Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/24343

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Browse

Now showing 1 - 10 of 10

Avatus valimisvõitlusele Eesti 2015. aasta parlamendivalimistel ning suhe sotsiodemograafiliste tunnuste, hoiakute ja erakondlike eelistustega
(Tartu Ülikool, 2017) Järvan, Kristiine; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Valimiskäitumise uurimine piirdub sageli vaid konkreetse valimistel antud hääle analüüsiga. Tegelikkuses eelneb diskreetsele parteivalikule keeruline protsess, kus valija oma tunnuste ja kõrvaltegurite mõjul olemasolevate erakondade seast endale ühe välja valib - mõni valija kahtleb oma otsustes enam kui teine. Töö eesmärk on uurida, kui suur ja milline osa Eesti valijaskonnast on erakondliku konkurentsi objektiks - kui palju, millise sotsiodemograafilise profiiliga ning milliste poliitiliste hoiakutega inimesed on valmis hääletama enam kui kahe erakonna poolt kõrge tõenäosusega. Niisamuti leitakse, kuivõrd stabiilsed on Eesti kuue suurema erakonna valijaskonnad ning milliste erakondade vahel liiguvad kõige tõenäolisemalt hääled. Töö tulemused näitavad, et erakondlikule konkrentsile on avatud ligikaudu veerand Eesti valijaskonnast, samuti neljandikul ei ole kindlaid eelistusi ning koguni pooled valijatest on erakonnatruud. Seega on ligikaudu pooltel Eesti valijatest poliitilised eelistused väga kinnistunud ja umbkaudu veerand valijatest on potentsiaalsed häälevahetajad. Valimisvõitlusele avatud valijate puhul on enamjaolt tegemist valijatega, kes on eestlased, nooremad, kõrgema haridustasemega ja kõrgema sissetulekuga. Poliitilised hoiakud erinevad valdavalt erakondade lõikes ning hoiakud seega poliitilist avatust ei mõjuta. Erakondlike eelistuste analüüsimisel selgub, et kõige stabiilsema valijaskonnaga on Keskerakond ning kõige vähem lojaalsed on Isamaa ja Res Publica Liidu valijad. Töö analüüsis joonistub välja väga huvitav muster, mille kohaselt ei hääletaks Keskerakonnale oma hääle andnud inimesed kõrge tõenäosusega mitte ühegi teise erakonna poolt ning samas ei hääletaks ühegi erakonna valijaskond tõenäoliselt Keskerakonna poolt. See viitab Eesti parteimaastiku selgele polariseeritusele, kus valijad jagunevad sõltuvalt nende sotsiaalsest grupist. Eesti parteisüsteem võib seega tunduda pealtnäha üsna stabiilne, kuid tegelikult seisab selle taga mõneti individuaalne valimiskäitumine, mis on märksa korrapäratum.
