Sirvi Kuupäev , alustades "2024-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

Esmakursuslaste kohanemine kõrgema matemaatika õppimisel
(Tartu Ülikool, 2024-06) Kritševskaja, Aljona; Puman, Ella, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Antud magistritöö eesmärk on selgitada välja esmakursuslaste kogemused, mis on seotud ülikoolis kõrgema matemaatika õppimisega, anda ülevaade põhilistest kohanemisraskustest ja tudengite poolt eelistatuimatest õppevahenditest. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi küsitlused kahel aastal. Esimesel aastal selgitati välja raskuste kategooriad, mille põhjal täiustati järgmisel aastal tudengitele esitatud küsimustikku. Tulemustest selgus, et üleminek gümnaasiumist ülikooli matemaatika õppimisel tundus suurema osa tudengite jaoks mõnevõrra järsuna või järsuna, kuid neljandaks nädalaks olid üle poolte nendest uue õppekorraldusega ära harjunud. Tudengitele tekitasid kõige rohkem raskusi aine kiire tempo, palju erinevaid ja mahukaid teemasid, mida tuli gümnaasiumiga võrreldes lühema ajaga läbi töötada. Sujuvat üleminekut takistasid ka gümnaasiumist omandamata jäänud või ununenud matemaatilised teadmised. Lisaks praktikumides osalemisele ja loengukonspekti läbitöötamisele kasutasid tudengid õppimiseks kõige rohkem arvestuslike testide tagasisidet.
Probleemülesannete lahendamine III kooliastmes Peter Liljedahli mõtleva klassiruumi kujundamise ideele tuginedes
(Tartu Ülikool, 2024-06) Kivi, Kersti; Jukk, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas magistritöös antakse ülevaade probleemülesannete olemusest ja matemaatikaärevusest, tuuakse välja probleemülesannete lahendamise murekohad ja kuidas saaks matemaatikaärevust vähendada. Töös vaadeldakse õpilaste suhtumist matemaatikasse ja uuritakse, kuidas juhuslikes rühmades probleemülesandeid lahendades õpilaste ärevus ja motivatsioon ning suhtumine matemaatikasse muutub. Töös katsetati kahe kuu vältel regulaarselt uut probleemülesannete lahendamise, mõtleva klassiruumi, võimalust. Töö autor koostas tegevusi 18 tunniks ja andis tagasisidet antud perioodi tundidele, tuginedes vaatlusele. Uuringus osales ühe Eesti kooli seitsmes klass. Töö eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas mõtleva klassiruumi süsteemne kasutamine aitab õpilasi rohkem tunnis kaasa mõtlema panna ning kuidas see mõjutab nende motivatsiooni ja ärevust. Lisaks loodi praktiline õppematerjal, mis sisaldab nii õpetaja kui ka õpilaste tagasisidet tundidest. Uuring viidi läbi ühes Eesti kooli seitsmendas klassis, kus kahe kuu vältel lahendati regulaarselt probleemülesandeid mõtleva klassiruumi metoodikat järgides. Valimiks oli autorile tuttav klass, kus töö autor sai oma loodud materjali rakendada ja õpilaste probleemilahendusoskust parandada. Õpilased said paremini aru matemaatilistest probleemidest ja olid rohkem motiveeritud tunnis aktiivselt kaasa töötama. Uuringu käigus loodud õppematerjal ja saadud tagasiside pakuvad väärtuslikku infot edaspidisteks sarnasteks uuringuteks ja praktiliseks rakenduseks. Liljedahli mõtleva klassiruumi metoodika rakendamine III kooliastmes aitab õpilasi matemaatika tundides rohkem mõtlema panna, vähendab nende ärevust ja tõstab motivatsiooni. Õppematerjalide praktiline läbiviimine ja saadud tagasiside kinnitavad metoodika efektiivsust ja pakuvad väärtuslikku materjali edaspidiseks kasutamiseks.
Troopiline algebra ja maatriksid üle järjestatud Abeli rühmade
(Tartu Ülikool, 2024-06) Kutti, Marilyn; Laan, Valdis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Töös vaadeldakse maatrikseid üle lineaarselt järjestatud Abeli rühma A ja üle kommutatiivse monoidi A?, mis on saadud rühmast A välise vähima elemendi ? lisamisel. Analüüsitakse teist järku ruutmaatriksite poolrühmade (M_2(A); ·) ja (M_2(A?); ·) struktuuri, kus maatriksite korrutamine on defineeritud sarnaselt troopiliste maatriksite korrutamisega. Antakse poolrühma (M_2(A), ·) Greeni seoste R, L ja H kirjeldus ning poolrühma (M_2(A?), ·) idempotentide kirjeldus. Näidatakse, et poolringis M_2(A?) on kõik nullist erinevad idempotendid täisidempotendid.
