Sirvi Kuupäev , alustades "2011-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 80

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2011 nr 7
(Tartu : Tartu Ülikool, 2011-07) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Ilmataat originaalsusega ei hiilga
(Maaleht, 2011-07-04) Kallis, A.
Vive hodie, cras vivere serum est: humanistlik-kristlik haridustraditsioon ja Riia pastori Adam Andreae reisialbum (1696–1702)
(2011-07-04) Kaju, Katre
Väitekiri käsitleb Adam Andreae reisialbumit ja sealseid sissekandeid Euroopa reisialbumitraditsiooni kontekstis. Keskendutud on albumi kultuuri- ja kirjandusloolisele analüüsile, selgitamaks välja, kas ja kuidas mõjutasid humanistlik-kristlik haridustraditsioon, ajalooline situatsioon jne siinseid sissekandeid. Euroopa kontekstis on Andreae album tüüpiline ja samas eripalgeline humanistlik-kristlik reisialbum, kus peegelduvad nii varasem traditsioon kui ka uuemad suundumused. Ehkki Andreae pidas oma albumit studiosus’ena, ei ole tegemist tüüpilise tudengialbumiga, pigem on see kolleegialbum. Sissekannete teemade ja tonaalsuse ning sissekandetekstide lähtekohtade, aga ka vaheallikate põhjal on see ühelt poolt tüüpiline humanistlik, teisalt tüüpiline teoloogi album. Traditsiooniliste joonte kõrval peegelduvad siin juba selgelt ühiskondlikus, haridus-, kultuuri- ja vaimuelus alanud muutused ning nendega kaasnenud mõtteviisimuutus, mis viisid uusaegse, valgustusühiskonna tekkeni. Ka mõned moevoolud leidsid tee Andreae albumisse, olgu keele- või tsitaadivaliku osas. Oma tonaalsuselt on see väga tugevate eetilis-moraalsete joontega teoloogiline reisialbum. Lisaks võib seda vaadelda Andreae isikliku florilegium’ina.
The ambivalent role of Estonian press in implementation of the Soviet totalitarian project
(2011-07-04) Kreegipuu, Tiiu
Nõukogude ajakirjanduse rolli ühiskonnas, mida pikka aega on nähtud eeskätt kommunistliku propagandistina, on viimasel ajal hakatud tõlgendama ka laiemalt. Minu doktoritöö lähtepunktiks on nõukogude ühiskonna käsitlus nn totalitaarse projektina – erinevate totalitaarse ühiskonna poole suunduvate protsesside kogumina. Selles kontekstis käsitlen Eesti nõukogude ajakirjanduse rolli kommunistliku partei ideoloogilise tööriistana, näidates, et parteilisest juhtimisest ja kontrollist hoolimata täitis eestikeelne ajakirjandus seda ülesannet vaid osaliselt. Üks levinumaid viise ajakirjandust propagandarelvana kasutada oli selle abil uue, nõukoguliku ajalookäsituse loomine eesmärgiga kujundada ühtset nõukogulikku identiteeti, lojaalset homo sovieticust. Väitekirjas näitan, kuidas EKP ajakirjanduse abil kujundas nn juunimüüti (tõlgendust nõukogulikust riigipöördest 1940. aastal kui Eesti vabatahtlikust liitumisest NSV Liiduga). Sellise propaganda efekt jäi siiski küsitavaks, võttes arvesse alternatiivsete ajalootõlgenduste säilimist privaatsfääris. Eriti alates 1960. aastastest kujunes eestikeelses ajakirjanduses (isegi parteilistes häälekandjates nagu „Edasi“ , aga veelgi enam kultuuriväljaannetes) välja nn „vaikne vastupanu“. EKP ja ENSV Glavliti arhiividokumendid ning mälestused tõestavad, et küllalt palju ajakirjanikke ja toimetajaid oskas süsteemi sees reeglite vahel laveerides ja kitsaskohti (nt topeltalluvustest tulenevad vastuolud) ära kasutades ideoloogilisele survele vastu seista. Ajakirjanikud kasutasid nii toimetuslikke võtteid (nt ideoloogiliselt „kahtlaste“ materjalide peitmine muu materjali sekka) kui mitmesuguseid keelelisi vahendeid. Selliselt täitis ajakirjandus kahetist rolli – üheaegselt toetades ja ellu viies totalitaarset projekti, töötas ta ka sellele vastu, kujundades ja vahendades vaimse vastupanu diskursust.
