automaatne protsess, mis tuvastab silma põhjas toimuvaid nihkeid, ja taustal toimuv seda eriti ei mõjuta. Teise uurimuse tulemused (Uurimus II) näitasid, et nägemissüsteem töötleb väga edukalt ka seda liikumisinformatsiooni, millele vaatleja teadlikult tähelepanu ei pööra. See tähendab, et samal ajal, kui inimene on mõne tähelepanu hõlmava tegevusega ametis, suudab tema aju taustal toimuvaid sündmusi automaatselt registreerida. Igapäevaselt on inimese nägemisväljas alati palju erinevaid objekte, millel on erinevad omadused, mistõttu järgmiseks huvitas meid (Uurimus III), kuidas ühe tunnuse (antud juhul värvimuutuse) töötlemist mõjutab mõne teise tunnusega toimuv (antud juhul liikumiskiiruse) muutus. Näitasime, et objekti liikumine parandas sama objekti värvimuutuse avastamist, mis viitab, et nende kahe omaduse töötlemine ajus ei ole päris eraldiseisev protsess. Samuti tähendab taoline tulemus, et hoolimata ühele tunnusele keskendumisest ei suuda inimene ignoreerida teist tähelepanu tõmbavat tunnust (liikumine), mis viitab taas kord automaatsetele töötlusprotsessidele. Neljas uurimus keskendus emotsionaalsete näoväljenduste töötlusele, kuna need kannavad keskkonnas hakkamasaamiseks vajalikke sotsiaalseid signaale, mistõttu on alust arvata, et nende töötlus on kujunenud suuresti automaatseks protsessiks. Näitasime, et emotsiooni väljendavaid nägusid avastati kiiremini ja kergemini kui neutraalse ilmega nägusid ning et vihane nägu tõmbas rohkem tähelepanu kui rõõmus (Uurimus IV). Väitekirja viimane osa puudutab visuaalset lahknevusnegatiivsust (ingl Visual Mismatch Negativity ehk vMMN), mis näitab aju võimet avastada automaatselt erinevusi enda loodud mudelist ümbritseva keskkonna kohta. Selle automaatse erinevuse avastamise mehhanismi uurimisse andsid oma panuse nii Uurimus II kui Uurimus IV, mis mõlemad pakuvad välja tõendusi vMMN tekkimise kohta eri tingimustel ja katseparadigmades ning ka vajalikke metodoloogilisi täiendusi. Uurimus V on esimene kogu siiani ilmunud temaatilist teadustööd hõlmav ülevaateartikkel ja metaanalüüs visuaalsest lahknevusnegatiivsusest psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haiguste korral, mis panustab oluliselt visuaalse lahknevusnegatiivsuse valdkonna arengusse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Appraisal driven modulation of attention control
(2022-11-01) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Miks mõjutavad emotsionaalse sisuga olukorrad visuaalset tähelepanu? Miks on näiteks nii, et tänaval vihase näoga mööduja jääb väga kiiresti silma? Miks on ka nii, et ebameeldivas või ärevas olukorras kipub tähelepanu fookus olema ainult üksikutel detailidel ja kõrvalised detailid jäävad märkamata? Seni on emotsionaalse tähelepanu seletamisel rõhutatud emotsiooniga kaasnevat positiivset või negatiivset tunnet. Näiteks on rõhutatud seda, et negatiivsed stiimulid, nagu kellegi vihane nägu, haaravad tähelepanu just tänu nende negatiivsele sisule ja sellest tekitatud tundele. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöö kohaselt tuleks aga otsida seletust emotsionaalsetele sündmustele antud tõlgendustest, mis põhjustavad ja kujundavad emotsionaalset kogemust. Näiteks võib negatiivne emotsioon tekkida sellest, kui sündmus on oluline, aga ei ole kooskõlas hetke eesmärkidega. Sellised tõlgendusmehhanismid on sageli automaatsed ja toetuvad ajumehhanismidele, mis tegelevad pidevalt keskkonna hindamisega, arvestades seejuures meie enda hetke eesmärke. Doktoritöö uuringutulemused kinnitasid, et tähelepanu juhib just olukorra tajutud olulisus, mitte olukorra positiivsus või negatiivsus. Lisaks näitas doktoritöö, et mõningad emotsiooni efektid tähelepanu mehhanismidele ei pruugi olla kaugeltki nii selged kui varasem kirjandus on näidanud. Peale teoreetiliste edasiarenduste pakkusid esitatud uuringud ka metodoloogilisi täiendusi, nagu näiteks pupilli suuruse kasutamine visuaalse tähelepanu mõõdikuna. Doktoritöö tulemused arendasid edasi arusaamist emotsioonide ja tähelepanu seostest ja samuti pakkusid tulevastele uuringutele uusi lähenemisi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arved Bertelsi dissertatsiooni mõjukus Kraepelini ja Wundti juhendatud tööde kontekstis
