Keemia õppekava magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30297

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 125

Selektiivsete isokinoliinil põhinevate inhibiitorite arendamine proteiinkinaasi PKN3 jaoks
(Tartu Ülikool, 2025) Smorodina, Varvara; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Sünteesiti kuus ARC-tüüpi inhibiitorit (ARC-2600 kuni ARC-2605), mille isokinoliinsulfoonamiidil põhineva skeleti C8-positsioonis paiknesid erinevad asendusrühmad. Nende seondumist proteiinkinaaside PKN3 ja PKAcα-ga hinnati fluorestsentsanisotroopial põhinevate katsete abil. Peptiidiga konjugeerimine suurendas inhibiitorite afiinsust ning C8- asendaja varieerimine võimaldas selektiivsuse suunamist. Kõrgeima selektiivsuse saavutas ARC-2603 (PhNH C8-asendusrühmana), eelistades PKN3 üle kolme suurusjärgu rohkem kui PKAcα-t. BnNH-asendusrühm (ARC-2604) oli samuti PKN3 suhtes selektiivne, samas kui ARC-2602 (Ph) ja ARC-2605 (morfoliin) saavutasid selle peamiselt PKAcα afiinsuse vähenemise kaudu. Cl-asendusrühm (ARC-2601) mõju selektiivsusele ei avaldanud. Tulemused näitavad, et C8-asendus sobib selektiivsuse häälestamiseks. PKN3 sidumismehhanismide täpsustamiseks on vaja struktuuripõhiseid uuringuid.
Ni-GDC vesinikelektroodi mikrostruktuuri mõju tahkeoksiidelemendi elektrokeemilisele aktiivsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Kaldvee, Elisabeth; Nurk, Gunnar; Kivi, Indrek; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Antud magistritöös uuriti tahkeoksiidelemendi Ni-GDC vesinikelektroodi mikrostruktuuri mõju elektrokeemilisele aktiivsusele. Optimeeriti vesinikelektroodipastade dispergeerimise protsessi ning elektroodide paagutusprogrammi, et saavutada sobiv mikrostruktuur. Valmistatud ühikrakud karakteriseeriti elektrokeemiliselt nii kütuseelemendi kui ka elektrolüüsielemendi režiimis. Mikrostruktuuri mõju hindamisel ilmnes dispergeerimise olulisus pastade valmistamisel. Kõige paremini dispergeeritud pulbritest valmistatud pasta korral oli polarisatsiooniline takistus kõige madalam. Töö tulemused viitavad sellele, et kui väikeste osakeste dispergeerimine elektroodis õnnestub, on võimalik saavutada veelgi suurem elektrokeemiline aktiivsus. Sellisel juhul tekib elektroodis rohkem kolme faasi kokkupuutepunkte – see tähendab alasid, kus tahke elektrood, gaas ja ioonjuhtiv faas kohtuvad ning kus elektrokeemiline reaktsioon saab toimuda kõige tõhusamalt.
A-positsiooni katioonide defitsiidi mõju perovskiitse lantaankromaadi põhise kõrgtemperatuurse elektrolüüseri katoodi omadustele
(Tartu Ülikool, 2025) Kingisepp, Kärt; Nurk, Gunnar; Paydar, Sara; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös uuriti A-positsiooni katioonide defitsiidi mõju perovskiitse kõrgtemperatuurse elektrolüüseri katoodi omadustele. Magistritöös sünteesiti kolm erineva A-positsiooni katiooni defitsiidiga materjali: La0,67Sr0,31Cr0,85Ni0,15O3-δ (LSCN2.5), La0,65Sr0,30Cr0,85Ni0,15O3-δ (LSCN5.0) ning La0,63Sr0,29Cr0,85Ni0,15O3-δ (LSCN7.5). Sünteesitud pulbritest valmistati LSCNx-GDC komposiitelektroodid, mida karakteriseeriti elektrokeemiliselt ja kasutades SEM, XRD, XPS, TOF-SIMS meetodeid. Leiti, et A-positsiooni katioonide defitsiit ning paagutustemperatuur mõjutavad materjali pinnakeemiat, kristall- ja mikrostruktuuri, mis määravad suures osas materjali elektrokeemilised omadused.