Comprehensive legal approach to cyber security
(2011-07-04) Tikk, Eneken
Käesoleva väitekirja eesmärk on toetada ja arendada erinevate õigusvaldkondade ekspertide vahelist diskussiooni selgitamaks välja kui suures ulatuses on täna rahvusvahelises õiguses eksisteerivate normide ja nende kohaldamise praktika pinnalt võimalik toetada laiapõhjalise küberjulgeoleku sihte ja vajadusi. Töös selgitatakse laiapõhjalise küberjulgeoleku olemust ja elemente ning vajadust õiguse arendamiseks ja rakendamiseks senisest enam interdistsiplinaarsel viisil. Autor loob küberjulgeoleku tarvis kehtiva õiguse kvaliteedi ja kohaldamisulatuse hindamiseks kaks raamistikku. Esimesest, struktuursest raamistikut, nähtub kaasaegse küberjulgeoleku ulatus, erinevate ohtude õiguslik olemus ning neile kohalduvad õigusvaldkonnad ja –instituudid, aga ka võimalikud õigusloome ja –rakendamise tasandid ning seoses riigisisese ja rahvusvahelise õiguse ning vastutusalade vahel. Teisest, analüütilisest raamistikust, kujuneb arusaam küberjulgeoleku olulisematest õigusprobleemide sisust ja tänasest regulatsioonist, valitsevatest seisukohtadest ning suurematest erimeelsustest kehtiva õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel ning nähtuvad autori ettepanekud edasiseks analüüsiks.
Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
(2011-07-04) Koreinik, Kadri
Doktoritöös analüüsitakse domineerivaid ja teisi keeleideoloogiaid ning keelelisi representatsioone lõunaeesti keele avalikus diskursuses. Keeleideoloogiad võimaldavad konstrueerida teatud keeli ja keelepruuke teistest väärtuslikumaks ning positsioneerida neid hierarhiliselt. Püüded legitimeerida lõunaeesti kohamurdeid ja saavutada nende avalik tunnustamine lõunaeesti keelena ning kaasnenud legitiimsusnõuded trükimeedias koos esitatud poolt- ja vastuargumentidega kuuluvad diskursustesse, mida võib nimetada (de)legitimatsiooni- ja keele ohustatuse diskursusteks. Töös on kvalitatiivselt analüüsitud eestikeelset trükimeediat, tekste, mille keskmes on keele ohustatus ja lõunaeesti keele (de)legitimatsioon. Meetodina on kasutatud kriitilist diskursusanalüüsi (KDA). Doktoritöö põhineb kolmel akadeemilises perioodikas avaldatud originaaluurimusel. Hoolimata eksplitsiitsest polariseerumisest ja lahknevatest diskursiivsetest strateegiatest, tugevdavad nii lõunaeesti keele staatuse pooldajad kui ka selle vastased üsna sarnaseid keelelisi representatsioone: mõlemad taastoodavad eesti ja lõunaeesti keele olemuslikke (essentialist) käsitlusi. Lisaks keeleideoloogiate uurimisele täiendab see doktoritöö rahvusluse ja rahvusloome (diskursuste) uurimist. Keele ohustatuse diskursusele tuleb pöörata suuremat tähelepanu ka keele- ja identiteedipoliitikate analüüsimisel.
Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis
(2011-07-04) Pilvre, Barbi
Käesolev doktoritöö paikneb meediauuringute ja soouuringute piirimail, käsitleb Eesti meedia sisu ning ajakirjandusorganisatsiooni soo aspektist, kaardistab seaduspärasused, mis ilmnevad ennekõike naiste representatsioonis trükiajakirjanduses ja televisioonis, analüüsib seoseid ajakirjanduskultuuriga. Doktoritöö aluseks on järgmised empiirilised uuringud: Eesti Ekspressi „Persoon” 1992-2008; ETV telepildi uuringud 2002-2010; toimetuste kultuuri ja ajakirjanike professionaalse identiteedi analüüs 2002-2003; ajakirjandusliku portree võrdlev analüüs Eesti ja Põhjamaade pressis 1999-2004. Töö põhineb konstruktsionistlikul arusaamal sotsiaalsest reaalsusest ja tõdemusel, et meedia osa tegelikkuse (k.a sotsiaalse soo) keelelisel tootmisel ja taastootmisel, sotsialiseerimise, legitimatsiooni ja ka muutuste protsessides on keskne. Naiste kujutisi analüüsitakse kui erinevate teadvustatud ja teadvustamata ajakirjanduslike valikute tulemust, millest osa on seotud institutsionaalsete professionaalsete praktikatega, osa tingitud laiemast kultuurilisest ja ideoloogilisest kontekstist ja võimusuhetest, ümbritsevast diskursuse korrast. Kontekstina käsitletakse soosüsteemi kohanemist turumajanduse ja rahvusriigi taastamise tingimustega Eesti postsotsialistlikus siirdeühiskonnas. Naiste kujutamine meedias lähtub üldiselt vastuolust, kus avalikus sfääris on naiste tegevus üha laialdasem ja mõjukam, kuid “naine kui niisugune” seostub argiteadvuses endiselt privaatsfääriga. Naiste meediarepresentatsioon hõlmab need diskursiivsed vastuolud läbi erinevate valikute nagu teemapüstitus, tegelased, visuaalne materjal, kirjeldused. Töö sedastab, et naiste representatsioon Eesti meedias vastab üldiselt universaalsetele tendentsidele, näidates soosüsteemi suhtelist püsivust ja universaalsust; erinevusi võib ennekõike näha 1990ndate esimesel poole siirdeühiskonna ja meedia kultuurilises maskuliniseerumises. Kommertsialiseerumise ja tabloidiseerumise protsess meedias leiab aset ennekõike naiste kujutiste ja naiste kaudu meediasse (avalikku sfääri) toodud privaatsfääri teemade (kehalisus, suhted, pere, kodu) kaudu. Mis puutub eesti ajakirjanduskultuuri, siis negatiivne või ükskõikne suhtumine soo- ja võrdõiguslikkuse teemasse Eesti ajakirjandusorganisatsioonides muudab selle pigem sarnaseks soopimedate idaeuroopa ajakirjanduskultuuridega ja eristab selgelt lääne, eriti põhjamaade ajakirjanduskultuuridest.