Matemaatikatundides esinevad negatiivsed emotsioonid ja nende leevendamise võimalused matemaatikaõpetajate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2024-06) Sarap, Krislin; Aaviste, Getriin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Õpetajatel on oluline jälgida õpilaste negatiivseid emotsioone matemaatikas, sest need võivad mõjutada õppijate enesehinnangut, õpitulemusi ja tulevikuplaane. Pidev negatiivsete emotsioonide kogemine matemaatikatunnis võib olla põhjuseks, miks õpilased võivad edaspidi vältida matemaatikast sõltuvaid haridusteid või karjäärivõimalusi. Magistritöö eesmärk on välja selgitada III kooliastme ja gümnaasiumi õpilaste negatiivsed emotsioonid matemaatikatunnis ja nende leevendusviisid matemaatikaõpetajate hinnangul. Uuringus osales kümme matemaatikaõpetajat üle Eesti. Andmed koguti fookusgrupi intervjuudega Zoomi vahendusel. Tulemustest selgus, et negatiivsetest emotsioonidest on õpetajad enim tajunud õpilastel hirmu, kurbust, pingetunnet ja ärevust. Matemaatikatundides saab negatiivseid emotsioone vähendada nii tunnisiseste (tagasisidestamine, ülesannete diferentseerimine, ülesannete eluliste olukordadega sidumine, rühmatööd) kui ka tunniväliste võtetega (temporühmade moodustamine, toimiva tugisüsteemi loomine).
Matemaatika õppimise raskustest kutsehariduses ühe Eesti kutsekooli näitel
(Tartu Ülikool, 2024-06) Hiis-Hommuk, Getter; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas magistritöös võeti fookusesse matemaatika Eesti kutsekeskhariduses ja uuriti ühe Eesti kutsekooli esimese kursuse kutsekeskhariduse õppekava õppijate matemaatika õppimise tausta. Uurimistöö aluseks olev matemaatika tasemetest koosnes küsimustiku osast ja ülesannete osast. Küsimustiku osas selgus, et umbes pooltel õppijatel oli matemaatikas saavutusi ning kahel kolmandikul õppijatest oli matemaatikaga põhikoolis probleeme tekkinud. Peamine probleemide tekkimise aeg oli kolmas kooliaste ning enim tõid õppijad välja probleemide tekke põhjusena õpetaja ebapädevust, tunni ja aine raskust, enese laiskust, puudumist ning motivatsiooni. Ootustena tõid õppijad enim välja, et nad soovivad tunnis aru saada, hakkama saada ja võiks olla lihtsam kui põhikoolis või gümnaasiumis. Matemaatika kursuse edukaks läbimiseks oli enim õppijaid valmis õppima, tundides käima, kaasa tegema, tunnis kuulama, pingutama ja kodutöid tegema. Matemaatika testi osas sai üle 60% õppijatest alla poole punktidest. Ülesannete lahendamisel saadud kogupunktide keskmine tulemus oli 45% ja mediaan 43%. Kõige paremini olid lahendatud järgmised ülesanded: ajaga seotud tekstülesanne, mõõtühikute teisendamine ja geomeetria. Halvim tulemus oli tegurdamise, võrrandi ja protsendi ülesannetes.
Põhikooli matemaatika lõpueksamiks kordavate Moodle testide loomine teemadel algebra ja stereomeetria
(Tartu Ülikool, 2024-06) Vattsar, Leanika; Pihlap, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Põhikooli lõpetamise üheks tingimuseks on lõpueksamite sooritamine. Üheks põhikooli kohustuslikuks eksamiks on matemaatika lõpueksam, mille koostab Haridus- ja Noorteamet ning see toimub kevadeti üleriigiliselt paberkandjal. Aina enam viiakse läbi ka erinevaid teste veebis. Samas puuduvad automaatkontrollitavad veebipõhised eksamiks kordavad testid, mida oleks õpilastel võimalik korduvalt lahendada saades igal korral uued ülesanded. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli luua veebipõhised testid teemal algebra ning stereomeetria, et need oleksid abiks põhikooli lõpetajale matemaatika lõpueksamiks kordamisel. Algebra teemal valiti alateemad üks-ja hulkliikmed ning ratsionaalavaldised. Testid loodi Moodle keskkonnas ning olid automaatkontrollitavad, seega said õpilased kohese tagasisidet oma testide sooritusele koos ühe võimaliku lahenduskäiguga. Õppematerjalile arendusettepanekute ning hinnangu saamiseks küsiti tagasisidet nii õpilastelt kui õpetajatelt. Õppematerjali hindas viisteist õpilast ning kolm õpetajat. Nii õpetajate kui õpilaste hinnangul on õppematerjali võimalik kasutada antud teemadel eksamiks kordamisel.
