Sirvi Märksõna "attitudes" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Arstide ja õdede suhtumine omavahelisse koostöösse eesti piirkondlike haiglate kirurgiakliinikutes
(Tartu Ülikool, 2010) Janvest, Kristel; Toode, Kristi, juhendaja; Freimann, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Explaining Corruption: Opportunities for Corruption and Institutional Trust
(2013-03-19) Sööt, Mari-Liis
Doktoritöö eesmärk on täiendada korruptsiooniteooriat, selleks analüüsitakse korruptsioonivõimalusi ning uuritakse usalduse ja korruptsiooni vahelisi seoseid. Dissertatsioon põhineb autori kolmel eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldatud artiklil ning neid siduvas sissejuhatuses. Kõik kolm artiklit põhinevad autori empiirilistel originaaluuringutel. Doktoritöö uurimisküsimused on: (1) milline on õiguskaitseasutuste juhtide roll sellise organisatsioonikultuuri loomisel, mis tauniks korruptsiooni; (2) millised tegurid mõjutavad inimeste suhtumist korruptsiooni; (3) millised tegurid mõjutavad inimeste karistushinnanguid ning kas need hinnangud on varaste ja korruptantide suhtes erinevad? Doktoritöö sissejuhatuses lähtutakse James William Colemani (1987) valgekrae kuritegevust seletavast üldteooriast, mille peamisteks komponentideks on kultuur ja võimalused. Korruptsiooni puhul saab rääkida kahest peamisest kultuuripoolsest soodustajast ─ konkurentsikultuurist ning usaldusest. Korruptsiooni soosib vähene usaldus riigiinstitutsioonide vastu (inimesed, kes institutsioone ei usalda, on ka varmamad neid petma), aga ka vähene sotsiaalne usaldus (vähene usaldus inimeste vahel soosib samuti petmist) ning suurem nn omade usaldamine (soositakse neid, kes kuuluvad „siseringi“, nt parteisse) (Uslaner, 2001; Collins, Uhlenbruck & Rodriguez, 2009; Rothstein & Eek 2009; Bjørnskov, 2003; D’Hernoncourt & Méon, 2012; Marien & Hooghe, 2011). Kultuur võib luua soodsa tausta kuritegude toimumiseks, samal ajal võimalused kas soodustavad või pärsivad kuritegu. J. W. Colemanile tuginedes tulenevad korruptsioonivõimalused (1) seadustest ja nende rakendamisest, (2) sektoritest, (3) organisatsioonidest ja (4) ametikohtadest. Korruptsioonivõimalused on seotud näiteks seaduste selgusega, õiguskaitse ning kohtute sõltumatuse ja puhtusega, karistuste rakendamisega, otsustusprotsessi läbipaistvusega, vastutavusega, järelevalvega, vastutuse selgusega, värbamispõhimõtete ning õiglase palgaga, avalike vahendite kasutamisega, piiratud ressurssidega, finantstehingute eest vastutamisega, korruptsioonialase teadlikkusega, organisatsiooni protseduuridega jne. Doktoritöös leitakse: I Eesti õiguskaitseasutuste juhtide roll korruptsioonivastase organisatsioonikultuuri loomisel peaks olema märksa suurem, kui juhid oma rolli selles tajuvad. Uuring näitab, et juhid ei pea ennast korruptsiooni ennetava kultuuri aktiivseteks loojateks juhitavates organisatsioonides. Nad peavad korruptsiooni väljastpoolt pealesurutud teemaks, kus juhid ise on vaid passiivsed osalised. Leiti, et (1) juhid peavad korruptsiooni madalama taseme ametnike probleemiks, (2) juhid usuvad, et võime korruptsiooni ennetada tuleneb seaduste tundmisest ametnike poolt, (3) juhid arvavad, et kontrollimeetmed on parim vahend korruptsiooni vähendamisel. Selline mõtteviis omakorda tingib õiguskaitseasutuste suurema rõhuasetuse madalama taseme korruptsiooni uurimisele ning suurema rõhuasetuse kontrollimeetmetele. II Avaliku sektori töötajate korruptsioonialast teadlikkust ning suhtumist korruptsiooni mõjutavad usaldus riigiinstitutsioonidesse, vanus ja rahvus. Suurem usaldus institutsioonide vastu toob kaasa negatiivsema suhtumise korruptsiooni ning täpsema arusaamise, mis korruptsioon on. Põhjus, miks usaldus mõjutab ametnike korruptsiooniteadlikkust ja sallimatust korruptsiooni suhtes, tuleneb ilmselt sellest, et usaldavamatel inimestel on ootused vastavate institutsioonide suhtes kõrgemad, mistõttu moraalinormide rikkumine vastavate institutsioonide esindajate poolt toob kaasa ka karmima hukkamõistu. III Eesti elanikud soovivad korruptantidele karmimaid karistusi kui varastele. Sugu, rahvus ja vastaja sissetulek on parimad karistushinnangute