Sirvi Autor "Hein, Helle" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

Avatud lähtekoodiga veebipõhiste kasutajaliideste raamistike võrdlus
(Tartu Ülikool, 2013) Kärner, Mati; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Kasutajaliidese disain ja kompositsioon moodustavad olulise osa veebirakenduse planeerimisest ja teostusest, kuivõrd sellest sõltub rakenduse aluseks oleva funktsionaalsuse efektiivne kasutamine. Kasutajaliideste raamistikud võimaldavad taaskasutatavate komponentide abil ehitada kiiresti nii lihtsamaid kui ka olemasolevaid komponente kombineerides komplekssemaid kasutajaliideseid. Erinevad raamistikud, lisaks erinevatele tehnoloogiatele ja komponentide valikule, seavad konventsioonide näol raamid arendatavale või planeeritavale rakendusele - seda alates projekti struktuurist kuni ehitusloogika defineerimiseni. Seega ei pruugi olemasolevate toodete hulgast valiku tegemine olla triviaalne tegevus. Eeltoodut arvesse võttes ongi käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks analüüsida kuut levinumat avatud lähtekoodiga raamistikku. Iga raamistiku puhul antakse lühike ülevaade põhilistest tunnusjoontest ja rakendamisvõimalustest ning võrreldakse raamistikku teistega vastavalt väljatöötatud võrdlusmetoodikale. Võrdlemisel tuginetakse raamistike autorite publitseeritud infol ja dokumentatsioonil. Saamaks ülevaadet raamistiku pakutavatest võimalustest ning puudustest, realiseeritakse iga raamistiku funktsionaalsust kasutades testrakendus, mille jõudluse hindamine on ühtlasi üheks võrdlusmetoodika osaks. Võrdluse tulemusena moodustub raamistikest pingerida.
Elektrisõidukite kontrollsüsteem ja teekonna planeerija elektrimootorratta näitel
(2014) Meus, Oliver; Hein, Helle; Paat, Rainer
Käesoleva magistritöö eesmärk on välja töötada universaalne avatud lähtekoodiga kontroll- ja teekonnaplaneerimissüsteem elektrisõidukitele. Kogu informatsioon ning lähtekood süsteemi kohta saavad olema avalikud, et populariseerida elektrisõidukitega seotud projekte. Antud töö kirjeldab süsteemi valmimise protsessi ning analüüsib erinevaid tehnilisi aspekte. Iga peatükk käsitleb ühte konkreetset arendusprotsessi ning võtab kokku sellega seotud tulemused.
Interaktiivne mäng programmeerimise õppimiseks
(Tartu Ülikool, 2011) Nikulin, Dmitri; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Mis on programmeerimine? See on protsess ja uute programmide loomise kunst, kasutades erinevaid programmeerimiskeeli. Programmeerimine ühendab endas loogika, teaduse, matemaatika ja tehnika elemente. Võiks öelda, et programmide loomine koosneb 90% matemaatikast, 9% loogikast ning ülejäänud osas koodi kirjutamisest. Autoril polnud ülikooli astudes programmeerimise kogemust ja alguses oli väga raske süveneda informaatika erialasse, sest tavaliselt õppejõud arvab, et üliõpilasel on baas- ja algteadmised juba olemas. See on üks põhjustest, miks käesolev bakalaureusetöö teema sai valitud. Käesoleval bakalaureusetööl on kaks eesmärki. Esiteks luuakse platvorm, kus saab õppida algteadmisi sellises valdkonnas nagu programmeerimine. Põhilised teemad, mis tulevad vaatluse alla, on järgmised: • funktsioonid; • tsüklid. Teiseks eesmärgiks on aidata üliõpilastel aru saada, kas nad on õigesti toiminud, valides programmeerimist oma erialaks või mitte. Programmeerimise õpetamiseks on veebis süsteem Light-Bot, kuid programmi lähtekoodi pole avatud. Programmeerimist tuli alustada tühjalt kohalt. Käesoleva töö ülesandeks oli teha analoogiline programm, kuid likvideerida esialgse programmi mõned vead. Loodud programmi eelisteks on see, et tank ei alusta käike oma algseisust vaid jätkab viimasest kohast. Väga oluline on muuta õppimine maksimaalselt huvitavaks ja seetõttu on vaja, et õpetamise platvorm oleks kaasakiskuv ja interaktiivne, kuid peab arvestama ka sellega, et mäng peab asuma veebis. Kõige loogilisem lahendus antud probleemile on kasutada keskkonda Adobe Flash ehk lihtsalt Flash. Flash fail võib endas sisaldada nii vektor- kui ka rastergraafikat. Vaatamata kogu animatsiooni keerukusele saame hoida faili suurust väiksena. See väga tähtis, sest kui veebirakenduse fail oleks liiga suur, siis brauserid ei saaks seda faili laadida. Tööga on kaasas CD, millel asuvad: • kasutusjuhend; • tarkvara lähtekood; • kompileeritud kood; • html fail veebirakenduse kasutamiseks; • bakalaureusetöö kirjalik osa.