Demokraatia tähendus ja demokraatiaga rahulolu erakonnaeelistuse lõikes Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Viljasto, Argo-Remo; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta uuringuandmete põhjal uurida, kas ja millist rolli mängib erakonnaeelistus demokraatia tähenduse tõlgendamisel ja demokraatia toimimise hindamisel Eesti kontekstis. Selle tarbeks on töö jaotatud kolme peamisesse plokki. Neist esimese eesmärgiks on avada erinevaid teoreetilisi lähenemisi demokraatiale kui valitsemisvormile. Peatüki tulemusena ei kooru välja ühte, magistritöö jaoks universaalset definitsiooni demokraatiast, kuid erinevate demokraatia mudelite lahkamine aitab jõuda selgusele, milliseid indikaatoreid ning mõõdikuid tuleb demokraatia hindamiseks kasutada. Töö teine peatükk just nimelt vastavate terminitega tegeleb. See töö osa annab vastuse küsimustele, mis on kvaliteet ja rahulolu demokraatia kontekstis ning annab ülevaate nii rahvusvahelistest indeksitest kui ka akadeemilistest kirjutistest, mis antud temaatikas relevantsed on. Kolmas peatükk seostab esimesed kaks Eesti andmestikku kasutades ning uurib, millised on respondentide silmis demokraatiale kui valitsemisvormile olulised aspektid ning millisel määral vastab demokraatia tegelik toimimine respondentide ootustele. Andmed on kogutud 2012. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu käigus ning analüüsi tarbeks jaotab magistritöö küsitletavad gruppidesse vastavalt nende erakonnaeelistusele. Selle tulemusena saab magistritöö andmeanalüüsi käigus vaadelda tulemusi nii Eesti parteide kui ka üldisemas opositsioon-koalitsioon võtmes. Analüüsi peamisteks meetoditeks on keskmised väärtused laiema pildi saamiseks ning dispersioonanalüüs, kinnitamaks erinevuste statistiliselt olulist määra. Läbiviidud analüüsi tulemusena leiab kinnitust hüpotees, mille kohaselt on rahulolu demokraatia toimimisega kõrgem kui respondendi poolt eelistatud erakond on võimul. Saadud tulemuste analüüsi käigus uurib töö, millised demokraatia aspektid tekitavad suuremaid lõhesid gruppide vahel ning millega me seda põhjendada võiksime. Üldjoontes leiab töö, et opositsiooni kuuluvate erakondade toetajatel on demokraatia ideaalidele suuremad ootused kui koalitsioonierakondadel, kuid viimastest tunduvalt madalamad hinnangud demokraatia toimimisele. Samuti leiab töö, et valimistel mitteosalenud inimeste ja parlamenti mitte pääsenud erakondade toetajate vaated on väga lähedased opositsioonierakondade toetajatele.
Füüsiliselt valimas käimise keerukuse mõju e-hääletanute osakaalule kohalike omavalitsuste volikogude 2009. ja 2013. aasta valimistel
(Tartu Ülikool, 2015) Nettan, Asso; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud magistritöö eesmärgiks on analüüsida e-hääletuse mehhanismi mõjusid võrreldes selleks statistilisi andmeid, mis illustreerivad füüsiliselt valimas käimise keerukust ja e-hääletuse osakaalu omavalitsuste tasandil 2009. ja 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. E-hääletuse mehhanismi on käesoleval sajandil aina rohkem katsetatud ja praktiseeritud, kuid oodatud valimisaktiivsuse kasvu selle rakendamisega ei ole kaasnenud. Magistritöös otsitakse tõestust eeldusele, et e-hääletuse mehhanismi kasutatakse rohkem seal, kus füüsiliselt valimas käimine on keerulisem tulenevalt suurematest kuludest ajale ja transpordile, et valimisjaoskonda minna. Füüsiliselt valimas käimise keerukust mõõdetakse antud magistritöös keskmise kaugusega valimisjaoskonnast, mis iseloomustab eelmainitut omavalitsuse tasandil ning võrreldakse selle tulemust vastava omavalitsuse e-hääletuse osakaaluga korrelatsioonanalüüsis. Lisaks vaadeldakse põhjalikumalt kõrge või madala e-hääletuse osakaaluga silma paistnud omavalitsusi mõlemal valimisel, et anda rohkem ülevaadet teguritest, mis neis omavalitsustes on olnud selle võimalikeks põhjusteks. Läbiviidud analüüsi tulemusel magistritöö hüpotees, et füüsiliselt valimas käimise keerukus omavalitsuses suurendab e-hääletanute osakaalu kohalike omavalitsuste volikogude valimisel vastavas omavalitsuses, tõestust ei leidnud. Seosed kahe muutuja vahel olid mõlemal valimisel nõrgad ja korrapäratud, kuid 2013. aasta valimistel olid tulemused liikunud paremuse poole, jäädes siiski nõrgaks. Magistritöös arutletakse ka analüüsi selliste tulemuste võimalike põhjuste üle.