prognoosijad korruptantide puhul, samas kui varaste puhul on selleks poliitiline usaldus. Põhjus, miks poliitikuid rohkem usaldavad inimesed soovivad kergemaid karistusi varastele, võib peituda nende üldiselt suuremas heaolutundes ja rahulolus ning väiksemas kuritegevushirmus. Samas ei anna need tulemused põhjust arvata, nagu poliitiline usaldus ei mõjutaks korruptantidele antavaid karistushinnanguid, vaid selle taga võib olla keerulisem suhe. Näiteks üks põhjus, miks mitte-eestlased sooviksid karmimaid karistusi korruptantidele võrreldes eestlastega, võib tuleneda nende võimust võõrandumises, seega viidates kaudselt poliitilise usalduse puudumisel.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Imetamise juhendamine eesti sünnitus- ja sünnitusjärgsete osakondade õendustöötajate poolt
(Tartu Ülikool, 2007) Mahla, Marge; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implitsiitsete hoiakute hindamise metoodikate välja töötamine hoiakute mõõtmiseks kehalise aktiivsuse suhtes
(Tartu Ülikool, 2017) Riimets, Andres; Hannus, Aave, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli: 1) välja arendada implitsiitsete assotsiatsioonide test (IAT), millega mõõta unipolaarselt hoiakuid kehalise aktiivsuse ning mitteaktiivsuse suhtes, 2) valideerida integreeritud käitumusliku mudeli konstruktide küsimustikke ning 3) luua integreeritud käitumusliku mudeli (IKM) konstruktidest lähtuv kehalist aktiivsust ennustav mudel. Uuring toimus kahes faasis, kus osales vastavalt 115 ning 41 osalejat. Uuringu esimeses faasis hindasid osalejad võimalike IAT stiimulite meeldivust ja aktiivsust ning lisaks täitsid IKM konstrukte ning eneseraporteeritud kehalist aktiivsust hindavaid küsimustikke. Uuringu teises faasis läbisid osalejad IAT ning neil mõõdeti 7 päeva jooksul objektiivset kehalist aktiivsust. Käesolevas uuringus kasutatud IAT disainiga ei kutsutud esile hoiakuid, millega oleks olnud võimalik ennustada kehalist aktiivsust. Uuringu tulemused viitavad metodoloogilistele probleemidele IAT disainis ning ei luba usaldusväärselt luua mudelit kehalist aktiivsust mõjutavatest konstruktidest. Pakutakse välja tulemuste võimalikud põhjused ning võimalused kirjeldatud metodoloogiliste probleemide kõrvaldamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsevanema eeskuju ja uskumuste suhe laste kogemuslike hoiakutega kehaliste tegevuste vastu
(Tartu Ülikool, 2025) Mõttus, Ketlin; Kaljo, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Lapsevanema hoiakud, uskumused ja valikud mõjutavad igapäevaselt temaga koos elavat last. Antud töö otsib seoseid vanemate ja laste kehalise aktiivsuse hoiakute vahel. Töös on kasutatud eelkooliealiste laste (N=165) ja nende vanemate (N=165) andmeid. Lapsed läbisid 11 erinevat ülesannet, mille käigus koguti andmeid nende hoiakute, eelistuste, oskuste ja füüsilise arengu kohta. Selles töös on kasutatud ühest arvuti ülesandest kogutud laste andmeid ja lapsevanematele esitatud küsimustiku andmeid. Uurimistöö tulemusena selgus, et lapsevanemate hoiakud ja laste suhtumine kehalistesse tegevustesse on seotud (r=0.39, p<0.001). Samuti esineb nõrk seos lapse kehaliste tegevuste eelistamisel vanema tajutud takistustega (r=0.401, p<0.001). Regressioonanalüüs kinnitas seoste puudumist. Aktiivsete ja mitteaktiivsete tegevuste eelistamise ja lapsevanema käitumuslike uskumuste vahel seost ei ilmnenud (r=0.1, p=0.201). Korrelatsioonanalüüsis leitud seosed on nõrgad ning regressioon seda seost ei kinnita. Seetõttu võib oletada, et töös käsitletud muutujatest ei piisa konstrukti seletamiseks.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Õdede ja arstide suhtumine nende omavahelist koostööd mõjutavatesse aspektidesse eesti keskhaiglate sisehaiguste statsionaarsetes osakondades