(Tartu Ülikool, 2025) Saksing, Marcus; Naar, Richard, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata Arved Bertelsi 1889. aastal kaitstud doktoritöö teaduslikku mõju, võrreldes seda teiste Emil Kraepelini ja Wilhelm Wundti juhendatud dissertatsioonidega aastatel 1887–1892. Töö keskendus kahele uurimisküsimusele: esiteks, kui sageli on Bertelsi töö tsiteeritud võrreldes teiste Kraepelini juhendatud dissertatsioonidega; ja teiseks, kas Kraepelini juhendatud tööde mõjukus erineb Wundti juhendatud töödest samal ajaperioodil. Tulemused näitasid, et Bertelsi töö viidete arv oli madalaim kõigist teadaolevatest Kraepelini juhendatud töödest ning Wundti labori tööd olid üldiselt mõjukamad kui Kraepelini omad. Need leiud viitavad, et Bertelsi töö tagasihoidlik mõju ei olnud üksikjuhtum, vaid osa laiemast mustrist, kus Kraepelini juhendatud dissertatsioonid jäid teaduslikult vähem tsiteerituks. Kuigi teaduslik mõju jäi piiratuks, oli Bertelsi töö tehniliselt uuenduslik – näiteks kasutati seal varajast pöörlevat ketas-tahhistoskoopi, mille tööpõhimõte sarnanes hilisemale Schumanni seadmele. See näitab, et Tartu laboris töötati välja üks esimesi visuaalse esituse kontrollitud seadmeid, andes oma ajas olulise panuse katselise psühholoogia arengusse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demograafiliste muutujate mõju isiksuse seadumuste sotsiaalsele soovitavusele
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Tuppits, Deivi; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The primary goal of the current study was to investigate the possible correlations between demographic factors and social desirability ratings of personality traits. To assess the ratings of social desirability the Estonian adaptation of NEO-PI-3 – the standard questionnaire of the Five-Factor Model (FFM) – was used with social desirability instructions. Informant ratings were compared with self-descriptions given by 1731 genedonors who had rated social desirability of personality traits using NEOPI- 3. Results show that the factor stucture of social desiarability ratings is similar to the factor structure of self-descriptions. The most significant demographical factor was sex, where differences in ratings emerged in warmth, greagariousness, positive emotions, openness to feelings, trust, altruism and tender-mindedness. Positive correlations with social desirability ratings were also found with other assessed factors: age with the subscales of excitement seeking and trust, academical status with excitement seeking and achievement striving, and birthplace with trust and order. Keywords: Social desirability, Demographic factors, Self-descriptions
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Double skew-dual scaling (DSDS) and Rasch analysis of Raven matrices' (RSPM) data
(2005) Raidvee, Aire; Allik, Jüri, juhendaja; Luuk, Aavo, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EE.PIP-NEO-3 küsimustiku valideerimine ning sellega mõõdetavate isiksuseomaduste seosed interneti liigkasutamisega
(Tartu Ülikool, 2018) Lillemäe, Karlos Taaniel; Täht, Karin, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti uue isiksuseküsimustiku EE.PIP-NEO-3 psühhomeetrilisi omadusi ja võrreldi neid EE.PIP-NEO (Mõttus, Pullmann & Allik, 2006) vastavate omadustega, et hinnata selle sobivust Suure Viisiku isiksuseomaduste mõõtmisel. Seejärel kasutati EE.PIP-NEO-3 küsimustikku, et uurida seoseid Suure Viisiku isiksuseomaduste ja interneti liigkasutamise vahel. Valimiks oli 1694 inimest, kes täitsid 256 küsimusega küsitluse, mille tulemusi analüüsiti. Järeldati, et kõik need EE.PIP-NEO-3 psühhomeetrilised omadused, mida selles töös uuriti, olid sarnased EE.PIP-NEO vastavatele omadustele ning seetõttu oli selle küsimustiku kasutamine isiksuseomaduste mõõtmisel antud töös õigustatud. Leiti, et interneti liigkasutamisel on positiivne korrelatsioon neurootilisusega ja negatiivne korrelatsioon meelekindluse, sotsiaalsuse ja ekstravertsusega. Avatuse puhul korrelatsiooni ei leitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsiooniväljenduse, pilgusuuna ja afektiivse praimimise interaktsioonide mõju näos sisalduva informatsiooni töötlusele