Kirjalike küsimuste eesmärgid Riigikogu XI koosseisu näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Gorobets, Katerina; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud töös uuritakse kirjalike küsimuste kasutamist Eestis. Uurimuse tulemused annavad hea ettekujutuse sellest, kes, kuidas ja milleks kasutab seda parlamentaarse kontrolli vahendit. Uuringu viiakse läbi Riigikogu XI koosseisu kirjalike küsimuste näitel, mis olid esitatud ajavahemikus 4. märts 2007 kuni 26. märts 2011. See on analüüsi hetkel viimane täies mahus kättesaadav küsimuste kogum. Töös kasutatakse kontentanalüüsi. Uurimus põhineb varasemalt teaduslikus kirjanduses kinnitust leidnud väidele, et parlamentaarse kontrolli vahendid võivad täita erinevaid eesmärke. Käesoleva töö tulemused näitasid, et Eesti parlamendiliikmed pöördusid valitsuse poole informatsiooni ja seletuste nõudmiseks, piirkondade ja erinevate ühiskonnagruppide esindamiseks, täitevvõimu tegevusele suunamiseks ning ettepanekute edastamiseks. Lisaks sellele on leitud, et küsimuste eesmärgid erinevad vastavalt saadiku omadustele nagu mandaadi tüüp, valimistel saadud häälte arv, parlamentaarse töö kogemus, fraktsiooni kuuluvus, vanus. Tulemused näitavad, et teatud omadustega saadikutele vastavad teatud käitumismustrid kirjaliku küsimuse raames.
Kodakondsus, rahvus ja identifitseerimine poliitilise kogukonnaga: Eesti näide
(Tartu Ülikool, 2018) Savi, Terje; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Poliitilise kogukonnaga identifitseerimine on oluline demokraatlike riikide mõistmise kontseptsioon, kuid selle uurimisel on harva aluseks võetud mitmerahvuselist riiki, kus rahvastikust suur osa ei oma elukohariigi kodakondsust. Poliitiline kogukond on mõiste, mis on tihedalt seotud rahvuse ja kodakondsusega, kuid kumbki neist mõistetest ei defineeri ära poliitilise kogukonnaga samastujaid. Samas ei ole teada teised tegurid, mis lisaks rahvusele ja kodakondsusele identifitseerimist mõjutada võivad. Poliitilist aktiivsust nähakse tugeva demokraatia tunnusena nagu ka kõrget poliitilise kogukonnaga identifitseerimise taset, aga varasemate uuringute järgi ei ole teada, kas poliitilise kogukonnaga identifitseerimine mõjutab konventsionaalset ja mittekonventsionaalset poliitilist aktiivsust. Probleemide lahendamiseks tõstatati kaks uurimisküsimust. Esiteks, millised tegurid mõjutavad poliitilise kogukonnaga identifitseerimist vähemusrahvuste seas? Teiseks, kuidas mõjutab poliitilise kogukonnaga identifitseerimine poliitilist aktiivsust? Vastuste leidmiseks kasutatakse juhtumianalüüsi näitena Eestist, sest riigis on suur vähemusrahvuse osakaal, keda saab eristada kodakondsuse alusel. Andmeanalüüsis kasutati kasutati 2015. aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni monitooringu andmestikku, mis on esinduslik vähemusrahvusesse kuulujate osas. Tulemusena leiti, et vähemuste poliitilise kogukonnaga identifitseerimist mõjutavad tegurid on määratlemata või kolmandate riikide (Vene,Ukraina,Valgevene) kodakondsus, eesti keele oskus ning vanus. Määratlemata ja kolmandate riikide kodakondsus suurendavad šansse poliitilise kogukonnaga identifitseerimiseks nagu ka nõrk riigikeele oskus. Hea riigikeele oskus ning kuulumine vanemasse vanuserühma suurendas šansse nõrgaks poliitilise kogukonnaga samastumiseks. Kuigi mõjutavaid tegureid oli vähe, on näha, et Eestimaalaste hulka on kaasatud suur hulk vähemuste liikmeid, keda tavaliselt peetakse ühiskonnas rohkem võõrandunuteks. Seevastu need vähemusse kuulujad, kelle integreerituse taset nähakse kõrgemana, ei identifitseeri end eeldatud määral Eesti poliitilise kogukonnaga. Poliitilise kogukonnaga identifitseerimisel ei leitud statistiliselt olulist mõju poliitilisele aktiivsusele. Põhjus võib olla poliitilise kogukonna püsivuses ajas ja institutsioonideülesuses.