(Tartu Ülikool, 2011) Paulin, Angela; Laks, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate hoiakud õuesõppesse ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Kasyanova, Polina; Valdmann, Ana. juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Magistritöö eesmärgiks on uurida ühe maapiirkonna kooli ja selle õppekohtade õpetajate hoiakuid ja takistusi seoses õuesõppega ning milles seisneb nende arvates õuesõppe kasulikkus. Õpilaste seas on tänapäeval levinud varjatud passiivsus ning seetõttu pole võimalik öelda, kas õpilased ka tegelikult õpivad. Õuesõpe on üks õppemeetoditest, mis aitab õpilasi tundi kaasata ja läbi mille on võimalik hinnata õpilase tegelikku tunnis osalemist. Õuesõpe võimaldab õpilastel siduda teoreetilisi teadmisi reaalse eluga. Selleks, et teada saada õpetajate hoiakuid ja takistusi seoses õuesõppega ning uurida nende arvamust seoses õuesõppe kasulikkusega, tehti küsitlus. Küsitluse tulemused näitasid, et õpetajad suhtuvad õuesõppesse hästi, kuid ei kasuta seda tihti. Samuti tuli tulemustest välja, et õpetajatel on mitmeid takistusi seoses õuesõppega ning et nad on teadlikud õuesõppe kasulikkusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Predicting teachers’ and students’ reported mobile device use in STEM education: the role of behavioural intention and attitudes
(2022-01-12) Adov, Liina; Pedaste, Margus, juhendaja; Leijen, Äli, juhendaja; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uuringud on näidanud, et nutiseadmete kasutamisel hariduses on potentsiaal toetada nii õpilaste õppeedukust, motivatsiooni, uute oskuste omandamist kui ka koostöö- ja eneseregulatsioonioskust. Kuigi tehnoloogia kättesaadavus on tugevas kasvutrendis, on tehnoloogia kasutamine hariduslikel eesmärkidel väljaspool distantsõpet jäänud madalale või mõõdukale tasemele. Seega ei taga tehnoloogia olemasolu veel selle kasutamist hariduslikel eesmärkidel. Uuringud on näidanud, et tehnoloogia kasutamine on tugevasti mõjutatud hoiakutest. Käitumise prognoosimisel tuuakse eraldi esile käitumiskavatsust (inimese valmisolekut teatud viisil käituda) kui n-ö vahesammu hoiakute ja käitumise vahel. Eeltoodut arvestades on doktoritöö eesmärk mõista hoiakute ja käitumiskavatsuse seost õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutuse prognoosimisel STEM-hariduse kontekstis. Andmeid koguti esimeses etapis küsimustike kaudu nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning teises etapis tehti õpetajatega intervjuud, et mõista nende kogemusi nutiseadmete ja laiemalt tehnoloogia vahendusel õpetamisega COVID-19-st tingitud eriolukorra algul. Tulemused näitavad, et nii õpilaste kui ka õpetajate seas prognoosivad hoiakud otseselt nutiseadmete kasutamist, mis viitab asjaolule, et hoiakud ei prognoosi üksnes kavatsust tehnoloogiat kasutada, vaid panustavad ka mõistmisse, kas ja millal viib kavatsus käitumiseni. Kokkuvõttes, doktoritöö tulemused osutavad, et sotsiaalse toe olemasolu, usk, et nutiseadmete kasutamisega tullakse toime, ja hinnang nutiseadmete kasulikkusele aitavad prognoosida nii õpilaste kui ka õpetajate käitumist, kusjuures sotsiaalse toe olemasolu paistab olevat olulisem õpetajate hulgas. Kui uuringu esimeses etapis hinnati käitumist nutiseadmete kasutuse sageduse alusel, siis intervjuude tulemused tõid esile vajaduse hinnata peale sageduse ka nutiseadmete kasutuse omapära. Nimelt ilmneb, et kuigi kõik õpetajad kasutasid tehnoloogiat igapäevaselt, siis kasutuse mitmekülgsus varieerus ning võis märgata kasutuse seoseid õpetajate hoiakutega ja valmisolekuga tehnoloogiat kasutada. Tulemustest lähtudes on doktoritöös esitatud mitmeid soovitusi nii nutiseadmete kasutuse uurijatele kui ka praktikutele, kes otsivad võimalusi toetada õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutust hariduslikel eesmärkidel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raseduskriisi nõustamise subjektiivne vajadus ning pöördumist mõjutavad tegurid sünnituseelsel ja -järgsel perioodil