EU media policy and survival of public service broadcasting in Estonia 1994–2010
(2011-07-04) Jõesaar, Andres
Käesolev doktoritöö käsitleb Euroopa Liidu (EL) meediapoliitikat ning Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu (AÕR) arengut ja toimetulekut aastatel 1994–2010. Euroopa Liidu tasandil on vaatluse all meediapoliitiline regulatsioon, riikide majanduslik olukord ning avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine ja vaadatavus. Rahvuslikul tasandil analüüsib töö põgusalt Baltimaade avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist ning vaadatavust. Detailsem analüüs on pühendatud Eesti meediapoliitika arengule. Vaatluse all on Eesti erakanalite ja avalik-õigusliku ringhäälingu toimetuleku majanduslikud aspektid, erakanalite majandushuvide mõju seadusandluse kujunemisele ning rakendatud Ringhäälinguseaduse muudatuste mõju telekanalite kasumlikkuse muutusele. Euroopa tasandi uurimisküsimused on: Kas eksisteerib suhe riikide SKT elaniku kohta ja AÕR vaadatavuse vahel? Kas AÕR rahastamise tasemete alusel kujunevad välja kindlad maade grupid? Kas erineva poliitilise kultuuri ja AÕR ajaloolise traditsiooni taustast sõltumata omavad AÕRid Ida- ja Lääne-Euroopas sarnast vaadatavust? Kas EL ühisturu poliitika mõjul loodetavalt saavutatav riikide elatus-tasemete võrdsustumine toob kaasa ka AÕR positsioonide võrdsustumise? Töös tõstatatud Eesti tasandi uurimusküsimused on: Millist mõju omab EL meediapoliitka Eesti ringhäälingut puudutavate seaduste kujunemisele? Kuidas Ringhäälinguseaduse muudatused on mõjutanud üleriiklike era¬telekanalite majandustulemusi? Hinnates AÕR tänast finantseerimise taset ning vaadatavuse trende, siis milliseks kujuneb AÕR tulevik digitaalajastul?
The formation of editing culture and practice in Estonian newspapers 1988–2005
(2011-07-04) Saks, Kertu
Kertu Saks`a doktoritöö on ajalooline tagasivaade iseseisva eestikeelse ajalehe toimetamiskultuuri ja -praktika kujunemisele siirdeperioodil ja arengule Eesti taasiseseisvumise järel. Doktoriöö analüüsib eesti ajalehtede toimetamise struktuuride, ajakirjanduslike praktikate ja -rutiinide muutumist alates aastast 1988, kui nõukogude perioodi lõpufaasis ilmusid taas turule orienteeritud väljaanded. Uurimused, millel doktoritöö põhineb, ulatuvad analüüsides aastani 2005, mil võib väita, et eesti ajalehed olid jõudnud arengus suhtelise stabiilsuse perioodi. Töö kirjeldab arenguid eesti ajalehtede toimetamiskultuuris ajalehe organisatsioonis ja tootes toimunud muutuste näitel. Samuti analüüsitakse töös, kuidas loodi ja kasutati toimetamist puudutavaid norme, standardeid ja enese-regulatsiooni vahendeid. Viimatinimetatud muutusi kirjeldatakse eesti ajalehtede keelestiilikorralduse arengu näitel. Toimetamiskultuuri kui kontseptsiooni kujutatakse käesolevas töös laiemas ajakirjanduskultuuri kontekstis. Üheks oluliseks märksõnaks töös on siirdeperiood (üleminekuperiood nõukogude ühiskonnast vabasse ühiskonda). Eesti meedia sisenes siirdeperioodi poliitilistel ja sotsiaalsetel põhjustel. Siirdeperioodi iseloomustasid mitmed paralleelsed protsessid nagu demokratiseerumine, turu vabanemine ning tarbimise kasv. Kõik need protsessid mängisid rolli ka ajalehemeedia arengutes. Ühe erandiga katavad kõik töö aluseks olnud artiklid üksnes eesti ajalehemeediat. Uurimus III analüüsib teatud määral muutusi ka Eesti telekanalite ja ajakirjade turul. Doktoritöö koosneb avaldatud artiklitest. Igas uurimisartiklis on sõnastatud eraldi uurimisküsimused. Kõik uurimused (eriti aga I uurimus) analüüsivad eesti ajalehtede toimetamiskultuuri(de) kujunemist organisatsiooni ja toote muutuste kirjeldamise kaudu aastatel 1988 kuni 2005. Uurimus II ja IV analüüsivad muutustele iseloomulikke faase keelestiili korralduse näitel. Uurimus III keskendub