(Tartu Ülikool, 2013) Kelder, Kaspar; Uibo, Helen, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuritakse emotsiooniväljenduse, pilgusuuna ning afektiivse praimimise interaktsioonide mõju näos sisalduva emotsionaalse info töötlusele. Katseisikud läbisid emotsiooni ja pilgusuuna kategoriseerimisülesanded, kus neile esitati neutraalseid ning hirmunägusid kombineerituna otse ja kõrvale vaatavate pilgusuundadega, millele eelnesid kahel kolmandikul kordadest neutraalse ja hirmutava afektiivse sisuga lühiajalised praimiesitused. Lisaks andsid katseisikud subjektiivseid hinnanguid ülesannetes kasutatud näofotodele. Tulemustes selgus, et hirmunäo ja kõrvale vaatava pilgu ning neutraalse näo ja otse vaatava pilgu koosesitused kiirendasid üksteise kategoriseerimiskiirust. Hirmutavate ning neutraalsete praimide mõjude vahel ei leitud erinevust, kuid praimi mitte esinemine enne stiimulnäo presenteerimist kiirendas reaktsiooniaegu. Subjektiivsetest hinnangutest joonistus välja teistsugune muster, kus kõrvale vaatav pilgusuund suurendas nägude tajutud hirmu väljendavust ning otse vaatav pilgusuund tajutud intensiivsust, sõltumata näo emotsiooniväljendusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Endel Tulvingu mälu- ja teadvusekäsitluse ajalooline ülevaade
(Tartu Ülikool, 2016) Mäemets, Inga; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ajaloolise ülevaate Endel Tulvingu mälu ja teadvuse kontseptsiooni arenemisest ning selle mõjust tänapäeva mäluteaduses. Ülevaadet alustatakse 1972-st aastast, mil Tulving episoodilise ja semantilise mälu eristuse teeb ning liigutakse lõpuks tänapäevaste edasiarenduste juurde. Vaadeldakse Tulvingu mälu- ja teadvusekäsitluste keskseid mõisteid nagu episoodiline mälu, autonoeetiline teadvus ja kronesteesia ning nende erinevaid käsitlusvõimalusi. Töö teises osas lähtutakse esimeses osas väljatoodud teoreetiliselt probleemsetest kohtadest ning mitmetimõistetavustest ja proovitakse leida neile lahendust küsitledes Endel Tulvingut ning tema kolleege/õpilasi. Selleks saadetakse küsitletavatele e-kirja teel küsimused ning vastuseid analüüsitakse kvalitatiivse meetodi alusel, mille käigus seostatakse need varem väljatoodud Tulvingu teooriast lähtuva problemaatikaga. Kuna töö eesmärgiks on anda ka ajaloolist ülevaadet Endel Tulvingu teadustööst, on osad küsimustest suunatud kolleegide/õpilaste isiklike mälestuste talletamisele. Küsitluse tulemused aitavad avada Endel Tulvingu lähenemist mälu ja teadvuse seostele, panustades ühtlasi Endel Tulvingu teadustöö ja selle olulisuse jäädvustamisse ning annavad aluse erinevateks edasisteks uurimistöödeks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesehinnangu ja teiste arvamuse kokkulangevus
(Tartu Ülikool, 2017) Kallas, Kalle; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti mina-tema enesehinnangute vahelist kokkulangevust Eesti Geenivaramu valimi andmetel ning üritati leida tegureid, mis aitaksid kaasa teise inimese enesehinnangu ennustamisele. Leiti, et inimesed hindavad ennast kõrgemalt, kui teised seda arvavad, samas puuduvad suured erinevused mina-tema enesehinnangute kokkulangemisel hinnatava-hindaja demograafilistes näitajates. Inimese vananedes ilmnevad negatiivsed mõjud hinnangute täpsusele, mis võib olla tingitud sellest, et enesehinnangu loomisel tuginetakse kogemustepagasile, mis vanuse suurenedes kasvab, mis jääb aga teistele inimestele teatud määral tundmatuks. Enesehinnangu ennustamine tundub olevat valdkond, milles naised ei suuda meestest paremaid tulemusi näidata, sest mehed ilmselt ei näita enesehinnangut reetvaid tegureid nii lihtsalt välja, kui naised, olles vähem emotsionaalsed. Enesehinnang on siinkohal suurus, mis on edukalt ennustatav läbi neurotismi alaskaalade, nagu “masendus” ja “enesekontroll” ja läbi sotsiaalsuse alaskaala “tagasihoidlikkus”. Võib järeldada, et enesehinnang on pigem pind- kui süvaomadus ning on seetõttu teatud mööndusi arvestades üpriski edukalt ennustatav.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevate maade NEO-PI-R/3 keskmiste profiilide sobivus Viie Faktori mudeliga