Kuidas mõjutavad rahvustunded Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse?
(Tartu Ülikool, 2016) Pohla, Triin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö täiendab Eesti elanike seas sisserändehoiakute ehk uussisserändajatesse suhtumise teemal läbiviidud uuringuid, võttes fookusesse rahvustunnete mõju nende hoiakute kujunemisel. Töö teoreetiline raamistik lähtub sotsiaalse identiteedi teooriast ning tugineb etnotsentrismi erinevatel käsitlustel ja rahvustunnete mitmetahulisuse eeldusel. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutavad rahvustunnete erinevad tüübid Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse ning kas ja kuidas erinevad seosed tunnuste vahel rahvuselt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakutes. Töö empiirilises osas viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid, milleks kasutati ühekordse kvantitatiivse uuringu põhjal koostatud andmebaasi, mille riigi- ja rahvusteemaline küsimusteblokk ühtib sarnastes rahvusvahelistes uuringutes paljukasutatud ISSP (International Social Survey Programme) 2003. ja 2013. aasta rahvusliku identiteedi küsimustikuga. Töö tulemused näitasid, et rahvustunnete alaliigid (šovinism, patriotism, etniline ja kodanikurahvuslus) omavad vastandlikku mõju rahvuselt eestlaste sisserändehoiakutele. Kui keskmiselt oli elanike suhtumine uussisserändajatesse neutraalne, siis seda mõjutasid negatiivses suunas Eesti rahva hulka kuulumiseks sünnipäraste tunnuste olemasolu vajalikuks pidamine (etniline rahvuslus) ning Eesti ja eestlaste teiste riikidega võrreldes ülimuslikuks pidamine (šovinism). Uhkustunne riigi saavutuste üle erinevates valdkondades (patriotism) seostus positiivsema suhtumisega uussisserändajatesse, kuid koondtunnus, mis mõõtis vabatahtlike tunnuste olulisust rahva hulka kuulumisel (kodanikurahvuslus), sisserändehoiakute kujundamisel statistiliselt olulist mõju ei omanud. Rahvustunded ega mudelisse valitud kontrollmuutujad ei aita oluliselt selgitada sisserändehoiakute variatiivsust rahvuselt mitte-eestlaste hulgas: vaadeldud tunnustest omasid negatiivset mõju vaid etniline rahvuslus ning vanus.