professionaalsete ajakirjanduspraktikate arengule väikesel meediaturul ning analüüsib piiride hägustumist toimetuse- ja reklaammaterjalide vahel eesti meedias. Kuna töö kasutab algandmetena nii tekstianalüüsi kui ka ajalehe toimetustes kehtivaid suulisi regulatsioone (kokkuleppeid), mis võivad eksisteerida kõikvõimalikes vormides, on ka uurimustes kasutatud väga erinevaid meetodeid, nagu teksti- ja dokumendianalüüs, formaliseeritud küsimustikud, intervjuud ning võrdlev- ja diskursuseanalüüs. Töö teoreetiline kontekst keskendub enam ajakirjanduspraktikaid puudutavatele teooriatele. Töö järelduste peatükk võtab uurimuste ning doktoritöö katustekstis toodud järeldused kokku käsitledes: I. Eesti ajalehtede organisatsiooni ja toote üldiseid muutusi ja arengufaase 1988–2005 II. Uute ajalehe toimetamiskultuuri(de) teket Eestis 1988–2005 III. Peamisi arenguid eesti ajalehtede keelestiilikorralduses 1988–2005 IV. Ajakirjandusliku- ja reklaammaterjali hübridiseerumist eesti meedias
Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus
(2011-07-05) Hinrikus, Mirjam
Käesolev doktoritöö uurib moderniseerumisprotsessi eri tahkude representatsioone J. Randvere (Johannes Aaviku) „Ruthis” (1909), F. Tuglase „Felix Ormussonis” (1915) ning A. H. Tamm¬saare ilukirjanduslikes tekstides ja artiklites. Kõnesole¬vaid representatsioone vahendavad mo¬dern¬suse diskursused ehk sellised kõne¬lemis-, mõtlemis- ja tajumisviisid, mille kogemis- ja huvi¬¬valdkonnaks on mo¬dernsus. Siinne töö, mis koosneb seitsmest avaldatud artiklist ja ulatuslikust sissejuhatusest, keskendub peamiselt dekadentsi diskursiivse struktuuri analüüsile. Kuna nüüdisaja kultuuriuuringud toetuvad eeldusele, et kõik modernsuse diskursused on soolisustatud, keskendub osa doktoritööst dekadentsi diskursiivse struktuuri soolisustatuse esile toomisele ning analüüsib selles seoses dekadentsi ja antifeminismi diskursuse omavahelisi suhteid. Uurimuse teoreetiline raamistik kasvab välja poststrukturalismi ja kultuuri diskursiivse analüüsi meetoditest. Dekadentsi on käesolevas töös analüüsitud dialoogis soome, angloameerika ja saksa nüüdisaegsete dekadentsiuurijatega, kes kohandavad Foucault’ diskursuseanalüüsi meetodit 19. ja 20. sa¬jandi vahetuse ilukirjanduslikes jm tüüpi kultuurilistes tekstides esineva dekadentsi diskursiivse struktuuri esile toomiseks (vt Dijkstra 1986; Spackman 1989; Lyytikäinen 1998; 2003; Molarius 2003; Constable jt 1999; Kafitz 2004; Potolsky 2005, Morley 2005). Esimene ja kõige hilisem dissertatsiooni kaasatud artikkel (I) keskendub dekadentsi diskursiivse struktuuri avamisele peamiselt Tammsaare kahes ilukirjanduslikus tekstis. Järgnevad kaks artiklit (II, III) on seotud antifeminismi ja dekadentsi diskursuse vahendaja Otto Weiningeri tekstiga Geschlecht und Charakter (1903), mida loeti laialdaselt mitmel pool 20. saj alguse Euroopas ja Eestis. Weiningeri tekst joonistab teravalt välja nii dekadentsiga assotsieeruva hierarhilise sooerinevuste struktuuri kui selle diskursuse teised soolisustatud elemendid. Mainitud kaks artiklit avavad selle weiningerliku diskursiivse struktuuriga seostuvaid lausungeid Tammsaare tekstides ja J. Randvere „Ruthis”. Järgnevad kolm artiklit (IV, V, VI) analüüsivad võrdlevalt ja eri vaatenurkadest Tuglase „Felix Ormussoni”, J. Randvere „Ruthi” ja Tammsaare tekste, seostades need tekstid dekadentsi seisukohalt oluliste intertekstidega (Gautier, Baudelaire, Bourget, Nietzsche, Simmel) ja analüüsides sellist närvilise tundlikkuse struktuuri, mida prantsuse dekadentide-sümbolistide hulgas on nimetatud ennui (ingl k spleen). Viimane artikkel (VII) seostub Hippolyte Taine’i kolmikmõju teooria retseptsiooniga dekadentsi diskursiivse struktuuri kaudu Aino Kallase essee¬kogumikus „Noor-Eesti. Näopildid ja sihtjooned” (1918/1921).