Loovmõtlemise arendamine matemaatika tunnis II kooliastmes geomeetria ülesannete näitel
(Tartu Ülikool, 2024-06) Lõbu, Karita; Kraav, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Loovmõtlemise arendamine matemaatika tunnis II kooliastmes geomeetria ülesannete näitel Tänapäeva matemaatika õpetamine peaks muutuma rohkem loovmõtlemise kesksemaks. Tulevik vajab loovalt mõtlevaid ja ühiskonnas hakkama saavaid kodanikke, selleks peavad traditsioonilised õppemeetodid liikuma selles suunas, mis arendaksid õpilases loovmõtlemist. Pikad ja keerulised mehaaniliste arvutuste read las jäävad masinatele, mis meie eest need ära teevad. Käesoleva magistritöö käigus koostati loovmõtlemist toetavad geomeetria ülesanded II kooliastme matemaatikas. Uuriti ekspertõpetajate tagasisidet loodud õppematerjalidele, et selgitada välja, kas need vastavad kvaliteetsetele õppematerjalidele ettenähtud kriteeriumitele. Lisaks selgitati välja, kui suurt osa kolme Eesti suurema kirjastuse välja antavates II kooliastme õpikutes hõlmavad loovmõtlemist toetavad ülesanded. Tulemustest selgus, et magistritöö raames loodud materjalid on loovmõtlemist arendavad ja sobivad II kooliastme matemaatika tundidesse. Samuti selgus, et praegu kasutusel olevad õpikud ei paku piisavalt selliseid ülesandeid, mis laseksid õpilasel lahenduskäigule läheneda uute ja neile omaste ideedega. Tänapäeva õpikutes on valdav osa ülesandeid kinnised ehk ühe kindla lahendusteega ja väga väike osakaal on avatud ülesannetel. Avatud ülesanded on mitme erineva lahenduskäiguga ja võimaldavad ka nõrgematel õpilastel end matemaatikas hästi tunda.
Low power neural network-based control and actuation solutions for insect-scale robots
(2024-06-03) Dadras, Iman; Aabloo, Alvo, juhendaja; Raik, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutage ette maailma, kus tillukesed, putukasuurused, robotid suudavad autonoomselt täita ülesandeid nagu avastamata alade uurimine, otsingu- ja päästemissioonidel abistamine või keskkonna seire. Need väikesed robotid on mitte ainult kulutõhusad tänu oma minimaalsetele materjalinõuetele, vaid neil on ka potentsiaal tegutseda suurtes kogustes laiaulatusliku katvuse saavutamiseks. Väljakutse seisneb selles, et varustada neid putukasuuruseid roboteid võimega end ise toita ja oma liikumist kontrollida ilma välise abita. Traditsioonilised komponendid on liiga energiamahukad ja lisavad kaalu, mis on selliste väikeste robotite jaoks ebapraktiline. Seetõttu on putukasuurused robotid sageli piiratud väliste toiteallikate ja juhtimismehhanismidega, mis piiravad nende tööulatust. Käesolev dissertatsioon tutvustab uuenduslikke lahendusi, et võimaldada nendel robotitel saavutada autonoomsust. Uuritakse madala võimsusega pehmete täiturite kasutamist, mis on inspireeritud looduslikest liikumistest, võimaldades robotitel roomates energiat säästa. Lisaks pakutakse välja uusi energiasäästlikuid elektroonikaskeeme visuaalse teabe töötlemiseks, võimaldades robotitel oma keskkonnas iseseisvalt navigeerida. Uurimistöö märkimisväärne saavutus on skeemi väljatöötamine, mis suudab erakordselt madala energiatarbimisega kujutist tuvastada. See edasiminek on oluline samm autonoomsete putukamõõtmeliste robotite, mis suudavad erinevates keskkondades mitmesuguseid ülesandeid täita, realiseerimise suunas. Uurimistöö mõjud ulatuvad kaugemale praegusest tehnika tasemest, seades aluse tulevastele edusammudele miniatuurse robotitehnika valdkonnas. See avab võimalused nende robotite parvede kasutuselevõtuks stsenaariumides, kus nende väike suurus ja autonoomia saab suurepäraselt ära kasutada, kuulutades välja uue ajastu robotitehnika alal.
