Sirvi Autor "Treikelder, Anu, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 45

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyse des microgenres et des connaissances pluriculturelles des élèves en classe de FLE
(Tartu Ülikool, 2025) Tammiste, Anette; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Dans ce mémoire de master, nous avons observé et analysé les interactions de dix cours de FLE dans un collège estonien. Nous nous sommes appuyée sur le cadrage des microgenres du cours. Selon les données, les microgenres du cours sont initiés et influencés principalement par le professeur. Les phénomènes du plurilinguisme et de la pluriculturalité en classe ont été juxtaposés aux descripteurs dans le volume complémentaire du CECRL. Ayant également considéré les réponses des élèves aux questionnaires, nous avons vu que les collégiens estoniens utilisent leur bagage pluriculturel et plurilingue d’une manière exemplaire.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyse des équivalents francais de l'adjectif " odav "
(Tartu Ülikool, 2015) Vainola, Riina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Omadussõna odav prantsuskeelsete vastete analüüs. Käesoleva bakalaureusetöö pealkiri on „Omadussõna odav prantsuskeelsete vastete analüüs“. Töös uuritakse korpusepõhiselt, millised vasted esinevad omadussõnal odav prantsuse keeles, kuidas neid kasutatakse ja millised on erinevused ning sarnasused näidete süntaksis ja vastete funktsioonides. Vaadeldakse nii prantsuse keelest kui ka prantsuse keelde tõlgitud vasteid. Analüüsi jaoks koostatud korpus põhineb eesti-prantsuse paralleelkorpusel (http://corpus.estfra.ee), millest on täpsemalt valitud ilukirjanduslikud ja mitteilukirjanduslikud tekstid mõlemal suunal. Korpuse põhjal leidsime 105 näidet, millest 53 olid ainulaadsed. Korpuse analüüsist selgus, et vasted jaotuvad kolme gruppi: omadussõnalised vasted, nimisõnafraasid ja nimisõnad või muud konstruktsioonid. Eesti-prantsuse suunal kasutatakse kõige sagedamini omadussõnalist vastet ning prantsuse-eesti suunal kasutatakse erinevaid vastete tüüpe enam-vähem võrdsel määral. Lisaks on vasted jaotatud lähtuvalt tähendusest – vasteid, mis tähistavad rahalist väärtust, esines neli korda rohkem kui vasteid, mis tähistavad abstraktset väärtust. Analüüsist ilmnes ka, et omadussõna ja adverbiaali funktsioonis olevad vasted jäid enamasti mõlemas keelesuunas samasse funktsiooni, teiste vastete puhul lausete konstruktsioon ja seega ka vaste funktsioon muutusid. Kõige sagedasem prantsuskeelne vaste omadussõnale odav on antud korpuse põhjal bon marché ning selle variatsioon à bon marché, sageduselt järgmine on pas cher, mis on enamasti kasutuses kõnekeelse väljendina. Lisaks leidsime, et kui odav väljendab selgelt rahalist väärtust, esineb tihtipeale prantsuskeelse vaste osana sõna prix (’hind’) või tegusõna coûter (’maksma’). Prantsuse-eesti suunal esineb palju nimisõnalisi ja kõnekeelseid moodustisi prantsuse kultuuriruumis tavapäraste asjade kohta, nt vinasse, mis on eesti keelde tõlgitud kui odav vein. Kokkuvõttes võib öelda, et omadussõna odav vastetena kasutatakse palju erinevaid sõnu ja konstruktsioone, mille valik sõltub sellest, kas soovitakse väljendada rahalist väärtust või abstraktset väärtust ning millisel määral oma hinnangut lausesse lisatakse. Samas tuleb tõdeda, et vastete tähendus sõltub suuresti lause kontekstist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Étude de cas en didactique de la grammaire : les démarches d’enseignement/apprentissage de la grammaire dans la méthode " Quartier Latin " par rapport aux orientations méthodologiques de l’école de langue Folkuniversitetet en Estonie