(Tartu Ülikool, 2016) Tozen-Pütsepp, Kairi; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuritakse rasedate ja hiljuti sünnitanud naiste hinnangut raseduskriisi nõustamise vajalikkuse kohta, sotsiaalse toetuse ja teadlikkuse mõju eelarvamustele ja hoiakutele psühholoogilise nõustamise osas. Samuti käsitlevad hüpoteesid eelneva kogemuse, hoiakute ja kavatsuste vahelisi seoseid psühholoogilise abi poole pöördumisel. Töö teoreetiline osa annab ülevaate empiirilistes uurimustes vaadeldavatest konstruktidest, mis toetavad raseduskriisi nõustamise kui psühhosotsiaalse kriisinõustamise olemust, sünnituseelse ja –järgse psühholoogilise abi vajalikkust, raseduse ajal kogetud stressi ja depressiooni mõju loote arengule, vastsündinule ning paarisuhtele; samuti sünnitusjärgse vaimse tervise tähtsust. Uurimuses osales 51 naist, kes olid kas lapseootel või kellel oli sünnitusest möödas kuni 6 kuud. Tulemustest selgus, et peamisteks põhjusteks raseduskriisi nõustaja poole pöördumisel peetakse rasedusaegsete emotsioonidega toime tulemist ja vanemarolliga kohanemist. Rasedate ja hiljuti sünnitanud naiste kavatsus pöörduda raseduskriisi nõustaja või psühholoogilise abi poole on seotud hoiakute ja eelarvamuste ning eelneva kogemusega. Eelarvamused ja hoiakud psühholooglisest abist on seotud eelneva kogemusega ja sotsiaalse toetuse määraga, kuid pole seotud teadlikkusega teenusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Revealing the gender in the genderless. Estonian gender-marked vocabulary and its perceptions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-27) Kaukonen, Elisabeth; Lindström, Liina, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri vaatleb eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumist läbi nelja teadusartikli ning kahe uurimismeetodi. Esimeses kolmes artiklis kasutatakse korpuslingvistilisi meetodeid ehk mahukaid digitaalseid tekstikogusid, fookusega vaadelda sooliselt markeeritud sõnade kasutussagedusi, tähendusrühmi ja kasutust kontekstis. Neljandas artiklis lähenetakse uurimisprobleemile kvaasieksperimentaalse meetodiga ehk Likerti skaalal põhineva küsitlusega, et vaadelda, kuidas keelekasutajad eesti keele ametinimetusi, sealhulgas sooliselt markeeritud ametinimetusi tajuvad. Sooliselt markeeritud sõnavara all analüüsitakse väitekirjas liitsõnu, millel on soolise tähendusega põhiosa ehk lõpp (-mees, -naine, -tüdruk, - poiss, -tädi ja -onu) ning liitsõnu, mille sooline tähendus (nais- ja mees-) paikneb liitsõna täiend- ehk esiosas. Väitekirjal on laiemalt kaks eesmärki: esiteks dokumenteerida olemasolevat sõnavara sugude nimetamiseks ja teiseks analüüsida, mida see sõnavara paljastab sugude ühiskondlike positsioonide kohta, kasutades feministliku lingvistika teoreetilisi lähtekohti. Lisaks püüab väitekiri vaadelda, kuidas ühtivad saadud tulemused feministliku keelearenduse liikumisega, mille eesmärk on keele soolise kallutatuse vähendamine ja võrdõiguslikumaks muutmine. Tulemused näitavad, et eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara käsitleb mehi universaalse inimesena ning kirjeldab naisi ja mehi stereotüüpsete omaduste kaudu. Feministliku keelearenduse kohta puuduvad eesti keeles diskussioonid, mistõttu ei ole see sõnavara mõjutanud, küll aga on muutunud mõningate naine-lõpuliste ametinimetuste kasutus. Samuti selgus, et sooliselt markeeritud sõnavara peegeldab ametialast soolist segregatsiooni ning et keel võib äratada soolist kallutatust keelekasutajate mõtlemises. Väitekiri heidab valgust sellele, et grammatilise soota eesti keel ei ole vaatamata üldlevinud arvamusele sooneutraalne.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Robootika kursuse koostamine ja õpilaste suhtumise analüüsimine seoses robootikaga ja programmeerimisega
(Tartu Ülikool, 2024-06-05) Sams Hans Hubert; Neito Rauno; Reivelt Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja töötada gümnaasiumi tasemele sobiv robootika kursus ning analüüsida õpilaste suhtumist robootikasse ja programmeerimisse. Töö raames loodud robootika kursus põhineb haridusrobotil mBot ja arendusplaadil Arduino Uno, pakkudes praktilist ja interaktiivset lähenemist programmeerimise õppimisele. Uuringus osalesid ühe 10. klassi õpilased ja ühe 12. klassi õpilased. Saadud tulemused näitavad, et õpilaste suhtumine robootikasse ja programmeerimisse on üldiselt positiivne. Märkimisväärne on see, et 10. klassi õpilaste huvi robootika vastu suurenes kursuse jooksul oluliselt. Lisaks ilmnes, et õpilased peavad robootika praktilisi ülesandeid heaks meetodiks programmeerimise õppimiseks. Töö tulemusena valmis gümnaasiumi õppekavasse sobiv robootika kursus. Käesoleva uuringu tulemused kinnitavad, et loodud kursusel oli positiivne mõju õpilaste suhtumisele robootikasse ja programmeerimisse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Semiotics of natural disasters: the entanglements of environmental and cultural transformations