Kasutajaliidesepõhiste automatiseeritud regressioontestide komplekti loomine
(Tartu Ülikool, 2013) Türk, Arli; Hein, Helle; Assor, Artur; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud töö esimeses osas tutvustati regressioontestimist üldisemalt, selgitades selle vajadust tulenevalt pidevalt muutuvast lähtekoodist ja sellega kaasnevast vigade ohust. Analüüsiti, kuidas testjuhtumite loomine aitab kaasa regressioontestimisele, sest nende loomisel teostatakse planeerimise osa funktsionaalsuste testimiseks ning tulevikus saab loodud teste kergesti taaskasutada. Toodi välja kaudseid spetsifikatsioone nagu konkureerivad tooted, kasutajate kommentaarid, kasutajaliidese standardid ja testijate enda kogemus, mida võiks testjuhtumite kirjutamisel kasutada, ning selgitati, kuidas kirjutatava dokumendi detailsus peaks sõltuma sellest, kas loodav testjuhtum on manuaalseks testimiseks mõeldud või kasutatav sisendina automatiseerimisele. Eraldi analüüsiti väljakutseid, mida regressioontestimine endaga kaasa toob ning erinevaid tehnikaid regressioontestimise läbiviimiseks. Üks suurimaid probleeme oli risk, et tähtis osa funktsionaalsusest jääb testimata tulenevalt ajapuudusest. Selle riski vähendamiseks tutvustati lähenemist, kus testjuhtumitele määratakse prioriteedid. Tulemusena on testijal alati teada, millised funktsionaalsused vajavad enim tähelepanu, ning nende testimisele pannakse suuremat rõhku kui nende funktsionaalsuste testimisele, mis omavad madalamat prioriteeti. Teises osas tutvustati testide automatiseerimist, mis aitab tegeleda kasvava funktsionaalsuse, rutiinseks kujuneva töö ja võimalike inimvigadega testimisel. Selgitati, et kuigi automatiseerimine on võimas tööriist, siis valesti kasutamisel võib see projektile rohkem kahju kui kasu tuua, raisates ressursse, mida saaks mujal paremini kasutada. Vältida tuleks selliseid eemärke nagu kogu rakenduse testimise automatiseerimine, kuna enamikel juhtudel eksisteerib funktsionaalsuseid, kus manuaalne testimine annab paremaid tulemusi kui automatiseeritud testimine. Tähtis on meeles pidada, et automatiseerimine ei õpeta testijaid paremini testima, seega tuleks enne automatiseerimist üle vaadata projekti käesolev testimisprotsess ning olemasolevate probleemide korral need enne ära lahendada. Valides testjuhtumeid, mida automatiseerida, tuleks mõelda, kas antud funktsionaalsuse testimine vajab inimlikku lähenemist