VKMO magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34631
Browse
Browsing VKMO magistritööd – Master's theses by Author "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia"
Now showing 1 - 20 of 25
- Results Per Page
- Sort Options
Item Artikulatsioonitüüpidest eesti rahvapärases viiulimängus 1912. - 1938. aastal helisalvestatud polkade alusel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talsi, Eeva; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaLoomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on uurida artikulatsiooni eesti rahvapärases viiulimängus polkade ajalooliste helisalvestiste näitel. Diplomitöö põhilisteks uurimismeetoditeks on arhiivisalvestiste ja noodistuste analüüs, kirjeldamine ja omavaheline võrdlus. Peamine uurimismaterjal on ERA fonoteegis säilitatud 1912.– 1938. a helisalvestatud eesti viiuldajate polkad. Selles töös on käsitletud rahvapärase mängimismaneeri selliseid omadusi nagu groove, artikulatsioon ja agoogika. Traditsiooniliste viiuldajate mängus eristatakse ja kirjeldatakse erinevaid artikulatsioonitüüpe. Artikulatsiooni detailne uurimine ajalooliste salvestiste põhjal annab tänapäeva pärimusmuusikutele hinnalist informatsiooni, mida nad võiksid kasutada oma praktikas.Item Eesti torupilli tutvustava videoblogi "100 torupilli" pedagoogilised aspektid(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Sillamaa, Sandra; Roose, Celia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaLoomingulise magistrieksami kirjalik osa keskendub eesti torupilli tutvustava videoblogi “100 Torupilli” pedagoogilistele küsimustele, mis kaasnevad täiskasvanute pilliõppega harrastusõppes. Kasutusel on kolm pilliõppe meetodit: individuaalne lähenemine, kuulmise järgi õppimine ja kiirõppe meetod. Uurimistöö eesmärgiks on tuua esile projekti käigus kasutatava kiirõppe meetodi lihtsad ja keerulised etapid ning leida efektiivsed meetodid kiires õpetusprotsessis, mida saab rakendada nii eesti torupilli mängutehniliste võtete kui ka lugude õpetamisel. Projekti pedagoogiline eesmärk on õpetada osalejatele selgeks eesti torupillimängu esmased mänguvõtted ja lihtne lugu. Uurimistöös kasutatakse tegevusuuringut, mis kuulub kvalitatiivsetete uuringutüüpide alla. Analüüsi aluseks on küsimustik, video salvestised ja päevik.Item Hindamismudelite loomine II kooliastme muusikaõpetuse nelja osaoskuse hindamiseks (tegevusuuringuna)(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Hirson, Eda; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Karl Kikas inspiratsiooniallikana: mängustiili analüüs(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Uppin, Juhan; Sildoja, Krista, juhendaja; Bartosik, Tuulikki, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaMagistrieksami kirjalikus osas analüüsin mind inspireerinud lõõtspillimängija Karl Kikase mängustiili, et seda mõista ja teadlikumalt jäljendada. Tuginen analüüsis Sven Ahlbäcki uurimismeetodile ja Kikase mängustiili jäljendamisel omandatud praktilistele kogemustele. Käsitlen muusiku mängustiili kui lahutamatut tervikut, mida võib analüüsida erinevate kvaliteetide lõikes, pidades silmas ka konteksti ja mitmete tehniliste eelduste mõju mängija isikupärase stiili kujunemisel. Analüüsi tulemusel sõnastan, mis on minu arvates Karl Kikase mängustiili peamised tunnusjooned ehk stiilielemendid. Kirjeldan, kuidas mina mängijana neid stiilielemente tajun ja oma mängus tunnetan.Item Laulu eriala vilistlaste hinnangud vokaalpedagoogiks kujunemisele Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Junson, Laura; Medell, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaKäesolev magistritöö keskendub jazzmuusika ja koolimuusika õppekava pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste hinnangutele vokaalpedagoogiks kujunemisele Tartu Ülikooli ViljandiKultuuriakadeemias. Töö eesmärgiks on kaardistada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia jazzmuusika ja koolimuusika õppekava pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste hinnangud vokaalpedagoogiks kujunemisele. Uurimisprobleem seisneb asjaolus, et vokaalpedagoogiks kujunemine nõuab professioonile vastavaid üksteist toetavaid ja üksteisega lõimuvaid õppeaineid. Aga puudub teadmine, kuidas on jazzmuusika ja koolimuusika pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste endi hinnangul antud õppekavad toetanud nende kujunemist vokaalpedagoogiks. Uurimisprobleemina on autor tõstatanud küsimuse - kuidas on toetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia jazzmuusika ja koolimuusika õppekavad pilliõpetaja suuna laulu eriala vilistlaste kujunemist vokaalpedagoogiks?Item Loovuse arendamine ja toetamine muusikatunnis ning kitarriõpetuse võimalused selleks(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Lohu, Kersti; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja, milline on üldhariduskoolis töötavate muusikaõpetajate hoiak ja kogemus seoses loovuse toetamise ja arendamisega muusikatunnis. Uurimuse läbiviimisel toetuti Csikszentmihalyi loovusteooriale (1999). Lisaks otsiti uurimuse käigus vastust küsimusele, millised on arengud kitarriõpetuse rakendamisel põhikooli 3. astme muusikaõpetuses.Item Loovuse arendamise võimalused muusikakoolide vanema astme eriala- ja ansamblitundides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Saar, Liina; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaKäesoleva magistritöö aineks on loovust arendavate tegevuste uurimine muusikakooli põhipillija ansamblitundides. Laste loovuse arendamise vajalikkusest koolikeskkonnas on palju kõneldud, kunstiained ning nende hulgas muusikaõpetus kannavad loovuse arendamise seisukohalt olulist rolli. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, milliseid loovuse arendamise võimalusi kasutavad Eesti muusikakoolide õpetajad vanema astme põhipilli-, ja ansamblitundides ning milline on õpetajate valmisolek arendada lastes loovust.Item Muusikaajaloo õpetajate arvamused muusikaajaloo õpetamisest huvihariduskoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Niit, Erko; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Muusikalise liikumise rakendamisest üldhariduskooli I kooliastmes Viljandimaa näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Juht, Ingrid; Kiilu, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Muusikalised tegevused Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Iilane, Katri; Sepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Muusikaõpetajate arvamused muusikaõpetuse hindamisest(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Õmblus, Kristjan; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaMagistritöö eesmärgiks oli selgitada välja muusikaõpetajate arusaamad muusikaõpetuse hindamisest, hindamisviisidest ja võimalikest kitsaskohtadest. Uurimisprobleem seisneb selles, et ei ole teada, miks ja millise hindamisstrateegia muusikaõpetajad valivad ning mis on nende hinnangul muusikaõpetuse hindamise eesmärgiks.Item Muusikaõpetajate kogemused kaasava hariduse põhimõtteid rakendades I ja II kooliastmes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Aidla, Cathlen; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Õpetaja enesekehtestamine III kooliastme muusikatundides Viljandimaa koolide õpetajate arvamuste põhjal(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Kukka, Kertu; Muldma, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaKäesolev magistritöö keskendub õpetaja enesekehtestamisele koolitundides. Töö kirjutaja eesmärk on selgitada välja õpetajate arvamus enesekehtestamise vajalikkuse kohta ning III kooliastme muusikatundides kasutatavad enesekehtestamismeetodid.Item Õpetajate ja lapsevanemate arusaamad laste väärtuste kujunemisest Valga lasteaed Buratino näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Oberst, Jaana; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaKäesoleva magistritöö eesmärgiks on on välja selgitada, millised on õpetajate ja lapsevanemate arusaamad väärtuskasvatusest ning kuidas erinevad sihtgrupid - õpetajad ja lapsevanemad tajuvad väärtuste avaldumist lasteaia koguperepidude traditsioonis ning sellega seotud protsessides.Item Õpetajate teadlikkus erinevatest õpistiilidest ning nendega arvestamine kitarritundides Eesti muusikakoolides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Toit, Ainar; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Õpilaste ja õpetajate arvamused muusikalavastustest õppemeetodina põhikooli III astme õpilaste üldpädevuste kujunemisel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Tinn, Tiina; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Paikkonna pärimuse kasutamine II kooliastme muusikatundides Kagu-Eesti koolide näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Kons, Merle; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaõpetaja; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaMagistritöö eesmärgiks on kaardistada muusikaõpetajate kogemused paikkonna pärimuse kasutamisel Kagu-Eesti põhikoolide II kooliastmes. Peamise uurimisprobleemina esitati küsimus, kuidas ja millisel määral kasutatakse oma paikkonna pärimust II kooliastme muusikatunnis. Sellest lähtuvate uurimisküsimustega taheti teada, kuidas muusikaõpetajad defineerivad paikkonna pärimuse mõistet ning kuidas ja kas rakendavad seda II kooliastme muusikatunnis.Item Pillimängu rakendamine Lõuna-Eesti riigigümnaasiumite muusikatundides muusikaõpetajate arvamuste ja praktika põhjal(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Hellamaa, Sirli; Remmik, Marvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Regilaulu maailm kaasaegses akadeemilises heliloomingus: vestlused kolme eesti heliloojaga : loomingulise magistrieksami kirjalik osa(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Noormets, Sänni; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaItem Relatiivse solmisatsiooni rakendamine lauluõpetamismeetodina töös laste- ja poistekooridega(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Võsu, Elise; Steinbach, Kadri, juhendaja; Roose, Celia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaKäesolev magistritöö keskendub relatiivse solmisatsiooni kasutamisele töös laste- ja poistekooridega. Töö eesmärk on välja selgitada aktiivselt lauluõpetamismeetodina relatiivset solmisatsiooni kasutavate koorijuhtide arvamused relatiivse solmisatsiooni rakendamisvõimalustest, tõhususest ja kitsaskohtadest.