Professional ethics: philosophy and practice
(2011-07-05) Pevkur, Aive
Doktoritöö on pühendatud eetiliste otsuste tegemise vabadusele professionalses ehk kutsealases tegevuses. Klassikaliselt on kutsealadena käsitletud meditsiini, õiguse ja teoloogia (laiemalt pedagoogika) valdkondi. Kaasajal on nende ametite ring, mida defineeritakse professionidena, jõudsalt laienenud ning muutnud on ootused professionaalsetele tegutsejatele. Enam ei piisa õppides ja praktiseerides omandatud erialastest teadmistest ja oskustest. Ühiskonnas on tekkinud ootus, et professionaali tegevus peaks lisaks vastama selgetele, arusaadavatele ja kutsealale sobivatele käitumisstandarditele. Meedia vahendab pea igapäevaselt juhtumeid, kus kutseala esindaja X on oma tööalases tegevuses väga vilunud, kuid on tekkinud konflikt kodaniku, kliendi, patsiendi või tööandjaga. Tavapäraselt on need konfliktid eetilist laadi. Teisalt iseloomustab kutsealast tegevust sellise käitumise lubamine, mis tavaolukorras on taunitud. Advokaat võib tõde varjata, kui see on kasulik tema kaitsealusele, sõdur võib tappa, kui selleks on riigi volitus. Seesugused olukorrad on praktikas tavapärased, kuid filosoofilisest seisukohast põhjendamine või õigustamine on sageli ebapiisavad. Doktoritöö on katse heita valgust professioonieetika üldisele filosoofilisele raamistikule. Töö vaatleb küsimusi, kuidas interpreteerida professiooni või kutse mõistet, kes peaks kutse-eetilised normid kehtestama, milline on eetika- ja käitumiskoodeksite funktsioon ning mida teha juhtudel, kui elukutse eetilised nõudmised ei vasta ühiskonna ootustele.
Saksa, baltisaksa ja eesti üliõpilasterminoloogia sõnastik
(2011-07-06) Ojatamm, Janeli
Translating Communicatively Complex Registers in Youth Comedy
(2011-07-06) Tank, Veronica
Saksa-eesti jalgpallisõnastik: institutsioonid ja haldussõnavara
(2011-07-06) Valdmann, Argo
Eesti-saksa seletav kunstiõpetuse sõnastik
(2011-07-06) Ani, Laura
Väike inglise-eesti seletav filmisõnastik
(2011-07-06) Thalheim, Triin
Järeltõlke märkmete keel ja tõlke sooritamisel kogetavad probleemid
(2011-07-06) Kilter, Martin
Konverentsitõlgi roll olukorras, kus kõneleja on teinud sisulise vea
(2011-07-06) Sarv, Laura
Metafoorid suulises kõnes: Tõlkide ja metafooride vastasseis või kooseksisteerimine
(2011-07-06) Talvik, Mari
Sõnamäng Terry Pratchetti teoses „Going Postal“ ja selle eestikeelses tõlkes „Postiteenistus“
(2011-07-06) Valvik, Liina