ja võimet erinevaid otsuseid teha tulenevalt saadavatest tulemustest. Kui jah, siis tuleks eelistada manuaalset testimist, sest automaattestid teevad ainult seda, mis neile ette on öeldud. Samuti tuleks mõelda, kas saadava tulemuse õigsust on arvutiprogrammil lihtne hinnata. Näiteks piltide puhul on tulemust arvutil väga keeruline hinnata ning selliseid teste 36 peaks läbi viima inimene. Testjuhtumid, mis omavad suuri andmemahte ja mille läbiviimine on väga rutiine töö, sobivad hästi automatiseerimiseks, eeldusel, et funktsionaalsus on stabiilne ning seda ei muudeta lähitulevikus. Testjuhtumite koostamine ning hooldamine peaks jääma testija vastutuseks ning automaattestide loomine ja täiendamine võiks olla arendaja töö, olenevalt sellest, milliste oskustega inimesed projektis on. Kolmandas osas tutvustati Selenium Webdriver tööriista, mida kasutati antud töö raames loodud testide automatiseerimiseks. Antud tööriist valiti, kuna ta võimaldab automatiseerida funktsionaalseid teste, kirjutada teste programmeerimiskeeles Java, genereerida tulemustest raporteid ning on vabavaraline tarkvara. Lühidalt tutvustati andmetepõhist testimist ning tähtsamatest Webdriveri funktsionaalsustest uuriti automaattestide ootamise loogika loomise, veebielementide asukoha määramise ja tulemuste kontrollimise võimalusi. Lisaks kirjeldati eraldi Selenium IDE tööriista, mida saab kasutada algsete testide automatiseerimiseks või abivahendina keerulisemate testide loomisel. Loodi reaalne juhis Webdriver testide käitamiseks Eclipse arenduskeskkonnas ning kirjeldati, millised sammud tuleb läbida, kui eksisteerivad testid, mille käitamiseks kasutatakse Apache Ant tarkvara (töö käigus ei kirjeldatud, kuidas antud tarkvara seadistada testidega suhtlemiseks). Lühidalt tutvustati ka TestNG ning ReportNG tarkvara, mida saab kasutada testide omavaheliste sõltuvuste määramiseks ning loetavamate raportite koostamiseks. Töö tulemusena valmis algne kasutajaliidesepõhiste automaattestide komplekt, mida saab EAK projektis kasutada, abistamaks regressioontestimist ning kiirendamaks arendusprotsessi, andes tekkivate vigade korral sellest võimalikult vara teada. Automaattestide komplekt sisaldab teste sisselogimise, müügiarvete sisestamise ja ostuarvete sisestamise funktsionaalsuste kohta. Samuti valmisid testjuhtumid ja nimekiri rakenduse funktsionaalsustest, mida saab kasutada regressioontestimise plaanina.