Popkultuuri kasutamine ning kuulsuste kaasamine Eesti nelja suurema erakonna valimiskampaaniates aastatel 2013-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Kaldma, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Viimastel aastakümnetel on poliitika ja popkultuuri valdkonnad teinud läbi protsessi, mille käigus mõlemad on teineteiselt aspekte üle võtnud ning läbi põimunud. Modernses maailmas on poliitika, popkultuuri ja kuulsuste omavaheline suhe ning kaasamine saanud tavapäraseks poliitilise kommunikatsiooni protsessiks. Siiski on sellele temaatikale üsna vähe tähelepanu pööratud ning seda eriti vähe uuritud Eesti kontekstis. Analüüsides, laiaulatuslikule andmestikule tuginedes, Eesti nelja suurema erakonna valimiskampaaniaid aastatel 2013-2015, on käesoleva magistritöö eesmärk välja selgitada, missugune on Eesti erakondade popkultuuri kasutus ning kuulsuste kaasamine valimiskampaaniatesse. Selleks analüüsitakse leitavaid juhtumeid kahe suurema kategooria raames: kuulsused kampaaniates ning popkultuur kampaaniates. Kuna popkultuuri kaasamine valimiskampaaniatesse on modernses maailmas aina enam kasutatav strateegia, siis võib eeldada, et ka Eestis peaks olema märgatav sellealaste juhtumite kasvu trend. Kuna 2013-2015 toimusid kõik erinevad üldised valimised ning uuritavad erakonnad on erinevate ideoloogiatega, siis võis eeldada, et valimiste liigil ning erakonna ideoloogial ja eesmärgil valimistel on mõju popkultuuri kasutamise ning kuulsuste kaasamise strateegiale. Analüüsi tulemusel said eeldused kinnitust – popkultuuri kasutamise ja kuulsuste kaasamise strateegia on Eesti valimiskampaaniates tõusuteel ning muutumas aina olulisemaks. Lisaks leiti, et valimiste liigil ning erakonna ideoloogial ja eesmärkidel on mõju popkultuuri ning kuulsuste kaasamisele - liberaalsed ning vasakpoolsed erakonnad kasutavad seda strateegiat palju ulatuslikumalt kui konservatiivse maailmavaatega erakonnad.
Rändepoliitika mõjutatus “rahvusliku julgeoleku” retoorikast: Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Pihlamägi, Hedi; Kaldur, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud magistritöö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kuidas on rändepoliitikas julgeolekustatud sisserändetemaatika, nii institutsionaliseeritud tasandil kui ka meedias kajastust leidnud julgeolekustamisaktides. Käesoleva teema diskursusanalüüs tugineb julgeoleku-uuringute Kopenhaageni koolkonna kõneakti teooriale. Analüüsialuseks empiiriliseks juhtumiks on valitud Eesti riigi rändepoliitika ning analüüsis toetutakse ametlikule diskursusele lähtuvalt siseriiklikest strateegiatest ning valitsusasutuste ametlikest rändepoliitika dokumentidest. Analüüsialuste materjalidena käsitletakse lisaks eelnevalt mainitule ka pressiteateid, avaldusi massimeedias (intervjuud, väitlused, arvamusartiklid) ning sõnavõtte konverentsidel. Uurimisalune periood jääb ajavahemikku 2000-2014, tulenevalt asjaolust, et 2000. aastate algusest on sisserände temaatika julgeolekuvõtmes leidnud üha aktiivsemat kajastust. Mõistmaks paremini uurimisalust küsimust, on magistritöös kasutatud mugandatud varianti Lene Hanseni intertekstuaalsest uurimismudelist nr 1 (vt Lisa 1), mis võimaldab läbi diskursusanalüüsi kogutud infomaterjali selgemalt esitada ja kategoriseerida. Analüüsi allosade avamisel on kasutusel ka Kopenhaageni koolkonna teoorial põhinev Juha Vuori kõneaktide julgeolekustamise hindamismudel (vt Lisa 2). Käesolev mudel võimaldab eristada kõneakte intensiivsusest lähtuvalt. Kõneaktide analüüsi tulemusena selgus, et rändetemaatika on Eesti näitel julgeolekustatud nii institutsionaliseeritud kui ka meediakajastuse tasandil. Enim on levinud neutraalse loomuga väitetasandi julgeolekustamisaktid ning väiksemas ulatuses on esindatud radikaalsemaid seisukohti sisserände ja julgoleku vahelistes seostes. Sagedane on sisserände portreteerimine julgeolekuohuna, esitamata konkreetsemat tegevuskava või meetmete kirjeldust.