Uurimus tetrafenüülporfüriini adsorptsioonist Bi(111)-ioonvedelik piirpindadel
(Tartu Ülikool, 2025) Luure, August; Siinor, Liis; Ers, Heigo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Töös uuriti tetrafenüülporfüriini (TPP, tetraphenylporphyrin) ja erinevate ioonsete vedelike (IL, ionic liquid) segude käitumist vismuti (Bi) (111) elektroodi pinnal tsüklilise voltamperomeetria, elektrokeemilise impedantsspektroskoopiaga ja fotospektromeetriaga. Orgaaniliste ühendite adsorptsiooni uurimine IL-ides võimaldab IL-dele leida tööstuslikke rakendusi elektrolüüdi või lahustina. TPP ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi segus ei leitud olulist elektrokeemilist mõju piirpinnal toimuvatele protsessidele. Seevastu TPP lisamine 1-etüül-3-metüülimidasoolium bis(fluorosulfonüül)imiidi või 1-butüül-1-metüülpürrolidiinium bis(fluorosulfonüül)imiidi mõjutas piirpinna omadusi märgatavalt võrreldes lisanditeta IL-idega. Need tulemused viitavad TPP adsorptsioonile Bi(111) pinnal, mida saaks edasi uurida erinevate pinda visualiseerivate meetoditega, et leida TPP-le rakendust erinevate pindade modifitseerimiseks.
MALDI-MS maatriksainete karakteriseerimine ja võrdlus kultuuriväärtuslike proovide analüüsiks
(Tartu Ülikool, 2025) Aabloo, Silvia Hiie; Vahur, Signe; Teearu-Ojakäär, Anu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Töös uuriti viit MALDI maatriksainet: DHB, CHCA, ditranool, DCTB ja luminool. Maatriksaineid karakteriseeriti UV-Vis spektroskoopia, optilise mikroskoopia ja MALDI-FT-ICR-MS-i teel. Karakteriseerimiste tulemused näitasid, et kõik uuritud ühendid sobivad maatriksaineteks, kuid DHB-l on neist enim soovitud omadusi. Lisaks leiti maatriksainete m/z väärtused MALDI-HRMS-i massispektri sisekalibreerimiseks. Seejärel võrreldi maatriksaineid viie kultuuriväärtusliku proovi, kampoli, vaskresinaadi, Paraloid B72, linaseemneõli ja vanandatud õlivärvi, MALDI-FT-ICR-MS analüüsil. DHB sobis kõigi proovide analüüsiks; CHCA kampoli analüüsiks; DCTB Paraloid B72 ja linaseemneõli analüüsiks; luminool Paraloid B72 analüüsiks. Ditranool ei olnud ühegi proovi analüüsiks eelistatav. Töö tulemused võimaldavad edaspidi valida sobivaima maatriksaine MALDI-MS analüüsiks, lähtudes kultuuriväärtuslikust proovist.
Analüütilise testi arendamine ja valideerimine elavhõbe(II) ioonide määramiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Sõukand, Lola; Evard, Hanno; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas magistritöös arendati välja ja valideeriti analüütiline test anorgaanilise elavhõbe(II) ioonide määramiseks veeproovidest. Arendatud analüütilises testis kasutati uuenduslikku silikageeli osakeste põhist materjali, kuhu kanti peale ditisoon. Elavhõbe(II) ioon moodustab ditisooniga oranži kompleksi, mida on võimalik mõõdetava signaalina kasutada. Töö käigus leiti parim lahusti ditisoonile ja lahuse pealekandmise viis. Samuti optimeeriti proovi kogus ja lisaetapid madalaima avastamispiiri saavutamiseks. Test valideeriti ja uuriti selle peamisi segajaid.