Keskkonnapõhise konfiguratsiooni eraldamine rakenduse arhiivist
(Tartu Ülikool, 2013) Uiboupin, Ats; Praks, Neeme; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Iga rakenduse paigaldamisel erinevatesse keskkondadesse (nt arenduskeskkond, kvaliteedikontrolli keskkond, toodangkeskkond) on vajalik rakenduse konfigureerimine, mis sõltub keskkonnast, kuhu rakendus paigaldatakse. Rakenduse tarne ja paigaldusega on sageli seotud mitu inimest ning rakenduse (ümber)konfigureerimine toimub sageli käsitsi, mis on aega- ja ressurssinõudev tegevus. Kui keskkonnapõhise konfigureerimisega seotud info on rakenduse osa, siis peale konfiguratsiooni muutmist sageli ehitatakse kogu rakendus uuesti. Tavaliselt rakenduse keskkonnaspetsiifilise konfiguratsiooni muutmine ei nõua kogu rakenduse uuesti ehitamist, vaid üksnes konfiguratsioonifailide sisu muutmist. Käesoleva töö eesmärgiks on välja töötada lahendus keskkonnaspetsiifilise konfiguratsiooni eraldamiseks rakendusest, mis võimaldab lihtsustada rakenduse konfigureerimisprotsessi. Käesolev töö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Töö esimeses peatükis tutvustatakse erinevaid metoodikaid, mida on võimalik kasutada rakenduse konfigureerimiseks. Samuti antakse ülevaade, millised on võimalused neid meetodeid kasutades teha rakendusele kättesaadavaks keskkonnaspetsiifilised seadistused. Lisaks tutvustatakse rakenduste paigaldamiseks mõeldud toodet LiveRebel, millele antud lõputöö praktilise osana lisati lahendus, mis võimaldab keskkonnaspetsiifilisi seadistusi tsentraalselt määrata. Keskkonnale määratud konfiguratsiooni kasutatakse automaatselt paigaldatavale rakendusele konfiguratiooni kättesaadavaks tegemisel, milleks rakenduse jaoks on realiseeritud kaks erinevat võimalust. Teises peatükis sõnastatakse detailsed eesmärgid rakendusele LiveRebel lisatava funktsionaalsuse jaoks ning selgitatakse, milliseid lahendusi iga seatud eesmärgi saavutamiseks kasutati ning miks alternatiivsed lahendused kõrvale jäeti. Suur osa väljatöötatud lahendustest on juba LiveRebel viimases versioonis olemas ning ülejäänud kirjeldatud võimalustest on valmis ning muutuvad kättesaadavaks järgmises LiveRebel versioonis - LiveRebel 2.8.
Küberkaitsealane õppemoodul sideväelasest ajateenijatele
(Tartu Ülikool, 2013) Vallaots, Allar; Valtenberg, Uko; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud lõputöö teema idee pärineb 2007 aastal toimunud sündmustest, kui Eestit tabas küberrünnakute laine. Tänu nendele rünnetele taipas valitsus, et sellise ohu vastu tuleb midagi ette võtta. Antud lõputöö eesmärk on luua õppemoodul Staabi- ja sidepataljoni ajateenijatele. Moodul on jagatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa annab ülevaate erinevatest küberohtudest, teises osas vaadatakse üle mobiiltelefonidega seotud ohud ning viimases osas tegeletakse nö "šokiteraapiaga", kus tuuakse praktilisi näiteid läbi mille autor üritab näidata, kui lihtne on küberrünnakuid kasutades saada teada mingit infot. Töö peamine eesmärk on ajateenijatele anda uusi teadmisi, mida saab rakendada tsiviil elus, tutvustada oma sõpradele ja perekonnale ning tõsta üldist kasutaja teadlikkust vähendamaks küberrünnakute ohtu.
Läbipaistvus testimise protsessis ja testimise lõpetamisel