(Tartu Ülikool, 2018) Käosaar, Andres; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimustöö võtab aluseks täiendatud NEO-PI-R/3 küsimustike 76 erineva kultuuri keskmised tulemused ning kasutades klassisisest korrelatsiooni (ICC), testib, kas erinevate kultuuride NEO-PI-R/3 küsimustike enesekohased ja tema-hinnangu keskmiste profiilid ühtivad Suure Viisiku mudeliga (FFM). Lisaks võrreldakse töös saadud klassisisese korrelatsiooni väärtusi inimarenguindeksiga. Tulemused näitasid, et 18% kultuuride ICC väärtused jäävad alla ühe standardhälbe (keskmine=.33; SD=.19), ehk siis ei saa väita, et FFMi mudel oleks kultuuriülene. Samuti leiti kerge korrelatsioon ICC ja inimarenguindeksi r=.27; p=.018 ning tugev korrelatsioon r=.63; p<.001 kultuuride keskmiste ekstravertsuse ja avatuse dimensioonide ning inimarenguindeksiga, mis viitab sellele, et mida arenenum on riik, seda paremini sobitub tema kultuuri keskmine isiksuse profiil FFM-i mudeliga ning seda paremaid tulemusi saavad kultuuri liikmed NEO-PI-R/3 ekstravertsuse ning avatuse dimensioonides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring the role of personality traits and age in the experience and recognition of emotions
(2017-09-20) Mill, Aire; Realo, Anu, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites. Käesoleva väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on: „Kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?“. Uurimustöö raames viidi läbi kaks eksperimenti, esimeses uuriti individuaalseid erinevusi emotsioonide äratundmises (Uurimus I ja II). Teises eksperimendis olid vaatluse all individuaalsed erinevused emotsioonide kogemises ja väljendamises, kasutades kogemuse väljavõtte meetodit (Uurimus III, IV, V). Väitekirja põhijäreldused on järgmised: – Inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel, peegeldades pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega. (Uurimus I) – Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone (eriti viha ja kurbust) halvemini ära, ning selline muutus on täheldatav juba 30-ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni. (Uurimus II) – Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Uurimus III näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest. – Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus. (Uurimus IV) – Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja. (Uurimus V)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksus ja elukäik: kas enda tajutud isiksuseomadused on seotud elukäigu kirjeldustega
(2010-05-26T06:01:15Z) Tiisma, Anna-Liisa; Tartu Ülikool. Psühholoogia osakond; Allik, Jüri, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja
Käesoleva töö sisuks on uurida, kuidas on isiksuse kirjeldused seotud inimese elukäigu andmetega. 166 inimest (vanuses 59-89) täitsid küsimustiku, mis hõlmas demograafilisi andmeid, väärtusi, isiksust, rahulolu ja enesehinnangut puudutavaid küsimusi. Töö metoodika on korrelatiivne ning ei võimalda seega teha järeldusi põhjuslike seoste kohta. Tulemused viitavad, et nii isiksuse dimensioonid kui ka iseloomulikud kohastumused on seotud sellega, millistena inimesed kirjeldavad oma eluteed ning millistest sündmustest nende elukäik koosneb, kusjuures valdkonniti seoste tugevus varieerub. Samuti ei väljendu isiksusedimensioonide seosed ei alati otseselt, vaid kohati läbi vahendajate, nagu näiteks enesehinnang. Edasist uurimist väärib kindlasti ka leid, et elunarratiivi keerukus võib olla samaväärselt või isegi enam seotud sotsiaalsuse ning kollektivistlike väärtustega kui avatusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksus ja mina-hoiakud - üksmeel enese ja teiste hinnangute vahel
(Tartu Ülikool, 2000) Ruus, Tuuli; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksuse omadused enda ja teise inimese perspektiivist vaadatuna: vanuse ja soolised erinevused