Pealisfaasi GC-MS analüüsimetoodika arendus BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen) ühendite määramiseks uriiniproovidest
(Tartu Ülikool, 2025) Maasik, Raido; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Kemikaalide riskihindamine ja regulatsioonid kasutavad teaduslikku põhjana aina rohkem biomonitoorimise andmeid, kus analüüsitakse kemikaali sisaldust organismis. Kuigi BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid) ühendite negatiivsed tervisemõjud on põhjalikult dokumenteeritud, leiavad BTEXid ikkagi laialdaselt kasutust. Eestis on üle pika aja alustatud biomonitoorimisega. Selles töös arendati metoodika BTEX ühendite määramiseks uriiniproovidest. Selleks katsetati kolme erineva pealisfaasi analüüsi tehnikat ning kahte GC detekteerimise meetodit. Madalaimad määramispiirid saavutati HS-SPME GC-MS meetodiga 10 ng/l läheduses. Esile tõusid kitsaskohad laia kalibreerimisala lineaarsuse ja täpsusega, eriti madalatel kontsentratsioonidel. Lisaks uuriti praktilisi aspekte, millest peamine oli proovivõtuanumate reostus.
Üliõpilaste hinnangud õppeaine „Teadus aimeleongutes“ mõjust nende teadmistele, oskustele ja hoiakutele
(Tartu Ülikool, 2024) Rohtla, Rasmus; Kasuk, Heili; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Uuringud näitavad, et loodusteaduste õppimine on õpilaste seas vähem populaarne, kuid mitteformaalse hariduse kaudu on võimalik seda suurendada. Teadusteatri abil on võimalik innustada uusi teadmisi loodusteadustes ja äratada huvi. Magistritöö keskendus üliõpilaste hinnangutele „Teadus aimeloengutes“ kursuse mõjust nende teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Selgus, et üliõpilaste hinnangul kursus aitab integreerida teadmisi, arendada erinevaid oskusi, näiteks ohutuse ning esinemise oskusi, ning muuta hoiakuid. Õppimisprotsessi mõjutasid ka motivatsioon ja kuuluvustunne.
Süsihappegaasi elektrokatalüütilisel redutseerimisel kasutatavate reaktsioonisegude üldistatud happelisuse väärtused
(Tartu Ülikool, 2024) Lahe, Markus; Heering, Agnes; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Töös mõõdeti 18 CO2 redutseerimises kasutatavale reaktsioonisegule – mis koosnesid lahustist (atsetonitriil, dimetüülsulfoksiid, dimetüülformamiid, propüleenkarbonaat), taustelektrolüüdist (Bu4NPF6) ja vajadusel happe lisandist (H2O, fenool, trifluoroetanool) – üldistatud happelisuse (abs wpH) väärtused. Erinevatele reaktsioonisegudele mõõdetud abs wpH väärtused on omavahel võrreldavad, sest abs wpH skaala põhineb solvateeritud vesinikiooni keemilisel potentsiaalil, mitte tasakaalulisel kontsentratsioonil. Mõõtmiste tulemustest leiti, et dimetüülsulfoksiidil põhinevad reaktsioonisegud on kõige aluselisemad ja atsetonitriilil põhinevad reaktsioonisegud on kõige vähem aluselised. Koostise modifitseerimisel muutusid abs wpH väärtused kõikides lahustites sarnaselt, välja arvatud propüleenkarbonaadis, kus osade reaktsioonisegude abs wpH väärtused muutusid teiste lahustitega võrreldes aluselisemaks. Saadud abs wpH väärtused ei võimalda täielikult interpreteerida kirjanduses saadud järeldusi reaktsioonisegude kohta. Ilmselgelt mõjutavad elektrokeemilist redutseerimist mitmed erinevad solvendiefektid.
Dimeersete ARC-Lum sondide arendamine ja kinaas-inhibiitor-kinaas kolmikkomplekside uurimine
(Tartu Ülikool, 2024) Vestman, Marju; Enkvist, Erki; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Selle töö eesmärgiks oli sünteesida dimeerseid ARC-Lum sonde ja tõestada kolmikkomplekside tekkimist nende luminestsentsomaduste uurimise kaudu. Töö käigus sünteesiti viis dimeerset ARC-Lum sondi, mida võrreldi vastavate monomeersete sondidega. TGL- ja anisotroopia signaalide analüüsimisel tõestati kolmikkomplekside tekkimine. Näidati, et kolmikkomplekside luminestsentsi algintensiivsus ja eluiga on pikem kui kaksikkompleksidel. Samuti näidati, et dimeersed ühendid seonduvad vereliistakute lüsaadis oleva PKG-ga.