(Tartu Ülikool, 2012) Paavo, Kaisa; Hein, Helle; Assor, Artur; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Kõike ei ole kunagi võimalik testida ning kõiki võimalikke vigu üles leida on praktiliselt võimatu. Seetõttu tarkvaraprojekti testimise protsessist selge ülevaate saamine on testimise lõpetamise otsuse seisukohast väga oluline. On oluline saada ülevaatlikkus ja teadmised, millele otsused rajada. Antud töösse on kogutud kirjeldused, kuidas saavutada läbipaistvus tarkvara testimise protsessis ja selle lõpetamisel. Töö esimeses osas anti ülevaade autori enda kogemustel põhinevatest teadmistest ning erinevatest allikatest pärit tarkvara protsessi läbipaistvamaks muutvatest meetmetest ning testimise lõpetamisega seotud tegevustest ja asjaoludest. Töö esimeses peatükis kirjeldati tegevusi, mille abil testimise protsessi jälgida, et saavutada selle läbipaistvus ja ülevaatlikkus. Töö teises peatükis kirjeldati testimise lõpetamisega seotud tegevusi ning meetodeid, mille abil saab toote valmisolekut ennustada. Töö kolmandas peatükis kirjeldati, missugust testimise dokumentatsiooni testimise protsessi jälgimisel ning testimise lõpetamisel peamiselt koostatakse. Töö teises osas kirjeldati läbiviidud kvalitatiivset uuringut erinevate projektide testijate seas. Esmalt kirjeldati, kuidas uuring ettevalmistati, milliseid küsimusi ja mis põhjusel küsiti ning kuidas uuring läbi viidi. Uurimuse käigus võrreldi erinevates tarkvaraprojektides rakendatavaid testimise protsessi jälgimise meetodeid ning uuriti, mille alusel ning abil otsustatakse projektis testimine lõpetada. Uuringu käigus otsiti ka hinnangut testimise protsessi läbipaistvuse mõjust arendatava tarkvara kvaliteedile. Uuringu tulemused kirjeldatakse kolmes osas: ülevaatlikud andmed vastanute projektide tüüpide kohta; testimise protsessi kirjeldavad vastused; projekti eduga seotud vastuste analüüs. Töö käigus jõuti järeldusele, et suur osa töö teoreetilises osas kirjeldatust kajastub ka uuringus osalejate vastustes. Uuringus osalenud väikeste ja keskmiste suurustega tarkvara projektides enamik töö sisus toodud testimise protsessi jälgimise ja lõpetamisega seotud tegevustest ja meetmetest on kasutusel. Küll ei ole võimalik aga teha testimise tegevuste rakendamise kohta otseseid järeldusi projekti edu kohta. Projekti edukuse juures on suur roll näiteks ka kliendil, keda aga antud uuringusse ei kaasatud. Seega saadud tulemuste alusel ei saa öelda, et on olemas kindlad testimise tegevused, mis alati tagavad projekti edu või vastupidi.
Metsa raiealade tuvastamine Sentinel-1 SAR andmete põhjal
(2015) Reisberg, Liis; Tammeoja, Kristo; Hein, Helle
Euroopa Kosmose Agentuuri ja Euroopa Liidu koostöö projekti Copernicus raames on orbiidile saadetud satelliit Sentinel-1, mille andmed on tasuta kättesaadavad ja andmetöötlustarkvara (Sentinel-1 Toolbox) on avatud lähtekoodiga. Kuna lähtekoodi võib muuta ja uute rakenduste arendamiseks kasutada, siis on antud bakalaureusetöö raames uuritud tarkvara Sentinel-1 Toolbox lähetekoodi ja sellele on lisatud uus funktsionaalsus - metsa raiealade tuvastamine (kasutades olemasoleva lähtekoodi võimalusi). Käesolev bakalaureusetöö on esimeseks etapiks rohumaade niidetuse tuvastamise tarkvara väljatöötamiseks Sentinel-1 Toolboxi lähtekoodi baasil.
