Teoreetiline valim on nähtuste järk-järguline valimisse haaramise meetod.

Teoreetilise valimi koostamise metoodika arendasid välja (Glaser & Strauss 1967).Teoreetiline valimi moodustamine tugineb nn „põhistatud teooriale" (Strauss & Corbin 1990), millele vastavalt tehakse kvalitatiivses uurimuses andmete kogumise käigus vahetõlgendusi juba kogutud andmete põhjal, et luua nn teooria, mis juhib edasist andmete kogumise käiku, s.o. seda, milliseid tunnuseid veel valida uurimise alla. Seejärel kogutakse andmeid edasi, et uue vahetõlgenduse käigus täpsustada juba loodud teooriat, mis omakorda juhib järgnevat tunnuste valimist.Teoreetilise valimi moodustamine toimub sammhaaval. Andmete kogumise käigus keskendutakse järk-järgult teatud teemadele, et luua kogutud andmete põhjal esmateooria või täiendada esialgset kontseptuaalset ettekujutust uuritavast nähtusest. Andmete kogumise käigus loodud vaheteooria juhib valimi koostamise ja täiendamise käiku, s.o otsustamist, millistel üldkogumi tasanditel, milliseid tunnuseid veel lisada valimisse, kuni saavutatakse uurimiseks piisav tunnuste hulk.

Teoreetilisel valimil on kaks erinevat osa: formaalne ja kvalitatiivne, mida Flick (2011 b:120) nimetab vastavalt statistiliseks ja teoreetiliseks. Statistiline osa moodustub demograafilistest andmetest (sugu, vanus jne).

Tabelis 12 on toodud näide ühe uurimuse teoreetilise valimi koostamise protsessist, kus koguti andmeid järk-järgult, organiseeriti neid ümber, keskendudes kõige sagedasematele ja tähendusrikkamatele sündmusele koolis. Kogutud andmetele toetudes täiendati esialgset kontseptsiooni noorte subkultuurist erikoolis ja organiseeriti ümber ka andmete kogumist. Nii sündis uurimuse valim uuritavat subkultuuri iseloomustavatest põhitunnustest.

Teoreetiline valim

Salla (2011:22,23) uuris noorte subkultuuri olemust erikoolis ja kooli mõju sellele. Uurimisel kasutati teoreetilist valimit, milleks uurimise esimestel nädalatel vaadeldi koolis toimuvat avatult, jälgiti õpilaste suhtlemist ja suhteid personaliga. Tervikpildi saamiseks koolis toimuvast vaadeldi koolielu hommikust hilisõhtuni kuuel järjestikusel päeval. Teisel vaatluspäeval keskenduti enam huvipakkuvatele seikadele, vesteldi personaliga ja õpilastega.