Lahustifraktsioneerimine - tõhus strateegia hüdrolüüsi ligniini biomaterjalideks väärindamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Vaht, Karen Lauren; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Ligniin kui kõige rikkalikum looduslik aromaatne polümeer on ühtlasi ka üks vähem kasutatavaid lähteaineid erinevate materjalide tootmisel. Hüdrolüüsi ligniini (HL) saadakse lignotselluloosse biomassi biorafineerimisel, kuid selle kasutamist raskendab ligniini heterogeenne struktuur, vähene lahustuvus erinevates lahustites, varieeruv molekulmass, ebaühtlane funktsionaalrühmade jaotus. Lahustifraktsioneerimine on meetod, mis võimaldab eraldada ühtlasemate ja kontrollitud omadustega ligniini fraktsioone. Antud töös fraktsioneeriti HL-i bio-põhiste lahustitega, mis on toodetavad biorafineerimise produktidest. Saadud HL-i fraktsioonide struktuuranalüüsid näitasid nende erinevaid omadusi, mis on sobilikud suunatud omadustega biopolüuretaan- ning epoksümaterjalide valmistamiseks.
Co-, Fe- ja N-dopeeritud mesopoorsed süsinikupõhised elektrokatalüsaatorid anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi katoodile
(Tartu Ülikool, 2024) Piir, Johanna Katariina; Lilloja, Jaana; Tammeveski, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas magistritöös sünteesiti koobalti, raua ja lämmastikuga dopeeritud mesopoorsed süsinikupõhised elektrokatalüsaatorid anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi katoodi tarbeks. Mesopoorsete süsinikmaterjalide valmistamisel kasutati kahte matriitsi meetodit kombineerides pehmet matriitsi Pluronic F127 ja kõva matriitsi magneesiumoksiidi, mille kogust varieeriti eesmärgiga saavutada süsinikkandja optimaalne poorne struktuur. Valmistatud süsinikkandjate ja dopeeritud katalüsaatorite karakteriseerimiseks kasutati mitmeid füüsikalis-keemilisi analüüsimeetodeid. Katalüsaatorite hapniku redutseerumise aktiivsuse uurimiseks kasutati pöörleva ketaselektroodi meetodit aluselises keskkonnas. Kõrgeimat elektrokatalüütilist aktiivsust näidanud materjaliga viidi läbi anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi test, et hinnata selle potentsiaali praktiliseks rakenduseks.
Kooskõlaline happelisuse skaala 1,2-difluorobenseenis
(Tartu Ülikool, 2024) Roomet, Helerin; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös loodi kooskõlaline happelisuse skaala 1,2-difluorobenseenis (DFB), kasutades UV-Vis spektromeetrilist meetodit. Määrati 33 happe suhtelised ioonpaarsed pKa väärtused. Uuritud hapete seas on esindatud 21 CH-hapet, 7 OH-hapet ja 5 NH-hapet. DFB, atsetonitriili (MeCN) ja 1,2-dikloroetaani (DCE) happelisuse skaalade kooskõlalisuse parameetritest ilmnes, et CH-happed käituvad DFB keskkonnas usaldusväärsemalt ja on vähem tundlikud erinevatele kõrvalmõjudele lahuses, võrreldes OH- ja NH-hapetega. DFB ja MeCN vaheline pKa väärtuste korrelatsioon oli hea, mõningane ebakõla esines skaala alumises osas tugevate hapete piirkonnas. DFB ja DCE vaheline pKa väärtuste korrelatsioon oli väga hea. DFB keskkonnas koostatud happelisuse skaalas olevaid tugiväärtusi saab tulevikus kasutada teiste huvipakkuvate ainete pKa väärtuste määramiseks selles lahustis.