Towards reliable real-time trajectory optimization
(2024-06-03) Rastgar, Fatemeh; Singh, Arun Kumar, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja
Liikumise planeerimine on robootika põhiaspekt, mis võimaldab robotitel liikuda läbi keeruliste ja muutuvate keskkondade. Levinud lähenemisviis liikumise planeerimise probleemide lahendamiseks on trajektoori optimeerimine. Trajektoori optimeerimine võib matemaatiliste aparatuuride kaudu esindada robotite kõrgtasemelist käitumist. Siiski praegustel trajektoori optimeerimise lähenemisviisidel on kaks peamist väljakutset. Esiteks, sõltub nende lahendus suuresti esialgsest oletusest ja nad kipuvad takerduma kohalike miinimumidesse. Teiseks seisavad nad silmitsi mastaapsuse piirangutega, kuna kitsenduste arv suureneb. Antud doktoritöö püüab nende väljakutsetega toime tulla, tutvustades nelja uuenduslikku trajektoori optimeerimise algoritmi, et parandada usaldusväärsust, mastaapsust ja arvutusliku efektiivsust. Pakutud algoritmidel on kaks uudset aspekti. Esimene oluline uuendus on kinemaatiliste kitsenduste ja kokkupõrke vältimise kitsenduste ümberkujundamine. Teine oluline uuendus seisneb algoritmide väljatöötamises, mis kasutavad tõhusalt graafikaprotsessori kiirendite paralleelset arvutust. Kasutades ümbersõnastatud kitsendusi ja võimendades graafikaprotsessoritede arvutusvõimsust, näitavad selle lõputöö pakutud algoritmid oluliselt tõhususe ja mastaapsuse paranemist võrreldes olemasolevate meetoditega. Paralleelarvutus võimaldab kiiremat arvutusaega, võimaldades dünaamilistes keskkondades reaalajas otsuseid langetada. Lisaks on algoritmid loodud kohanema keskkonnamuutustega, tagades tugeva jõudluse isegi tundmatu- tes ja segastes tingimustes. Iga pakutud optimeerija põhjalik võrdlusanalüüs kinnitab nende tõhusust. Tänu põhjalikule hindamisele ületavad pakutud algoritmid pidevalt tipptasemel meetodeid erinevate mõõdustike kaudu, näiteks sujuvuse kulude ja arvutusaja osas. Need tulemused rõhutavad pakutud trajektoori optimeerimise algoritmide potentsiaali robootikarakenduste liikumise planeerimise tipptasemel märkimisväärselt edendada. Kokkuvõttes annab antud doktoritöö olulise panuse trajektoori optimeerimise algoritmide valdkonnale. See tutvustab uuenduslikke lahendusi, mis käsitlevad konkreetselt olemasolevate meetodite ees seisvaid väljakutseid. Kavandatud algoritmid sillutavad teed tõhusamatele ja jõulisematele liikumisplaneerimise lahendustele robootikas, võimendades paralleelset arvutust ja spetsiifilisi matemaatilisi struktuure.
Doctoral students’ perspectives on learning about teaching in the higher education context
(2024-06-04) Soomere, Triinu; Karm, Mari, juhendaja; Roxå, Torgny, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoriõpingute ajal õpetama õppimine võib tunduda teisejärguline teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise kõrval. Samas on teada, et paljud doktorandid jätkavad oma karjääri nii akadeemilises kontekstis, kus õpetamine on üks nende tööülesannetest, kui ka mitteakadeemilistes valdkondades konsultantidena või täiskasvanute koolitajana, kus nad vajavad õpetamisega sarnaseid oskusi. Lisaks on poliitikadokumendid nii Euroopa Liidus kui ka Eestis suunanud ülikooliõpet muutuma õppimiskeskseks. Varasemad uuringud näitavad, et doktorandid ei tunne end õpetamiseks hästi ette valmistatutena, neil puudub süstemaatiline ettevalmistus õpetamiseks ning doktorantide õpetamisarusaamad võivad olla nii õppimiskesksed kui ka õpetajakesksed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on välja selgitada doktorantide arvamused kuidas erinevad õppimisviisid nende õpetama õppimist kujundavad. Empiirilised andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude vormis 25 doktorandilt neljast Eesti ülikoolist. Tulemused näitasid, et uuringus osalenud doktorandid pidasid õpetamise väärtust rõhutava ja õppimiskesksele lähenemisele keskendunud pedagoogilise kursuse läbimist toetavaks ja tähtsaks õpetamise õppimiseni viivate vestluste kujundamisel. Mitteformaalsetest vestluste toel õpetama õppimine oli uuringus osalejate sõnul seotud refleksiooniga. Veel selgus tulemustest, et osad doktorandid ei vestle õpetamisest kellegagi ja ilmnes ka doktoritöö juhendajatega õpetamisteemaliste vestluste puudumine. Lisaks näitasid tulemused, et mida rohkem on omaks võetud ülikooli õpetamiskultuuri normid, seda hõlpsam on saada kogukonna poolt aktsepteeritud. Kogukonna poolt aktsepteerimine võib hõlbustada või takistada õpetama õppimist. Tulemustest ilmnes ka, et transformatiivse õppimise protsessi ja liikumist õppimiskesksuse suunas kirjeldasid osalejad seoses kogetud rahulolematusega oma õpetamises ning oma õpetamise kriitilise refleksiooniga, mis põhines teoreetilistele pedagoogikateadmistele. Kontekst võib toetada või takistada transformatiivset õppimist, kuid osalejate sõnul sügaval tasandil toimuv transformatsioon jätkub olenemata kogetud toetusest ümbritsevas keskkonnas. Tulemuste põhjal tehti mitmeid ettepanekuid seoses formaalse ja informaalse õpetamise kohta doktorantidele, doktorantide juhendajate rolli kohta õpetama õppimisel ja ülikooli karjäärimudeli kohta.
Avatud teaduse infoüritus 4.juuni 2024
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2024-06-04) Lembinen, Liisi; Lauk, Kalmer; Nouira, Chahira; Woods, Kelly; Meltsas, Marika; Sipria-Mironov, Elena; Kirss, Janelle
Ajakava 12:00 – 12:10 Avasõnad. Mari Moora, TÜ teadusprorektor 12:10 – 12:25 Avatud teaduse printsiibid. Liisi Lembinen, TÜ raamatukogu arendusdirektor 12:25 – 12:50 Open Research Europe. Kelly Woods, F1000 (veebis, inglise keeles) 12:50 – 13:15 Open Educational Resources. Chahira Nouira, Göttingeni ülikool (veebis, inglise keeles) 13:15 – 13:45 Kohvipaus, konverentsisaali ees saab tutvuda avatud teaduse tegevustega Eestis 13:45 – 14:00 Avatud juurdepääsu erinevad tahud. Elena Sipria-Mironov, TÜ raamatukogu 14:00 – 14:15 Open Access lepingud teaduskirjastustega. Marika Meltsas, ELNET 14:15 – 14:35 Teadusandmetest ja andmehaldusest. Janelle Kirss, TalTech raamatukogu 14:35 – 14:45 Sirutuspaus 14:45 - 16:15 Töötuba „ORCID ja muud akadeemilised andmebaasid“. Kalmer Lauk, TÜ grandikeskus (praktilistel eesmärkidel isiklik arvuti on abivahendiks)
Robootika kursuse koostamine ja õpilaste suhtumise analüüsimine seoses robootikaga ja programmeerimisega
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Sams Hans Hubert; Neito Rauno; Reivelt Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja töötada gümnaasiumi tasemele sobiv robootika kursus ning analüüsida õpilaste suhtumist robootikasse ja programmeerimisse. Töö raames loodud robootika kursus põhineb haridusrobotil mBot ja arendusplaadil Arduino Uno, pakkudes praktilist ja interaktiivset lähenemist programmeerimise õppimisele. Uuringus osalesid ühe 10. klassi õpilased ja ühe 12. klassi õpilased. Saadud tulemused näitavad, et õpilaste suhtumine robootikasse ja programmeerimisse on üldiselt positiivne. Märkimisväärne on see, et 10. klassi õpilaste huvi robootika vastu suurenes kursuse jooksul oluliselt. Lisaks ilmnes, et õpilased peavad robootika praktilisi ülesandeid heaks meetodiks programmeerimise õppimiseks. Töö tulemusena valmis gümnaasiumi õppekavasse sobiv robootika kursus. Käesoleva uuringu tulemused kinnitavad, et loodud kursusel oli positiivne mõju õpilaste suhtumisele robootikasse ja programmeerimisse.