Mitteklassikaliste kinnitustingimuste tuvastamine tehisnärvivõrkude abil
(Tartu Ülikool, 2012) Vikat, Mairit; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesolev magistritöö uurib mitteklassikaliste kinnitustingimustega elastsete Euler-Bernoulli talade vabavõnkumise resonantssagedusi. Eesmärgiks on vaatluse all olevate tala mudelite korral hinnata ning võrrelda tehisnärvivõrkude abil identifitseeritud jäikuse parameetreid elastsete kinnitustingimuste korral. Vaatluse all on kahte tüüpi talad: tala elastse otsakinnitusega ning tala vahepealse elastse toega. Mõlema variandi kohta töötatakse läbi rida näiteid erinevate kinnitustingimustega. Kuna kinnituste jäikusparameetrite arvutamine võnkumise diferentsiaalvõrrandist ei ole analüütiliselt võimalik, siis on mõistlik otsida sellele alternatiivi. Ühe variandina pakutakse käesolevas töös välja tehisnärvivõrkude rakendamine. Tehisnärvivõrgud põhinevad bioloogilistel närvivõrkudel, nagu näiteks inimese aju. Tehisnärvivõrgu peamiseks eeliseks teiste meetodite ees on tema võime olemasolevate näidete põhjal õppida, mis tähendab, et närvivõrke on võimalik treenida sisendi abil soovitud tulemusi produtseerima. Seega, vajaliku ülesande lahendamiseks pole enam tarvis ise kõiki parameetrite koefitsiente arvutada, vaid piisab, kui meil on olemas teatud hulk näiteid oodatavate koefitsientide kohta, ning nende näidete abil treenitud tehisnärvivõrk on suuteline ülejäänud tulemusi ise identifitseerima. Käesolevas töös antakse ülevaade võnkuvatest Euler-Bernoulli taladest ja nende võimalikest kinnitustingimustest, ning tutvustatakse tehisnärvivõrkude peamisi omadusi. Töö peamine rõhk on asetatud praktilisele osale, kus uuritakse kahte tüüpi elastseid talasid (elastsete otsakinnitustega ja elastse vahekinnitusega) ning analüüsitakse tehisnärvivõrkude abil saavutatud ennustuste tulemusi erinevatel juhtudel. Lisaks erinevatele kinnitustingimustele võrreldakse tulemusi erineva sisendsageduste arvu (kolm, neli, viis, kuus või üheksa sagedust) korral. Saadud tulemusi analüüsitakse ja võrreldakse teatud täpsusparameetrite põhjal. Läbiviidud arvutuste ning analüüsi põhjal selgub, et enamikel juhtudel on ennustuse teel saavutatud tulemused üpris ligilähedased oodatavatele tulemustele, seega on võnkuvate Euler-Bernoulli talade kinnitustingimuste jäikusparameetrite ennustamisel närvivõrkude rakendamine mõistlik.
Mõju vastendamise kasutamine väledas tarkvara tootejuhtimises
(2016) Meldre, Magnus; Hein, Helle
Autor töötab tehnoloogiafirmas tooteomaniku ning väletreenerina ning omab tarkvaratoodetega üle 10 aasta kogemust. Aastate jooksul on tööstusharu trendid nihkunud väleda ja timmitud praktikate kasuks. Scrum raamistikus on defineeritud tooteomaniku mõiste, kuid selle rolli vastutusalad ei ole üheselt defineeritud. Selleks, et olla erineva taustaga toodete ja äridega edukas, peab selle rolli täitja kiirelt kohanduma ja valdama erinevaid tehnikaid. Käesolevas töös uuritakse strateegilise planeerimise tehnikat, mida nimetatakse mõju vastendamiseks ning lugejale esitletakse ainulaadne kombinatsioon esialgsest ning hilisemast materjalist. Seejärel analüüsitakse mõju vastendamise tehnikat lähtuvalt tooteomaniku probleemidest aastal 2016 ning tehakse järeldusi mõju vastendamise rakendamise kohta sõltuvalt keskkonnapiirangutest.
