Mittetõenäosuslike valimite koostamise põhimõtted
Kvalitatiivsetes uurimustes kasutatakse üldjuhul mittetõenäosuslikke valimeid: mugavusvalim, ettekavatsetud valim, kvootvalim, lumepallivalim, uuritava juhitud valimi koostamise meetod ja teoreetiline valim. Kvalitatiivsete uurimuste valimite koostamisel lähtutakse kahest põhimõttest:
- Eesmärgipärane nähtuste valimisse eraldamine
- Järk-järguline nähtuste valimisse eraldamine (Flick 2011 b: 120)
Esimene põhimõte tähendab valimi koostamist kindlal eesmärgil, kus uuritavad nähtused valitakse üldkogumist valimisse mingi sisulise kriteeriumi alusel. Teine põhimõte tähendab valimi järk-järgulist komponeerimist. Järk-järgulise valimi koostamise põhimõtet rakendatakse teoreetilise valimi koostamisel.
Patton (2002: 230-243) pakub välja nähtuste eesmärgipärase valimisse eraldamise järgmised kriteeriumid:
- valimisse lõimitakse ekstreemsed või kõrvalekalduvad juhtumid. Uuritav valdkond esitatakse tema ekstreemsuste kaudu, et jõuda valdkonna kui terviku mõistmiseni;
- valimisse eraldatakse tüüpilised juhtumid. Uuritav valdkond esitatakse tema seesmusest ja keskmest alustades;
- valimi koostamisel püütakse jõuda maksimaalse variatiivsuseni. Valimisse võetakse vaid mõned juhtumid, mis aga üksteisest võimalikult palju erinevad. Võimaldab uurida varieerumise ulatust ja diferentseerumist uuritavas valdkonnas;
- valimisse valitakse juhtumid nende intensiivsuse alusel. Valimisse võetakse juhtumid, mis on kõige intensiivsemad või siis süstemaatiliselt liites ja võrreldes juhtumid, kus intensiivsus on erinev;
- valitakse kriitilised nähtused, kus uuritavad seosed on eriti selgepiirilised;
- valida võib ka juhtumeid, mis on poliitiliselt aktuaalsed või tundlikud;
- valiku kriteeriumiks võib võtta ka mugavuse või kättesaadavuse. Valimisse võetakse sellised juhtumid, mis antud tingimustes on kättesaadavad. Piiratud aja- ja inimressursside korral võib see osutuda ainsaks otsustavaks kriteeriumiks.