(Tartu Ülikool, 2013) Lints, Sander; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasematest töödest on teada, et see kuidas nähakse enese isiksuseomadusi erineb sellest, kuidas näevad neid omadusi teised inimesed. Polnud aga kuigi kindel, kuidas panustab vanus ja sugu nende kultuurilidevaheliste korduva mustri tekkimisse. Üle 2000 geeni doonori on vastanud eestikeelsele NEO-PI-R enesekohasele küsimusele ning lasknud seda täita enese kohta ka oma heal tuttaval. Jagades hindajate ja hinnatavate soo ja vanuse kaupa inimesed paaridesse lahutasin hinnatava skoorist hindaja skoori ning leidsin iga hinnangupaari kohta keskmise igal alaskaalal. Võrreldes ja korreleerides vastavaid skoore leidsin, et need tegurid mõjutavad, kuid üsna vähesel määral, enese ja teise kohta NEO-PI-R testi täitmisel tekkivaid erinevusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksuse omaduste seos religioossusega Venemaal
(Tartu Ülikool, 2013) Saksniit, Mariana; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuriti religioossuse ja isiksuse omaduste vahelist seost Venemaal, kus 56,4% üle 10 tuhandest uuringus osalenust (keskmine vanus 20,8 aastat) kinnitas, et omab sidet religioossusega. Varasemad uuringud on näidanud, et sotsiaalsus ja meelekindlus on enam seotud religioossusega, kui teised isiksusedimensioonid (Kosek, 1999; McCullough, Tsang & Brion, 2003; Saroglou & Fiasse, 2003; Taylor & MacDonald, 1999). Tulemustest selgub, et religioossuse parimad ennustajad on erinevate isiksusedimensioonide alaskaalad – sotsiaalsuse dimensiooni alaskaala siirus, ekstravertsuse dimensiooni alaskaala seltsivus, neurootilisuse dimensiooni alaskaala ärevus ja avatuse dimensiooni alaskaala avatus väärtustele. Võrdlus teistes religioonide saadud tulemustega viitab võimalusele, et seos religiooni ja isiksuse omaduste vahel on universaalse iseloomuga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksuse seadumuste seos religioossusega venelaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2012) Uuk-Areda, Raul; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöös on uuritud isiksuse seadumuste seost religioossusega venelaste hulgas ja sugudel põhinevaid erinevusi. Töös uuriti üle 10.000 Vene Föderatsioonis elava noore inimese vastuseid nende seostele religiooniga. Lisaks sellele täitsid vastajad lühikese, 30-nest küsimusest koosneva isiksuse küsimustiku. Saadud tulemused kinnitavad avatuse ja meelekindluse seost religioossusega. Saab kindlalt väita, et religioon ja religioossus on väga laiaulatuslikud, seda saab täheldada nii naiste, kui ka meeste hulgas. Religioosse isiku puhul on täheldatav positiivne tendents ekstravertsusele, sotsiaalsusele, avatusele ja meelekindlusele. Religioossuse raames ilmnevad väiksed naiste-meeste erinevused. Samas on alati oluline meeles pidada valimist tulenevaid võimalikke prognoositavaid kaldeid. Käesoleva analüüsi alusküsitlustes on valimi moodustamisel naiste suur ülekaal. Konkreetse töö ja selle alusmaterjalide valguses väidan, et pigem eristavad erinevaid sugupooli elu argipäevased pisiasjad, mille märkamine on kaaslaste mõistmiseks oluline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keskmise ja summaarse suuruse tajumehhanismidest tingitud vastamisaegade eripärad
(Tartu Ülikool, 2014) Samuel, Mait; Allik, Jüri, juhendaja; Averin, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Daniel Kahneman ( Thinking Fast and Slow, 2011, lk. 92-93) tuli välja intrigeeriva ideega, et geomeetriliste objektide keskmist suurust saab hinnata kindla täpsuse ja kiirusega. Samas summeeritud suuruse puhul, seal juures, samade objektidega, on jõudlus vaesem. Kuna nende kahe süsteemi reaktsiooniajalist vahet pole süviti uuritud, siis selles uurimustöös keskendusingi nende kahe mudeli reaktsiooniajalisele vahele. Ühtlasi analüüsisin ka elementide mõju ülesandele. Et Kahneman’i ettepanekut testida hindasid vaatlejad N=1, 2, 3 või 7 testringi keskmist või summaarset suurust ning võrdlesid seda etaloniga. . Tulemused kinnitasid Kahneman’i hüpoteesi. Summa hindamisel olid vastamisajad pikemad kui keskmise hindamisel. Samas, intuitiivselt on see tõenäolisem, et mingit teist protseduuri kasutatakse korrutamise asemel. Lisaks leidsin, et õigete vastuste andmine oli negatiivses seoses reaktsiooniajaga. Samuti omas reaktsiooniaegadele mõju elementide arv.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolielus tekkivate emotsioonide tugevus ja valents. Strength and valence of school emotions