(Tartu Ülikool, 2016) Toots, Helmet; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Grammatika õpetamise ja õppimise viisid prantsuse keele õpikus „Quartier Latin“ võrreldes Folkuniversitetet’i metoodiliste suunistega. Uurimustöö eesmärk on leida vastus kahele peamisele küsimusele: kuidas õpikus pakutud grammatika õpetamise viisid ja võtted ühtivad või erinevad Folkuniversiteteti metoodikaga? Kuidas kasutada paralleelselt õpikut ja lisamaterjale, nii et õpitegevused oleksid mitmekesised ja motiveerivad ning aitaksid õpilasel omandada grammatikapädevuse. Uurimustöö esimene osa koosneb kahest peatükist, millest esimene loob uurimuseks vajaliku teoreetilise raamistiku, ning teine analüüsib, kuidas peaks Folkuniversiteteti metoodiliste suunitluste kohaselt erinevates tunnietappides grammatikat käsitlema. Töö teine osa koosneb õpiku analüüsist. Esimene peatükk vaatleb õpiku ülesehitust ja metoodikat ning võrdleb seda eessõnas kirjutatuga. Õpik järgib eklektilist metoodikat: lähtub ühest küljest ülesehituselt kommunikatiivsest lähenemisest, teisest küljest on vastab grammatika kirjeldus ja õpetamine eesti keele kaudu traditsioonilisele metoodikale. Teine peatükk analüüsib erinevaid grammatika õpetamise protseduure õpikus. Kolmas peatükk analüüsib, kuidas grammatika õpetamise protseduurid õpikus seostuvad tunni etappidega Folkuniversitetetis ehk kuidas kasutada õpikut ja milliseid lisamaterjale peaks kasutama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juste en français et just en estonien :|bétude comparative sur le corpus COPEF
(Tartu Ülikool, 2018) Arge, Pilleriin; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida määrsõnade juste (prantsuse keeles) ning just (eesti keeles) vasteid ja määratleda, millistes olukordades ning milliste tähenduste korral on võimalik üht teisena tõlkida, ja millistes olukordades ning tähendustes ei ole vastastikune tõlge põhjendatud. Analüüsiks panin kokku 2 korpust: korpus A ja korpus B. Korpus A koosneb 197 nii originaalis prantsuse- kui eestikeelsetest tekstidest võetud näidetest, kus juste ja just on vastastikku tõlgitud. Korpus B koosneb 200 juhuslikult võetud tõlkenäitest, sealhulgas on 100 näidet juste‘ist (50 näidet originaalis eestikeelsest tekstist ja 50 näidet originaalis prantsuskeelsest tekstist) ja 100 näidet just‘ist (samuti 50 eestikeelsetest tekstidest ning 50 prantsuskeelsetest tekstidest).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'adjectif estonien " tubli " et ses équivalents français
(Tartu Ülikool, 2016) Lindlo, Kärt; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö teema on „Omadussõna tubli ja selle vasted prantsuse keeles”. Omadussõnal tubli on „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi kolm tähendust, millel omakorda on alatähendused. Esiteks võib tubli märkida, et keegi või miski väärib tunnustust ning on omadustelt hea ja sobiv, näiteks tubli tüdruk või tubli töö. Teiseks võib tubli näidata, et miski on tugev ja kange, näiteks tubli jalalöök. Kolmandaks kasutatakse tublit kõnekeeles suuruse või koguse rõhutamiseks, näiteks tubli suutäis või tubli kakskümmend inimest. Käesoleva töö eesmärk on uurida, kuidas omadussõna tubli tema erinevates tähendustes prantsuse keelde tõlkida. Selleks on loodud eesti-prantsuse paralleelkorpuse põhjal uurimiskorpus, mis koosneb 213 näitest, mis kõik sisaldavad sõna tubli. Näited pärinevad prantsuse ja eesti kirjandusteostest ja nende tõlgetest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'adverbe de restriction " seulement " , ses équivalents estoniens et leurs positions dans la phrase : une étude comparative
(Tartu Ülikool, 2017) Tarjus, Sandra; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Kitsendav adverb "seulement", tema eestikeelsed vasted ja nende paiknemine lauses: võrdlev uurimus. Töö on jaotatud kolmeks põhiosaks. Esimene osa keskendub teoreetilisele poolele, kus kirjeldatakse adverbi "seulement", tuuakse välja tema võimalikud definitsioonid, vaadatakse, kuidas võiks adverb lauses paikneda ja viimaks tutvustatakse korpust. Teine osa vaatleb adverbi "seulement" eestikeelseid vasteid. See osa on jaotatud omakorda kaheks, kus esimeses osas tuuakse välja vasted, mis kitsendavad ühte elementi lauses ning teises osas vaadeldakse adverbe, mis kitsendavad tervet lauset. Kolmas osa uurib kitsendava elemendi paiknemise erinevusi eesti- ja prantsuskeelsetes lausetes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'analyse du vocabulaire et des compétences linguistiques et discursives dans les productions écrites des élèves estoniens du niveau A2