Pideva tarnimise strateegia rakendamise analüüs AS Webmedia Group projektis EMPIS
(Tartu Ülikool, 2012) Rauba, Mirjam; Hein, Helle; Assor, Artur; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud töös uuriti pideva tarnimise strateegiat ning selle rakendamise võimalusi EMPIS projektis. Esmalt tutvustati pideva tarnimise strateegia üldiseid põhimõtteid ja praktikaid, konfiguratsioonihalduse tavasid, testimisstrateegia väljatöötamise põhimõtteid ja paigalduskonveierit. Seejärel kirjeldati EMPISes kasutusel olevat arendusprotsessi ning võrreldi seda pideva tarnimise strateegiaga. Lõpuks toodi välja soovitused pideva tarnimise strateegia kasutusele võtmiseks. Üheks põhiliseks eesmärgiks oli leida võimalus, kuidas arendustsükleid lühemaks muuta ilma kvaliteedis järgi andmata. Selle eelduseks on vältida pikka regressioontestimise faasi. Pideva tarnimise strateegia pakub välja lahenduse probleemile automaattestide laialdase kasutuselevõtmisega. Kuid antud soovituse rakendamine projektis EMPIS on väga aeganõudev ja kulukas protsess. Töö tulemusena toodi välja esmased soovitused, mida EMPIS projektis pideva tarnimise strateegia kasutuselevõtmiseks rakendada. Töö tulemusi tutvustatakse EMPISe arendusmeeskonnale. Heakskiidu saamisel on võimalik, et neid hakatakse projektis rakendama. Kuna teema on huvitav ja võib tuua olulist kasu projekti efektiivsemaks muutmisel, siis jätkatakse pideva tarnimise strateegia uurimist arendusprotsessi täiustamiseks. Pideva tarnimise strateegia põhimõtete täielik rakendamine EMPISes on raskendatud, kuna projekt on kestnud juba rohkem kui kolm aastat ning tagantjärele muudatuste sisse viimine on keerukas. Seetõttu tuleks töös kirjeldatud põhimõtteid tutvustada alles alustavates ja algusfaasis olevatele projektidele, et nende arendusprotsess muuta algusest peale efektiivsemaks.
Programmeerimise eksamiülesannete kogu
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007) Hein, Helle; Kiho, Jüri; Palm, Reimo; Tõnisson, Eno
Projekti sõltuvuste andmebaas
(2015) Ojalaid, Janar; Liivak, Priit; Hein, Helle
Tarkvaraettevõtetes on tihti käsil mitmeid projekte. Peaaegu iga projekt sõltub kolmandate osapoolte teekidest, mis oma olemuselt on taaskasutatavad tarkvara osad. Lihtne on leida, missugused teegid on kasutusel mingis kindlas projektis, aga hoopis raskem on teha kind-laks, missugustes projektides on mingit kindlat teeki kasutatud. Bakalaureusetöö teoreetili-se osa eesmärgiks on uurida erinevaid lahendusi projekti sõltuvuste analüüsiks ning leida neist parim. Praktilise osa eesmärgiks on valmistada prototüüp kasutades kogutud infor-matsiooni. Selline andmebaas tagab ettevõttesisese teadmuse efektiivsema jagamise, mis omakorda tähendab seda, et projektid valmivad kiiremini ning on kvaliteetsemad.
Sisuhaldussüsteemi ja veebigalerii programmeerimine
(2015) Oksvort, Rain; Hein, Helle
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli koostada vabavara, kus oleks ühendatud nii veebigalerii ja sisuhaldussüsteemi funktsionaalsus. Lisaks sellele on antud töös välja toodud ka sarnased lahendused ning nende eelised ja puudused. Antud tarkvara koostamisel on kasutatud keeli PHP, HTML, CSS ja JavaScript ning andmebaasina on kasutusel MySQL. Antud tarkvara on mõeldud nii neile, kes tahavad enda veebilehel näidata pildigaleriid, kui ka neile, kes tahavad kasutada sisuhaldussüsteemi.
Süstematiseeritud testimise protsessi läbiviimine
(Tartu Ülikool, 2011) Morozova, Polina; Hein, Helle; Assor, Artur; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Süstematiseeritud testimise protsessi läbiviimine AS Webmedia näitel
Tarkvaraarenduse metoodika valiku protsess (CGI Eesti AS näitel)
(2016) Majas, Indrek; Raudsepp, Raul; Hein, Helle
Alustades uut tarkvaraarenduse projekti, tekib alati küsimus, milline tarkvaraarenduse me-toodika oleks antud projekti läbiviimiseks parim valik. Osad metoodikad toimivad paremini mingit tüüpi projektide puhul, teised mitte nii hästi. Käesoleva töö eesmärgiks on tuua välja erinevad tarkvaraarenduse metoodikad, analüüsida erinevate metoodikate omadusi ning sel-gitada välja sobivaim metoodika erinevat tüüpi projektide läbiviimiseks.