(2024-11-26) Nazaruddin, Muzayin; Magnus, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös analüüsitakse, kuidas inimesed mõtestavad katastroofe, ning näidatakse, kuidas semiootika abil saab mõista erinevaid katastroofitõlgendusi. Töös uuritakse ka seda, kuidas katastroofid on seotud katastroofieelsete ja -järgsete sotsiokultuuriliste protsessidega ning küsitakse, kas nad soodustavad pigem kultuurilisi muutusi või püsivust. Töö tugineb kvalitatiivsel uurimistööl kahes looduskatastroofi järgses Indoneesia piirkonnas – 2004. a. India ookeani tsunami järgses Acehis ja 2010. a. vulkaanipurske järgsetes Merapi mäe külades. Teoreetiliste tugipunktidena kasutatakse töös ökosemiootikat, kultuurimälu uuringuid, Juri Lotmani semiootilist pärandit ja poliitilist ökoloogiat. Töös leitakse, et looduskatastroofidele saab läheneda terviklikumalt, kui arvestada nii looduslikke kui sotsiaalseid tegureid, mis muudavad teatud ühiskonnagrupid haavatavaks. Samas on oluline silmas pidada ka neid sotsiaalseid tegureid ja oskusi, mis tõstavad inimeste vastupanuvõimet. Mõtestades looduskatastroofe semiootiliste protsessidena, mis hõlmavad äratundmise, nimetamise, hindamise ning ennetamise faase, on võimalik ületada looduse-kultuuri lõhe ja uurida, kuidas keskkonna omadused, sotsiaalmajanduslik olukord ning kultuuriprotsessid kõik kujundavad looduskatastroofe. Looduskatastroofid toovad sageli kaasa vaatepunktide vastandumise, eriti mõjutatud kogukondade ja abiorganisatsioonide vahel. See hõlmab ebavõrdseid võimusuhteid ning erinevat dialoogisoovi. Haavatavad grupid ehk need, keda katastroofid kõige enam mõjutavad, võivad seetõttu pidada taastumisprotsessi üheks järjekordseks kriisiks, milles nende vajadustega ei arvestata. Töös leitakse ka, et ühes ajaloolises kontekstis võib katastroof kiirendada kultuurimuutusi, samas kui teisel hetkel võib see tagada olemasoleva sotsiokultuurilise korra püsimise. Selleks et hinnata kultuurilisi muutusi, on vaja seega analüüsida katastroofe nende ajaloolisel taustal, hõlmates pikemaajalisi protsesse ja vaadeldes kultuuripidevuse ja -muutuse dünaamikat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Smoking, attitudes towards smoking behaviour, and nicotine dependence among physicians in Estonia: cross-sectional surveys 1982–2014
(2021-05-07) Põld, Mariliis; Pärna, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tubaka tarvitamine on üks peamisi haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegureid maailmas. Arstidel on ühiskonnas oluline roll suitsetamise levimuse vähendamisel, samas nende endi suitsetamiskäitumine ja hoiakud mõjutavad tähelepanu pööramist patsientide suitsetamisele. Uurimistöö eesmärk oli anda tõenduspõhine ülevaade Eesti arstide suitsetamisest, suhtumisest suitsetamiskäitumisse ja nikotiinisõltuvusest aastatel 1982–2014. Uuring põhines Eesti arstide läbilõikelistel postiküsitlusuuringute 1982., 2002. ja 2014. aasta andmetel. Uuringu tulemused näitasid, et vahemikus 1982–2014 vähenes arstide suitsetamine ligi kolm korda ja seda just alla 45-aastaste hulgas, kuid suitsetamisega alustati üha nooremas vanuses. Aastal 2014 suitsetas igapäevaselt 12% mees- ja 4% naisarstidest. Uuringuperioodi jooksul muutusid arstide hoiakud suitsetamise suhtes vähemsoosivaks ning suurenes patsientide suitsetamisele tähelepanu pööramine. Samas oli suitsetavate arstide suhtumine suitsetamiskäitumisse oluliselt leebem. Üle poole suitsetavatest arstidest soovisid suitsetamisest loobuda. Rohkem kui kolmandikul igapäevaselt suitsetavatest arstidest oli mõõdukas või kõrge nikotiinisõltuvus, mis omakorda oli seotud suitsetamise alustamisega nooremas vanuses. Uuringust saadavad teadmised on vajalikud suitsetamisest loobumise nõustamise teenuste väljatöötamisel ning suitsetamise ennetamise ja suitsetamisest loobumise nõustamise käsitlemisel meditsiinihariduses Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis
(2017-12-04) Rämmer, Andu; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekiri käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses. Sotsiaalses tunnetuses avaldub siire konfliktina ühiskondlike nähtuste ühiseks mõtestamiseks kasutatavate nõukogudeaegsete ning läänelike väärtuste ja hoiakute vahel. Analüüsisin sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur. Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöö eripära on ka ainulaadsete longituudsete andmete kasutamine, mis võimaldas uurida väärtushinnangute kujunemist nn võitjate põlvkonnas samade üksikisikute tasandil. Eestimaalaste seas valitsesid kogu siirdeaja jooksul toimetulekuväärtused eneseväljenduslike üle. Enim muutusid väärtushinnangud pärast 1990. aastate alguse radikaalseid reforme ja 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi. Nõukogude võimu all lühemalt elanud eestlaste toetus konkurentsiühiskonna väärtustele oli suurem kui eestivenelastel. Tänu eestlaste sümbolilistele ressurssidele oli toimetulek siirdega nende jaoks lihtsam kui eestivenelaste jaoks. Siirdeaja jooksul lähenesid mitmed eestlaste ja eestivenelaste väärtushinnangud. Tööväärtustest tähtsustati kogu siirdeaja jooksul kõige rohkem hea töötasu teenimise võimalusi, oluliseks peeti ka kindlat töökohta. Kogu siirdeaja jooksul väärtustasid naised sotsiaalseid tööväärtusi meestega võrreldes rohkem. Peale selle hakkasid naised siirdeajal meestega võrreldes kõrgemalt hindama tööd, kus avanesid nii enesetäiendamise kui ka oma võimete kasutamise võimalused. Muutusi heade teenimisvõimaluste ja kindla töökoha olemasolu väärtustamises ennustasid rahvus ning eri haridus- ja töö- ning elutee näitajad. Eestimaalased hindasid teaduse ja tehnoloogia rolli ühiskonnas väga kõrgelt. Uutest tehnoloogiatest arusaamade kujunemine olenes inimeste erialastest teadmistest ja kokkupuudetest selle valdkonnaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teacher professional agency in relation to digital technology integration in teaching in Estonian and Latvian schools
(2017-06-02) Karaseva, Agnese; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö “Õpetaja professionaalne agentsus digitaalse tehnoloogia integreerimisel õpetamisse Eesti ja Läti koolides” eesmärgiks on uurida, kuidas õpetaja professionaalne agentsus on väljendatud viisides, millega õpetajad tegutsevad erinevates personaalsetes, situatiivsetes ja kontekstuaalsetes tegurites, mis on seotud digitaaltehnoloogia integreerimisega õppetöösse nii Läti kui ka Eesti koolides. Minu doktoritöö aktuaalsus on ühest küljest seotud asjaoluga, et Euroopa õpetajad on üldiselt vabad otsustamaks kasutatavate õpetamisviiside üle, kuid teisest küljest mainivad õpetajad järjest piiravamaid töö hindamisvahendeid, väliseid hindamissüsteeme, aruandereegleid ning õppekavade nõudeid. Taoliste pingete uurimine näitab, kuidas õpetaja professionaalne agentsus ilmneb konkreetsetes kontekstides erinevate personaalsete, situatiivsete, sotsiaalsete ja kontekstuaalsete mõjude taustal. Oma doktoritöös soovin selle asemel, et läheneda õpetaja agentsusele “muutuste poolt” vs “muutuste vastu” vaadete kaudu, mõista õpetajate reageeringuid hariduslikele muudatustele oluliselt laiema spektri kaudu. Selle doktoritöö empiirilised materjalid hõlmavad andmeid 26 semistruktureeritud intervjuust erinevate aineõpetajatega Eestis ja Lätis, tunnivaatlusi ja uurimust õpetajate infootsingulisest käitumisest veebis. Oma doktoritöö tulemusena pakun välja uue tüpoloogia, mis koosneb viiest erinevast õpetaja agentsuse väljendusviisist: entusiastlik omastamine, pragmaatiline sulandamine, reserveeritud tasakaalustamine, piiratud kohanemine ja skeptiline ritualism. Doktoritöös näitan, et õpetajate seisukohad ja valikud IKT integreerimisel õppetöösse on seotud väga keeruka võrgustikuga mõjutustest, millest olulisematena tuleb rõhutada enesetõhususe tajumist, tugevat ainevaldkonnaga seotud identiteeti ning vajadust vastata õpetajate tööle esitatud kvaliteedinõuetele. Variatiivsused õpetaja agentsuse väljendusviisides paljastavad raskesti märgatavaid konflikte ja ebakõlasid erinevate ning sageli tehnoloogiaga mitte seotud väärtuste, survete ja nõudmiste vahel, mille keskel püüavad õpetajad leida tasakaalu oma