STEAM-õppe rakendamine kestliku maja disainimise kaudu III kooliastmes
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Kallin Piret; Vaino Katrin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
STEAM-õpe pakub õpilastele suurepäraseid võimalusi lahendada probleeme ning mõelda kriitiliselt ning valmistada neid seeläbi ette 21. sajandi globaalseteks väljakutseteks, mis eelkõige puudutavad ühiskonna ja keskkonna kestlikku arengut. Käesoleva magistritöö eesmärk oli koostada STEAM-õppe tegevuskava, mis aitab toetada põhikooli III kooliastme ehitusmaterjalide ja loodusvarade teema õpetamist ning uurida õpilaste huvi STEAM-õppe tegevuste suhtes tegevuskava rakendamisel. Lisaks uuriti, millised väljakutseid pakub õpetajale STEAM-õppetegevuskava rakendamine ning toetudes saadud kogemusele ning õpilaste tagasisidele, kuidas tegevuskava edasi arendada. Töö uurimismeetodiks oli tegevusuuring ja uurimisinstrumentideks fookusgrupi intervjuu ja uurijapäevik. Tulemustest selgus, et loodud STEAM-õppe tegevuskava tekitas õpilastes huvi, kuna pakkus põnevust ja uudsust. Ka tundusid õppetegevused paljudele sisemiselt väärtuslikuna ning need toetasid suure osa õpilaste psühholoogilisi põhivajadusi nagu autonoomiavajadus ja kuuluvusvajadus. Tegevuskava väljatöötamine ja kavandamine osutus keerukamaks, kui algselt mõeldud oli. Seega tuleks edaspidi tegevusteks paremini aega planeerida.
Gümnaasiumiõpilaste tuleviku karjäärivalikud ja enesehinnangud 21. sajandi oskustele, loodusteaduslikele raamteemadele ning ärevusele loodusteaduslikes õppeainetes
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Pärnamägi Kristjan; Teessar Janari; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kuidas 21. sajandi oskuste arendamisele tähelepanu pööravas koolis õppivad 10. klassi õpilased hindavad oma 21. sajandi oskusi ning millised on nende tuleviku karjäärialased eelistused. Lisaks uuritakse, kuidas õpilased hindavad oma pädevust loodusteaduslikes raamteemades ja millised on nende kogemused loodusteaduslike ainetega seotud ärevusest. Saadud tulemusi võrreldakse võrdluskoolidega.
STEM-õpimooduli mõju 7. klassi õpilaste tajutud enesetõhususele teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas ning teadlikkus erialadest, mis on seotud Päikesesüsteemiga
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Viss Karl Hubert; Semilraski Helen; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Varasemad uuringud on näidanud, et õpimoodulite rakendamisel õppetöös kasvab õpilaste tajutud enesetõhusus teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas. Käesolevas magistritöös on uuritud, kuidas STEM-õpimooduli rakendamine õppetöös aitab parandada õpilaste tajutud enesetõhusust seoses teadmistega Päikesesüsteemi kohta ja 21. sajandi oskuste osas. Uuritud on ka õpilaste teadlikkust erialade kohta, mis on seotud Päikesesüsteemiga. Uuringu läbiviimiseks koostati STEM-õpimoodul, eel- ja järelküsimustik ning viidi läbi intervjuu. Töö tulemused näitasid, et õpilaste tajutud enesetõhusus teadmiste ja 21. sajandi oskuste osas ning teadlikkus karjäärivõimaluste kohta seoses Päikesesüsteemiga kasvavad peale STEM õpimooduli läbimist
Geograafiaõpetajate arvamused riiklikust õppekavast ja geograafia ainekavast
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Žvirblis Lisete; Viru Birgit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Kuna ühiskond areneb pidevalt, on tarvis õppekava regulaarselt uuendada, seejuures on oluline õpetajate arvamus, kuna nemad tõlgendavad ning vahendavad selle sisu ja eesmärke. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kvalitatiivse lähenemise teel saada ülevaade Eesti geograafiaõpetajate arvamustest seoses riikliku õppekava ning geograafia ainekava erinevate aspektidega. Andmete kogumiseks viidi läbi 12 geograafiaõpetajaga poolstruktureeritud intervjuud, sealjuures jagati õpetajad kahte gruppi oma tööstaaži alusel. Uuringu tulemusena selgus, et õpetajad vaatavad riiklikku õppekava üle vähemalt korra aastas ning enamik õpetajatest tunneb, et õppekava toetab teda ja tema autonoomsust. Tulemused näitasid, et õpetajad on geograafia ainekavaga pigem rahul, kuid samas tehti intervjuude käigus palju ettepanekuid ainekava paremaks muutmiseks.