Tsentraalse digiregistratuuri arendamise ja juurutamise käigus tehtud vigade analüüs
(2016) Laidoja, Kadi; Kanger, Laur; Hein, Helle
Bakalaureusetöös selgitatakse välja, milliseid arendamise ja juurutamisega seotud vigu tehti Eesti e-tervise projekti „Digiregistratuur“ elluviimisel. Leitud vigu võrreldakse kirjanduses teadaolevate nn klassikaliste infosüsteemide ebaõnnestumist põhjustavate vigadega. Samuti analüüsitakse, kuidas need vead mõjutasid DeLone’i ja McLeani uuendatud infosüsteemi edukuse mudeli komponente. Töö diskussiooniosas antakse soovitusi, kuidas tulevikus vigu vältida.
Turvaline laohaldussüsteem programmeerituna keeles PHP
(Tartu Ülikool, 2012) Robam, Kristjan; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua lihtne laohaldussüsteem, mida on võimalik kasutada erinevates ladudes. Bakalaureusetööna valmiv laohaldussüsteem ei eelda kasutamisel sügavaid teadmisi programmeerimisest ning peaks olema seega lõpptarbijale lihtsasti kasutatav. Valmiv süsteem programmeeritakse keeles PHP. Selles programmeerimiskeeles on laohaldussüsteeme programmeeritud vähe. Vaatamata lihtsusele on loodaval süsteemil piisav funktsionaalsus lihtsamate operatsioonide sooritamiseks. Süsteemi edasiarendamisel on võimalik funktsionaalsust täiendada.
Väike portaal tenniseklubi jaoks
(Tartu Ülikool, 2011) Koltšin, Jevgeni; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Paljud spordiklubid seisavad sageli ühe ja sama probleemi ees – on vaja infosüsteemi, mis võimaldaks klubi liikmetel vahetada informatsiooni, olla kursis toimuvate üritustega, tõsta klubi populaarsust jne. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua veebirakendus Tartu naiste tenniseklubi jaoks, kus liikmed saaksid kergesti sisestada üksteisele väljakutseid, jälgida enda ja teiste liikmete tulemusi, kommenteerida uudiseid, vaadata pilte, jne. Arenduskeskkonnaks valiti J2EE (Java 2 Enterprise Edition) platvorm, mis on väga võimalusterohke ja kiiresti arenev keskkond infosüsteemide arendamiseks.
Veebilehe ligipääsetavus Eesti Puuetega Inimeste Koja veebilehe arendusprotsessi näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Tõnisson, Mattias; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Bakalaureusetöö eesmärk on tutvustada veebi ligipääsetavuse parendamise võimalusi veebikeskkonnas Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) veebilehe uuendamise praktilisel näitel. Esimeses peatükis arutletakse erivajadustega internetitarbijate kasutajakogemust parandavate tehnikate ning nende senise rakendamise edukuse üle. Järgnevalt analüüsitakse põgusalt veebiarendajate jaoks ligipääsetava sisu loomisel jätkuvalt aktuaalsete probleemide tagamaid. Töö viimases peatükis hinnatakse valminud veebilehe ligipääsetavust, jõudlust ja turvalisust ning kirjeldatakse edasisi arendusvõimalusi EPIKojaga jätkuvas koostöös. In english: The aim of this thesis is to introduce some of the nuances of web accessibility based on the modernization of the website of EPIKoda (Estonian Chamber of Disabled People). The first chapter contains discussion about the different techniques which improve the user experience of people with special needs and how successfully they have been historically implemented. Following that, some of the reasons behind the continuously prevalent problem of inaccessible web being developed will be briefly analysed. In the last chapter of the thesis, the finished website will be benchmarked on accessibility, performance and security, and future plans concerning the continuing collaboration with EPIKoda will be described.