professionaalsete rollide ja vastutuste täitmiseks. Minu doktoritöö näitab, et leidub õpetajaid, kelle jaoks IKT kasutuselevõtt on avanud uusi võimalusi eksperimenteerimiseks, mängimiseks ja uute õpetamismeetodite katsetamiseks. Samas osutus teiste õpetajate jaoks IKT kasutamine vahendiks välise heakskiidu saavutamisel ning kaasaegse ja “moodsa” õpetaja kuvandi loomisel ning hoidmisel. Paljude valimisse kuulunud õpetajate jaoks on IKT kasutus koolides tekitanud olukordi, kus neil on tulnud muuta oma seniseid praktikaid ning teha valikuid selle kohta, kuidas IKT-d õpetamisse sobitada. Tuginedes oma doktoritöö järeldustele, rõhutan, et vaid siis, kui mõistame õpetajate olulist rolli IKT strateegia vahendajana ja pöörame tähelepanu kontekstidele, kus õpetajad sätestatud põhimõtteid tõlgendavad ning ellu viivad, on võimalik aru saada, miks tehnoloogia integreerimine koolides toimub just nii, nagu see toimub. Õpetajate praktikaid mõjutavate erinevate tegurite vastastikmõju komplekssuse ja mitmetahulise olemuse mõistmine võib viia tulemuslikuma dialoogini poliitikakujundajate ning õpetajate kogukonna vahel ning sedakaudu läbimõeldumate arengustrateegiateni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The social categorization of sexual abuse
(2024-03-21) Eelmaa, Simone; Strömpl, Judit, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Mida peame seksuaalseks väärkohtlemiseks? Millised inimesed meie arvates lapsi seksuaalselt vääkohtlevad? Keda peame ohtlikuks? Keda süüdistame? Kas kohtleme ohvreid võrdselt abi väärivatena või leiame, et mõned ohvrid väärivad abi enam kui teised? Kas eksisteerib mingisugune ohvrite hierarhia? Kas ohvrite uskumine on oluline? Kuidas meie suhtumine ohvritesse neid mõjutada võib? Need on kõik küsimused, mida käesolevas töös uuritakse. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas inimesed mõistavad ja mõtestavad laste seksuaalset väärkohtlemist ja selle riski ning milline on väärkohtlemisega seotud arusaamade mõju. Töö tugineb kolmele kvalitatiivsele uuringule, mis keskenduvad ohvritele, lapsevanematele ja üldpopulatsioonile. Töös leitakse, et inimesed kipuvad ära tundma väärkohtlemist, mis „näeb selgelt välja“ nagu kuritegu, nt kui sellega kaasneb füüsiline vägivald ja nähtavad vigastused. Ühiskondlik arusaam sellest, mis on seksuaalne väärkohtlemine, on oluliselt piiravam kui seadustes sätestatu. Toimepanijaid kujutatakse sageli ülejäänud ühiskonnast erinavana (st kuidagi äratuntava või teistsugusena) ja ohvreid kõrvutatakse „tõelise ohvri“ stereotüübiga (nt alla 10-aastased, nähtavalt traumeeritud lapsed). Teismeealisi kõrvutatakse enam täiskasvanud naistega ja „lapse“ tähendus laste seksuaalse väärkohtlemise kontekstis üldjuhul ei hõlma teismelisi. Väärkohtlemise mõju hinnatakse suuresti lähtudes ohvriga seotud omadustest, mistõttu ei olnud harv järeldus, et teismelisi või riskikäitumisega noori kahjustab väärkohtlemine vähem (kui teisi ohvreid). Eelkirjeldatud arusaamad mõjutavad seda, kuidas väärkohtlemisele reageerime ja ohvritesse suhtume. Reeglina suhtutakse ohvritesse, kes mahuvad „tõelise ohvri“ stereotüübi raamidesse empaatiliselt ja neid julgustatakse juhtunust teatama (nt vanematele või politseile). Seevastu ohvreid, kes stereotüübi raamidesse ei sobitu, pigem häbistatakse ja soovitatakse abi otsimisest loobuda. Kokkuvõttes toob töö esile, kuidas ühiskondlikud „lood“ seksuaalsest väärkohtlemisest loovad raamistiku, mis mõjutab nii seda, kuidas inimesed teemat mõistavad ja mõtestavad, sellest kõnelevad, ohvritesse ja toimepanijatesse suhtuvad, kui ka seda, kuidas ohvrid juhtunut ja iseennast mõtestavad ja abi otsimisel käituvad. Väitekirja lõpus on toodud praktilised soovitused ning ettepanekud edasisteks uuringuteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tudengite küsitavate teaduspraktikate suhtes kujunenud hoiakute muutmine