(Tartu Ülikool, 2014) Bredihhina, Ljubov; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study is to investigate how students estimate their emotions in different contexts, to assess these emotions` valence (negativity or positivity) and their strength. Also were studied students sex, age differences and differences in teachers` and students` opinion about students` emotions. In this study participated 107 students (66 women and 41 men with mean age 14.942.0 years) and 44 teachers (34 women and 10 men with mean age 45.1612.18 years) from different schools of Ida-Viru Country. Estimates were gotten by two different questionnaires, the one for students and the second for teachers. Results show that in common girls` estimations are more extreme and stronger than boys give. Younger teenagers` emotions are more drastic and with the stronger intensity. Teachers valuate the students’ emotions very well in the valence direction with the exception that they overestimate the emotions` intensity and the value of the valence. The results showed also, that teachers also do not estimate adequately the worsening of students’ mood after the school day. The work confirms the need to use in addition to self-esteem also the other estimations.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liikumiskiiruse muutuse taju tingitud potentsiaalide analüüs ja kinemaatilise energia mudel : bakalaureusetöö
(Tartu Ülikool, 2004) Uusberg, Andero; Allik, Jüri, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lühinägelikkusega seotud isiksuse stereotüübid ja isiksuse omadused
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Bredihhina, Ljubov; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main aim of investigation is to determine whether a link exists between personality traits and short-sightedness Another investigation question was whether the stereotypes correspond to the actual short-sighted people's traits. Twenty-eight of the Estonians and 40 Russians, who live in Estonia, have assessed the personality of the typical short-sighted people using the questionnaire, that consist of 30 scalas NCS (National Character Survey) (Terracciano et al., 2005). For comparison were used in the Estonian Genome Project of the University of Tartu gathered personal datas: 1731 the genes donor have fulfilled Estonian language version of the NEO-PI-3 questionnaire (McCrae, Costa, & Martin, 2005) to characterize themselves, among them were 467 people who had a diagnosis of the nearsightedness (H52.1). The study showed that Estonians and Russians in the opinion of short-sighted person's traits are quite similar. The correlation was .72 (p <.0001). Estonians describe the typical short-sighted people, much like how they describe themselves. The correlation is very high (r = .79, p <.0001). Quite similar is the situation with the Russians. Correlation between the Russians` assessments of themselves and of the typical short-sighted were also highly correlated (r = .68, p <.0001). The fact that the correlation is slightly lower than Estonians are well explained by the fact that self-assessments have not been received from the Russians living in Estonia, but from Russian, who live in Russia. Surprising result is that the stereotypical images of short-sighted people do not leverage these personality characteristics, which are different short-sighted people and normal-sighted people, but turn them around. The actual differences are pushed down and amplified these, that actually are not different short-sighted people and people with normal eyesight.