Orgaaniliste hapete mõju uurimine reaktsioonide kineetikale asendatud kinoliini kaudse hüdrogeenimisreaktsiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Maksimov, Gleb; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös tehti katseid asendatud kinoliini kaudse hüdrogeenimisreaktsiooniga kasutades katalüsaatoritena Brønstedi happeid, et välja selgitada, kas reaktsioon sobib mudelreaktsioonina happeliste katalüsaatorite katalüüsivõime võrdlemiseks. Kasutati samu lähteaineid terve töö vältel ning varieeriti kasutatavaid happeid ja lahusteid. Katsed näitasid, et reaktsioon kulgeb ootuspäraselt. Andmete analüüsimisel kasutati arvutatud reaktsioonide kiiruskonstante, mis leiti, lähendades vähimruutude meetodi abil katse andmeid 1. ja 2. järku reaktsiooni kineetiliste kõverate võrranditele. Saadud tulemustes oli näha sõltuvust kasutatavast katalüsaatorist, lahustist ja ka katalüsaatori kontsentratsiooni suhtest lähteaine kontsentratsiooni. Lähtudes 1. järku reaktsiooni võrrandi põhinevatest andmetest rakendati Kimball–Collins'i teooriat: sellel põhineva mudeli abil oli võimalik anda kvantitatiivne hinnang eri katalüsaatorite katalüüsivõimele, mis ei sõltunud kontsentratsioonide suhtest. Kvantitatiivsed tulemused olid saadud 5 happelise katalüsaatori jaoks deutereeritud tolueenis ning 3 happelise katalüsaatori jaoks deutereeritud benseenis ning deutereeritud kloroformis. Oli võimalik tuvastada, et teatud happed omavad kõrgemat katalüütilist aktiivsust kui teised ning et katalüütiliste aktiivsuste suhted jäävad eri lahustites sarnasteks. Polnud võimalik tuvastada ühest seost katalüütilise aktiivsuse ning vastavate hapete tugevuse vahel.
Synthesis and characterisation of oxide catalyst for oxygen evolution reaction in alkaline media
(Tartu Ülikool, 2023) Prits, Alise-Valentine; Küngas, Rainer; Nerut, Jaak; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
The properties and suitability for catalysing the oxygen evolution reaction in alkaline media were studied for four oxide catalyst materials with the perovskite structure. The structure of the materials was studied by X-ray diffraction analysis, scanning electron microscopy with energydispersive X-ray spectroscopy. Two materials were studied in a three-electrode measurement set-up. Ten electrodes were prepared by coating Ni mesh with precursor solution of an oxide catalyst. Electrodes were characterised by scanning electron microscopy with energy-dispersive X-ray spectroscopy. The electrochemical activity of the electrodes was studied in a twoelectrode set-up in conditions similar to the operating conditions of an alkaline water electrolyser. Results demonstrated that catalyst coating improved the catalytic activity of the substrate, resulting in activity similar to a commercial precious metal electrode.
Platinum catalysts deposited onto peat-derived carbon for oxygen reduction reaction in a proton-exchange membrane fuel cell
(Tartu Ülikool, 2023) Lobjakas, Wiljar; Nerut, Jaak; Kasuk, Heili; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
The aim of this thesis was to investigate the oxygen reduction reaction on platinum catalysts deposited onto peat-derived carbon. Catalyst materials were synthesised using several different methods. Physical characterisation of the materials was carried out through particle size measurements, N2 sorption analysis, X-ray diffraction analysis, thermogravimetric analysis, and scanning electron microscopy with energy-dispersive X-ray spectroscopy. Electrochemical characterisation was done by measuring the electrochemically active surface area of the materials using a three-electrode system in 0.1 M HClO4 solution and a proton-exchange membrane fuel cell (PEMFC) single cell. The ORR kinetics of the materials were investigated using a rotating disc electrode method. The activity of the materials was also tested in a PEMFC single cell. The obtained data were compared with the results of a commercial catalyst material (60% Pt on Ketjenblack EC-300J).