(Tartu Ülikool, 2025) Petermann, Ege-Ly; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Küsitavad teaduspraktikad on halli alasse kuuluvad ja teaduse usaldusväärsust kahjustavad käitumisviisid. Uurimistöö eesmärgiks oli leida elemendid, mis mõjutavad küsitavate teaduspraktikate suhtes hoiakute kujunemist magistrantidel ning integreerida neid eetikaõpetuses. Uuringus osales kokku 99 inimest. Töö koosnes mitmest osast: eksperimentaal- ja kontrollgrupi hoiakuid mõõdeti enne ja pärast 70-80-minutilist sekkumist ning 1 kuu möödudes. Katseisikud hindasid küsitavate teaduspraktikate (andmete selektiivne raporteerimine, tagantjärele hüpoteesi püstitamine ja andmete kustutamine) eetilist lubatavust kuue vinjeti kaudu, mis sisaldasid ka paralleelversioone ja olemasolevate uuringute arvu tasemeid. Katseisikud hindasid ka teaduseetikast arusaamist. Hüpoteesid ei leidnud kinnitust. Tudengid hindasid andmete kustutamist läbivalt eetiliselt lubamatumaks kui selektiivset raporteerimist ja tagantjärele hüpoteesi muutmist. Leiti seos teaduseetikast arusaamise ja selektiivse raporteerimise eetilisusele antud hinnangu vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vaimse tervisega seotud hoiakud Eesti lastel
(Tartu Ülikool, 2025) Jänes, Heidy; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuring keskendus Eesti laste vaimse tervisega seotud hoiakutele ja uskumustele, eriti abi saamise võimalikkusesse uskumisele ja häbimärgistamisele. Meetodiks oli „Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU)“ raames läbiviidud elektrooniline küsitlusuuring, mille valimist kasutati 11–17-aastaste laste ja nende vanemate vastuseid. Peamised tulemused olid: (1) Tüdrukud ja vanemad lapsed (15–17-aastased) stigmatiseerisid vaimse tervise probleeme vähem ja uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem kui poisid ja nooremad lapsed (11–14-aastased), (2) Samuti stigmatiseerisid vähem lapsed, kelle sõbrad olid kogenud vaimse tervise probleeme, (3) Vanemad uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem ja stigmatiseerisid vähem kui lapsed ning (4) Madalama haridustasemega vanemate lapsed stigmatiseerisid rohkem. Uuringu tulemustest lähtuvalt on ilmnenud vajadus suurendada Eesti laste teadlikkust vaimse tervise teemadel haridusprogrammide ja peresisese suhtluse kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Писательская стратегия и литературная репутация М. А. Кузмина в раннесоветский период (1917–1924 гг.)
(2021-09-24) Пахомова, Александра; Боровикова, Мария, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri on pühendatud Mihhail Kuzmini esimeste revolutsioonijärgsete aastate kirjanduslikule reputatsioonile ja kirjanikustrateegiale. Selles vaadeldakse perioodi alates aastast 1917, mil kirjanik tervitas entusiasmiga veebruarirevolutsiooni (kuid ei võtnud omaks bolševike võimule tulekut 1917. aasta oktoobris), kuni aastani 1924, mil Kuzmin eemaldus kirjandusprotsessist. Uurimistöö eesmärk oli uurida Kuzmini reputatsiooni ja strateegia dünaamikat, pöörates erilist tähelepanu tema ühiskondlik-poliitilisele positsioonile ja esteetikale. Väitekirjas analüüsitakse suurt hulka Kuzmini ilukirjanduslikke ja kriitilisi tekste, kusjuures paljusid neist esmakordselt. Peamise metodoloogilise instrumendina kasutatakse ”praktikate teooriat”. Teiseks peamiseks uurimustöö kontseptsiooniks on uute identsuste idee, mis kujunesid vene revolutsiooni ajel. Esimeses peatükis kirjeldatakse Kuzmini kirjandusliku reputatsiooni ja strateegia peamiseid tendentse, pöörates erilist tähelepanu tema reputatsiooni stabiilse tuuma kujunemisele, kuvandile, mille poole nii kriitikud kui autor ise paljude aastate jooksul pöördusid. Teine peatükk käsitleb Kuzmini 1917. aastal kirjutatud teoseid ja tema ühiskondlik-poliitilist positsiooni sellel ajal. Kolmas peatükk käsitleb perioodi aastatel 1917 kuni 1921, mida võib iseloomustada kui Kuzmini kriisi ja tema pettumust revolutsioonijärgses tegevuses. Tema loomingu peamine tegevussuund sellel ajal oli töö teatris. Neljas peatükk käsitleb Kuzmini osalemist erinevates kirjanduslikes liitudes. Viiendas peatükis vaadeldakse perioodi aastast 1923 kuni 1924, mil autori kirjanikustrateegiaid tabab ebaedu, ja analüüsitakse selleni viinud asjaolude põhjuseid. Uurimustöö näitab ühte võimalikku kirjanike adapteerumisviisi 20. sajandi uute kultuuriliste tingimustega ning toob selgust perioodi, mida Mihhail Kuzmini biograafias on paljude aastate jooksul kõige vähem uuritud.