Varjupaigataotlejate ligipääs tööturule: Suurbritannia, Saksamaa, Eesti, Soome ja Rootsi näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Kruusamäe, Laura-Liisa; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Varjupaigapoliitika on valdkond, millega on seotud kõik riigid. Euroopa Liidu liikmesriigiks astumisega võetakse endale ühtlasi ka kohustus kohandada oma riigi seadused liidu omadega. Euroopa Liidu direktiiviga on paika pandud varjupaigataotlejate minimaalsed vastuvõtutingimused. Siiski on riikidel võimalik ettekirjutisi oma seadustega kohaldada ning rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmiseks direktiivist leebemad meetmed määrata. Üheks direktiiviga kindlaks määratletud aspektiks on varjupaigataotlejatele tööõiguse andmine otsuse menetluse ajal. Ooteperioodi pikkus varieerub Euroopa Liidu 28 liikmesriigi vahel kohe töölelubamisest kuni ühe aastani. Selle magistritöö eesmärk on vaadelda põhjuseid, mis on mõjutanud riikide hoiakuid varjupaigapoliitiliste otsuste suhtes, täpsemalt rahvusvahelise kaitse taotlejatele tööõiguse andmise osas. Juhtumriikide võrdleva analüüsi tulemusena leitakse seletus küsimusele, kuidas ja miks erinevad riigid üksteisest rahvusvahelise kaitse taotlejatele tööõiguse andmise poolest. Euroopa Liidu liikmesriigid on tööturule pääsemise ooteaja alusel jagatud kahte suuremasse gruppi. Pika ooteajaga riike esindavad Suurbritannia, Saksamaa ja Eesti ning lühikese ooteajaga riikidest vaadeldakse Soomet ja Rootsit. Töö lõpuks jõutakse järelduseni, et mida enam soovivad riigid varjupaigataotlejaid eemal hoida, seda pikem on tööturule pääsemise ooteaeg.
Venemaa kaasmaalaste poliitika julgeolekustamine Kaitsepolitseiameti diskursuses
(Tartu Ülikool, 2014) Gering, Margus; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Venemaa kaasmaalaste poliitika on suunatud endistel NSVL-i aladel elanud inimestele, venekeelsetele kogukondadele ning nendele, kes tunnevad vaimset sidet vene keele, kultuuri ja riigiga. Akadeemilistes käsitlustes on lisaks Venemaa kaasmaalaste poliitika ametlike eesmärkidele – näiteks vene keele ja kultuuri levitamine –tähelepanu juhitud ka selle programmi varjatud külgedele. Enamasti mõistetakse selle all Venemaa välispoliitilisi ambitsioone hoida endisi NSVL-i riike enda mõjualas. Eesti kui mitmerahvuseline- ja kultuuriline riik on kodupaigaks paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele, keda Venemaa peab enda kaasmaalasteks. Eesti üks julgeolekuasutustest, nimelt Kaitsepolitseiamet, on korduvalt oma aastaraamatutes viidanud Venemaa kaasmaalaste poliitikale kui julgeolekuohule Eesti riigile. Lähtuvalt sellest on käesoleva magistritöö eesmärk uurida, kas ja kuidas on Venemaa kaasmaalaste poliitika julgeolekustatud Kaitsepolitseiameti ametlikus diskursuses. Teoreetilise raamistikuna on kasutatud Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooriat, mis arenes eeskätt Külma sõja järgsel perioodil, kui julgeoleku mõiste omandas laiema kontseptsiooni. Julgeolekustamise teoorias on keskne roll julgeolekustajal, kes defineerib kõneakti kaudu julgeolekuohu referentobjektile. Metodoloogilisest aspektist on aluseks võetud diskursuseanalüüs, mis käesoleva töö kontekstis väljendub ennekõike Lene Hanseni mudeli ja Juha Vuori kõneakti teooria kaudu. Töös analüüsitud 26 kõneakti, mis pärinevad Kaitsepolitseiameti aastaraamatutest, näitasid, et julgeolekuohuna konstrueeritud Venemaa kaasmaalaste poliitikas nähakse ohtu Eesti riigile ja Eesti venekeelsele elanikkonnale, keda üritatakse mõjutada.

Browse

Browsing Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses by Subject "Eesti"

Results Per Page

Sort Options