Põhikooliõpilaste hinnangud oma teadmistele kasvuhooneefektist ning nende arusaamad kasvuhooneefektist
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Hüdsi Jane; Viru Birgit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti põhikooliõpilaste hinnangud oma teadmistele kasvuhooneefektist ning nende tegelikud teadmised ja arusaamad kasvuhooneefekti nähtusest, selle tähtsusest ning kasvuhoonegaasidest. Uurimistöö viidi läbi põhikooliõpilaste seas, kes vastasid küsimustikule, mis koosnes väidetest ja avatud küsimustest kasvuhooneefekti teemal. Tulemustest selgub, et õpilased hindavad oma teadmisi kasvuhooneefektist pigem halvaks. Õpilaste tegelikud teadmised olid võrdlemisi sarnased nende enda hinnangutele oma teadmistest. Analüüsi käigus tulid välja mitmed väärarusaamad kasvuhooneefekti nähtuse, selle tähtsuse ja kasvuhoonegaaside kohta.
Õpilaste huvi bioloogia ja elusorganismide kasutamise vastu bioloogiatundides gümnaasiumiastme õpilaste ja õpetajate näitel
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Orav Joanna Liisa; Semilarski Helin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Bioloogiatunnis omandatud teadmised muutuvad meie igapäevaelus aina olulisemaks. Huvi puudumise korral võib nende teadmiste omandamine osutuda keeruliseks ja teadmised võivad jääda puudulikuks. Huvi võiks parendada elusorganismide kasutamine bioloogiatundides. Mõistmaks Eesti gümnaasiumiõpilaste huvi bioloogia kui õppeaine vastu meeldivuse kaudu ning huvi eluorganismide kasutamise vastu bioloogiatundides, kaasati uuringusse 11. ja 12. klassi õpilased. Kuna õpilaste bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste kujunemisel on oluline roll ka õpetajal, siis kaasati uuringusse ka gümnaasiumiastme bioloogiaõpetajad. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi õpilastega küsitlusuuring ning õpetajatega poolstruktureeritud intervjuud, mille tulemustest selgus, et õpilased on bioloogia õppimisest rohkem huvitatud kui kasutusel oleks elusorganismid.
Electron-phonon interactions in local degenerate electronic states in solids
(2024-06-06) Pae, Kaja; Hizhnyakov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektronide interaktsioon kristallvõre võnkumistega ehk elektron-foononinteraktsioon määrab tahke keha paljud füüsikalised omadused. Doktoritöö keskendub kristallide lisanditsentritele, kus kaks ergastatud ja sama energiaga elektronolekut (nn kõdunud olekut) on interaktsioonis kahekordselt kõdunud (võrdse energiaga) lokaalse võnkemoodiga (Jahn-Telleri efekt) ja lisaks ka kõigi kahekordselt kõdunud kristallvõre võnkumistega, mille arvuline suurusjärk on ~10²³. Loodud on puhtalt kvantmehhaaniline meetod, mis võimaldab arvutada lisanditsentri interaktsiooni kristallvõre võnkumistega ja kirjeldada olulisi kvantmehhaanilisi efekte. Varasemad arvutusmeetodid suudavad arvesse võtta kuni paarkümmend võnkemoodi, mistõttu pole võimalik kvantmehhaaniliselt kirjeldada näiteks ajaliselt pöördumatuid protsesse. Väljatöötatud meetodit rakendades on arvutatud kristalli lisanditsentri optiline neeldumisspekter ja esimest ja teist järku Ramanhajumise spektrid erinevate interaktsioonitugevuste puhul. Kõdunud elektron- ja võnkeolekute interaktsioonil tekib süsteemis spontaanne sümmeetria rikkumine ning elektron- ja võnkeolekute segunemine. Spontaanne sümmeetria rikkumine, mis on seotud kõdunud ehk samaväärsete energiaolekutega, on füüsikalise maailma universaalne nähtus, mis peitub paljude aine ja universumi omadusi suunavate protsesside taga. Suure paugu järgse universumi arengut juhtisid erinevat tüüpi spontaansed sümmeetria rikkumised. Selliste süsteemide potentsiaalset energiat saab kirjeldada koonilise lõikumisega potentsiaalipinnaga, mis oluliselt määrab süsteemi evolutsiooni. Täiendav interaktsioon aine oma moodidega suunab relaksatsiooni teatavate konfiguratsioonide suunas ja võimaldab ainetes ergastatud olekute relaksatsiooni põhiolekusse. Biomolekulides on kõdunud elektron- ja võnkeolekute interaktsioon seotud mitmete oluliste