Kvalitatiivse valimi koostamise hõlbustamiseks tuleks tegelikkus liigendada erinevateks üldkogumiteks.

Väga üldiselt liigendades võib välja tuua meid ümbritsevas elutegelikkuses 4 põhilist üldkogumit:

1. Materjalid
2. Indiviidid
3. Ühiskondlikud fenomenid
4. Ühiskondlikud struktuurid

Iga üldkogumi moodustavad mingi ühistunnusega nähtused või objektid. Materjalide kogum hõlmab näiteks kõik etnograafilised esemed, dokumendid, pildid, andmekogud jne. Indiviidide kogum hõlmab inimesi ja nende sisemisi nähtusi. Ühiskondlike fenomenide kogum hõlmab näiteks inimrühmi, kollektiive, nende sisemisi nähtusi ja ühiskondlikke sündmusi ning olukordi. Ühiskondlike struktuuride kogum hõlmab näiteks majanduslikke, poliitilisi, hariduslikke jne süsteeme. Igas üldkogumis võib valimeid koostada erinevatel tasemetel. Näiteks Flick (2011c: 29-33) toob välja 5 valimivõtu taset:

• inimeste eraldamine valimisse;
• sündmuste ja sündmuskohtade valik;
• rühmade konstrueerimine;
• andmekogumite moodustamine;
• valimi koostamine sündmuste ja materjalide sees.

Materjalide kogum

Valimi koostamine materjalide kogumist võib toimuda erinevatel tasemetel: materjali tüübi tasand ja materjali sisu tasand. Esimesel juhul toimub mitmesuguste objektide valik nende tüübi järgi, teisel juhul materjali sees.

Materjali tüübi tasandil kerkib küsimus, milliseid, mis tüüpi objekte valida üldkogumist, millised on õiged eksemplarid uurimisküsimustele vastamiseks. Nn õigete eksemplaride valimine on sageli vaid esimene etapp valimi koostamisel. Sageli järgneb esimesele valikule valimi koostamise teine etapp, kus valim koostatakse materjali sisu alusel, s.o materjali sees. Materjali sisu tasandil tuleb lahendada küsimus, milliste sisuliste tunnustega objektid eraldada uurimise alla. Näiteks pärimusega seotud uurimuste puhul eraldatakse muuseumikogudest sobivad objektid, näiteks teatud piirkonna käsitööd, millele omakorda võib järgneda valimi koostamine tehnoloogia või maagilise tähenduse alusel, silmas pidades objekte, mille juures on sellekohaseid andmeid võimalik koguda.

Indiviidide kogum

Inimeste eraldamine populatsioonist valimisse, toimub uurimustes, kus püütakse välja selgitada inimeste arvamusi, hoiakuid ja kogemusi seoses mingi nähtusega. Siin kerkib küsimus, kuidas ja milliseid inimesi valimisse haarata. Kui näiteks uurimuse eesmärgiks on välja selgitada vägivalla all kannatavate laste eneseteadvuse iseärasused, siis tuleneb siit vajadus, võtta valimisse mingi hulk vägivallakogemusega lapsi. Kui aga soovitakse näiteks saada hinnanguid rakendatud õppekavale või õpikutele sisule, siis tuleb valimisse haarata vastava ala eksperdid või õpetajad, sest nemad on nende õpikute alusel töötanud.

Ühiskondlike fenomenide kogum

Uurides ühiskondlikke fenomene, tekib vajadus koostada erinevaid rühmi ja valida, milliseid nähtusi või sündmusi (kommunikatsioon, interaktsioon, kollektiivne teadvus, massirahutused, kollektiivne surve, moraalistandardid, religioossed väärtused, tööeetika jne) uurida.

Inimrühmade koostamine valimina on vajalik, kui uuritakse nähtusi, millega on seotud teatud hulk väga erineva haridus-, töö- või elukogemusega inimesi. Uuritav nähtus oleks nagu „rühmalugu". Siin kerkib küsimus, kuidas koostada õige koosseisuga rühmad. Inimesed rühmades peavad olema seotud uuritava nähtusega, neil peab olema uuritava nähtusega seoses mingi kogemus ja tekkinud mingid hoiakud. Näiteks mingi institutsiooni sisese konflikti juurte selgitamiseks on vaja koostada rühmade valim. Rühmad peaksid olema erinevad oma koosseisult ja olema koostatud nii, et oleks esindatud kogu kogemuste erisus seoses antud konfliktiga. Lõpuks võrreldakse erinevaid rühmi, nende arvamusi, rühmadiskussioonis selgunud lahendusi jne. Seega rühmade koostamine on korrektse valimi koostamise tähtis küsimus.

Rühmade valimise kõrval on sageli vaja valida uurimiseks sotsiaalses elutegevuses toimuvaid sündmusi või nähtusi.

Sündmuskohtade ja sündmuste valimi koostamise vajadus tekib uurimustes, kus eesmärgiks on uurida sotsiaalseid fenomene: interaktsiooni, kommunikatsiooni, tegevusi, info liikumist jne. Siin kerkib küsimus, milliseid sündmuskohti ja sündmusi valida, millised on kõige inforikkamad sündmused, millest tõepoolest on midagi uurida ja õppida. Kui näiteks tahetakse uurida kasvatusraskustega õpilaste kommunikatsioonimustreid, siis on vaja määrata kindlaks situatsioonid, kus seda kommunikatsiooni uuritakse. See on mitmeastmeline protsess. Esmalt tuleb valida sündmuskoht või sündmuskohad (kool või koolid). Teiseks tuleb valida situatsioonid valitud sündmuskohas/tades, mis on sobivad uurimisküsimuste lahendamiseks (klassisündmused, vahetunnisündmused, sööklasituatsioonid, ekskursioon vms). Kolmandaks tuleb valida spetsiifilised situatsioonid: suhted - õpilane-õpetaja või õpilane-õpilane).

Ühiskondlike struktuuride kogum

Ühiskondlike struktuuride kogum hõlmab institutsioonid, riigid, valitsemisvormid, haridus-, majanduslikud, poliitilised jne süsteemid, hierarhiad ning korrad, samuti ka globaalsed süsteemid ja integraalsed võrgustikud, infrastruktuurid, toetusgruppide süsteem. Valimi koostamisel tuleb hoolega jälgida, millise struktuuride üldkogumi tasandil valimi koostamine toimub. Üldkogumi võimalike valimivõtu tasandeid silmas pidades on valimi väljaarendamisel tõenäolisem, et valimisse haaratakse uuritava üldkogumi võimalikult kõik aspektid.