High energy density Zn-ion hybrid capacitor using non-aqueous electrolytes
(Tartu Ülikool, 2023) Põder, Karl-Sten; Jänes, Alar; Eskusson, Jaanus; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Intensive research in the field of supercapacitors has been fuelled by the need for high efficiency energy storage systems. The concept of hybrid capacitor aims to close the gap between batteries and electrical double-layer capacitors in terms of improving the energy density. The purpose of the study was to find out if Zn-ion hybrid capacitors have the necessary characteristics and properties to be alternative future energy storage technology. Different combinations of acetonitrile and propylene carbonate solvents, together with Zn(TFSI)2, Zn(BF4)2 and Zn(OTf)2 salts were tested. Zn and carbon cloth electrode were studied using different physical characterization methods. Electrochemical performance for assembled test cells was measured and compared using cyclic voltammetry, electrochemical impedance spectroscopy, constant current charge/discharge methods and Ragone plots. Acetonitrile-based systems exhibited promising electrochemical results.
Design of Highly Luminescent Anionic Manganese(II) Complexes for Application in Organic Light-Emitting Diodes
(Tartu Ülikool, 2023) Sääsk, Verner; Põhako-Esko, Kaija; Chou, Hou-Hsiu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
This study reports on the successful preparation of eight novel luminescent manganese(II) complexes, for which melting and degradation onset temperatures, X-ray diffraction patterns, luminescence spectra, emission lifetimes, and quantum yields were measured. Based on the results, [BnMIm]2[MnBr4] (BnMIm = 1-benzyl-3-methylimidazolium ion) was chosen for the preparation of organic light-emitting diodes, due to its remarkable quantum yield (Ф = 0.59) and high crystallinity. Next, to demonstrate applicability of complexes with [BnMIm]+ cation as emitter materials, thin luminescent films were prepared out of them. Finally, optical band gap of [BnMIm]2[MnBr4] was estimated from its absorption spectrum.
Basofiilse proteiinkinaas N3 suhtes selektiivsete bisubstraatsete inhibiitorite arendamine
(Tartu Ülikool, 2023) Jääger, Eva Lea; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Proteiinkinaasid on ensüümid, mis reguleerivad valkude fosforüülimise läbi paljusid rakuprotsesse. Nende häireid seostatakse tõsiste haigustega, mistõttu on nad muutunud üheks olulisematest ravimi sihtmärkidest. Proteiinkinaasidele arendatakse inhibiitoreid, mida saab kasutada ravimitena ja diagnostikaks. Proteiinkinaasi N3 on seni vähe uuritud, kuid selle liigaktiivsust on seostatud vähkkasvajate metastaaside tekkega. Töö käigus iseloomustati mõnede Tartu Ülikooli meditsiinilise keemia uurimisrühmas varasemalt arendatud ARC-tüüpi inhibiitorite afiinsusi PKN3 suhtes ja sünteesiti ARC-668 derivaadid eri suurusega asendusrühmadega ATP-analoogses osas. Leiti, et asendusrühma suurusega on võimalik inhibiitorite selektiivsusi eri proteiinkinaaside suhtes mõjutada, lisaks võivad erinevad asendusrühmad oluliselt mõjutada ARC-ide luminestsentsomadusi.
Molübdeeniga dopeerimise mõju tahkeoksiidkütuseelemendi strontsiumtitanaadipõhise anoodmaterjali omadustele
(Tartu Ülikool, 2023) Villemson, Karl Markus; Korjus, Ove; Nurk, Gunnar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Töös sünteesiti ja karakteriseeriti kõrgtemperatuurse tahkeoksiidkütuseelemendi La0,25Sr0,25Ca0,4Ti1-x-yNixMoyO3− anoodimaterjale. Materjalide aktiivsust ja stabiilsust uuriti järgnevate meetoditega: XRD, SEM, SIMS ja EIS. Kõige aktiivsemaks materjaliks osutus La0,25Sr0,25Ca0,4Ti0,95Mo0,05O3− (841 ℃ juures Rp = 0,31 ·cm2 , 1000 h jooksul degradeerus 68,5%) ning kõige stabiilsemaks osutus La0,25Sr0,25Ca0,4Ti0,95Ni0,03Mo0,02O3− (841 ℃ juures Rp = 0,53 ·cm2 , 1000 h jooksul degradeerus 33,1%).

Sirvi

Viimati lisatud