efektidega, näiteks fotosünteesiga. DNA-s põhjustab elektronide ja võnkumiste interaktsioon tümiin aluste omavahelist reageerimist, mis takistab DNA transkriptsiooni ja võib põhjustada vähki. Kuna koonilised potentsiaalipindade lõikumised määravad suuresti molekulaarsüsteemide ja tahkiste fotofüüsikalised ja -keemilised omadused, on nende süsteemide uurimine viimastel aastakümnetel tublisti hoogu juurde saanud. Kasutades loodud arvutusmeetodit on uuritud ergastatud seisundis Jahn-Telleri efektiga kristalli lisanditsentri kiirgusvaba relaksatsiooni tänu tsentri interaktsioonile kristallvõre võnkumistega. Esmakordselt on visualiseeritud lainefunkstiooni evolutsioon läbi koonilise potentsiaalilõike. Seni on arvatud, et antud protsess toimub femtosekund skaalal, doktoritöö arvutused näitavad aga, et üleminek ergastatud Jahn-Telleri olekust põhiolekusse toimub pikosekund skaalas ja on suunatud teatavate koordinaatide suunas. Lisaks laine funktsiooni evolutsioonile ja energia relaksatsioonile on esmakordselt uuritud ka pöörlemisrelaksatsiooni, mis on seotud pöörlemismomenti omavate võnkekvantide emiteerimisega. Pöörlemise kvanthõõrdumine Jahn-Telleri süsteemis erineb klassikalisest – arvustuste kohaselt võib pöörlemismoment pöörlemise vahefaasides kasvada ja ületada isegi esialgset väärtust. Tegu on ootamatu nähtusega, mis on võimalik kvantsüsteemides. Lahendatud on ka pikki aastaid vaidluse all olnud Jahn-Telleri E ⊗ e ja Renner-Telleri süsteemi põhioleku sümmeetria ja näidatud selle sõltuvust lineaarse ja ruutvibrooninteraktsiooni tugevustest.
Effects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness, organ damage and metabolomic profile in patients with lower extremity artery disease
(2024-06-06) Kuusik, Karl; Kals, Jaak, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) on protseduur, mille eesmärgiks on kaitsta kudesid ja elundeid verevarustuse häiretest tingitud kahjustuste eest. Lisaks erakorralistele situatsioonidele esineb sellist kahjustust igapäevase plaanilise meditsiinilise tegevuse käigus, kus vajaliku raviga kaasnevate tüsistuste oht on kõrgem juba suure haiguskoormuse ja riskidega patsientidel. Selliste haigete rühma kuuluvad ka alajäsemete arterite haigusega (AAH) patsiendid. KIE protseduur hõlmab korduvaid lühiajalisi verevarustuse katkestamise ja taastamise tsükleid eemalasetsevas koes, eelistatult ülajäsemes, tekitades rakkudes ja kudedes soodsaid kohastumuslikke muutuseid eesmärgiga kaitsta verevarustushäiretest tingitud kahjustuste eest. Käesolev doktoritöö uuris KIE mõju AAH patsientidel digitaalse subtraktsioon angiograafia ja endovaskulaarse raviprotseduuri järgselt, keskendudes muutustele arterite jäikuses, neeru- ja südamekahjustuste näitajates, põletikus, oksüdatiivses stressis ja metaboolses profiililis. Uuringusse kaasati 111 AAH patsienti, kes jaotati juhuslikustamise alusel KIE-rühma ja kontrollrühma vahel. KIE-rühma patsientidele tekitati neljal korral järjest õlavarrele asetatud vererõhumansetiga lühiajalised verevarustuse peatamise episoodid, millele järgnes verevarustuse taastamise periood. Kontrollgrupis teostati sarnasel kombel vererõhumanseti täitmist minimaalsete rõhkude juures. Tulemused näitasid, et KIE-rühmas paranesid võrreldes kontrollrühmaga märkimisväärselt arterite jäikuse näitajad ja esines keskmise arteriaalse vererõhu langus. Muutused olid enam väljendunud patsientidel, kellele paigaldati endovaskulaarse ravi käigus stent. Samas ei ilmnenud neeru- ja südamekahjustuses märkimisväärseid muutuseid. KIE protseduuril oli oluline mõju põletikulise aktiivsuse ja oksüdatiivse stressi näitajatele piirates teatud tervisenäitajate, nagu adiponektiini, taseme tõusu pärast protseduuri. Lisaks viitavad muutused metaboolses profiilis KIE võimele vähendada verevarustuse häiretest ja nende järgsest taastumisest tingitud muutuseid. KIE on ohutu ja kergesti rakendatav meetod, mis vähendab diagnostiliste ja raviprotseduuridega seotud riske AAH patsientidel, muutes ravi personaalsemaks ja seeläbi ka efektiivsemaks.