(Tartu Ülikool, 2018) Tamvere, Kaisa; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö uurib sõnavara kasutust ning keelelisi ja diskursiivseid oskusi prantsuse keeles eesti õpilaste kirjaliku eneseväljenduse tekstide põhjal. Töö autor viis põhikooli klassiga läbi katse, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas õpilased kasutavad prantsuse keeles uusi sõnu, ilma et oleks neid sõnu tunnis õppinud, ning kuidas kasutavad õpilased sõnu siis, kui on teinud tundides sõnavaraharjutusi, mille eesmärgiks on märgata sõnadevahelisi seoseid ja näha, millises kontekstis uusi sõnu kasutatakse. Autori eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad sõnadevaheliste seoste harjutused ja sõnavara õpetamine kontekstis selle kasutamist tekstis. Samuti uuris autor kirjutatud tekstide põhjal õpilaste keelelesi ja diskursiivseid oskusi, et teha järeldusi, millised on selle klassi üldised pädevused ning peamised raskused prantsuse keeles kirjutamisel. Töö autor viis läbi katse, mis koosnes kokku viiest õppetunnist. Esimeses tunnis said õpilased ülesandeks kirjutada prantsuse keeles jutt, mille eesmärk oli kasutada ette antud kümmet uut sõna ning õpilased võisid toetuda ekraanil esitatud piltidele. Sõnad ning pildid olid pärit prantsuskeelsest muinasjutust “Kuldkiharake ja kolm karu”, kuid pildid olid valitud nii, et õpilased muinasjuttu esimesel korral ära ei tunneks. Teksti kirjutamisele järgnesid sama nädala jooksul kolm õppetundi, kus tegeleti kümmet sõna sisaldavate sõnavaraharjutustega ning samuti käsitleti verbide kasutamist erinevates aegades. Sõnavaraharjutuste eesmärk oli õpetada õpilastele, millises situatsioonis ja kontekstis sõnu kasutatakse, et luua assotsiatsioone sõnade paremaks mõistmiseks ja meeldejätmiseks. Viimases õppetunnis anti õpilastele sama ülesanne ehk kirjutada üks lugu, kus tuli kasutada sama kümmet sõna ning võis toetuda piltidele ekraanil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L’application de la méthode de la classe inversée dans l'enseignement du français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2017) Kuldkepp, Merit; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Pahupidi pööratud klassiruum tähendab traditsioonilise õppeprotsessi ümberpööramist: teooriaga tutvutakse kodus ning tundides tehakse teooriat kinnistavaid ülesandeid, mis tavapärase tunni puhul antakse õpilastele kodutööks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'application de la théorie des intelligences multiples dans l'enseignement du français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2013) Arula, Hedvy; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'assignation du genre grammatical en français
(Tartu Ülikool, 2016) Monroc, Annely-Anny; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesolevas uurimistöös võrreldakse eestlaste ja venelaste võimekust määrata prantsusekeelsete nimisõnade sugu. Töö eesmärk on välja selgitada, milliste vahenditega kumbki keelegrupp sõnade soo valib ning kuidas neil määramine õnnestub. Frédéric Gareau uurimuse eeskujul, uurin kahte keelegruppi, mis soo kategooria poolest erinevad täielikult – eesti keel, kus puudub grammatilise soo kategooria ning vene keel, kus lisaks naissoole ja meessoole on ka kesksugu. Esitan kaks põhilist hüpoteesiselle kohta, millest soo määramisel lähtutakse. Need on keeleülekanded ja prantsusekeelsete sõnalõppude kasutamine. Töö jaguneb kolmeks põhiosaks : teooria, metodoloogia ning tulemused. Teooria osas käsitletakse nimisõnade soo kategooriat prantsuse keeles ja vene keeles : millised sood eksisteerivad ning mille kaudu on neid võimalik eristada (sõnalõpud). Uurin ka venelaste keeleülekandeid soomääramisel, s.t kas nad kasutavad vene keelt, et määrata prantsusekeelsete sõnade sugu. Eestlaste seas püüan vaadata, kas nad pööravad tähelepanu sõnade lõppudele ja milliste sõnade lõppudele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L’efficacité de la rétroaction corrective écrite et ses variables contextuelles
(Tartu Ülikool, 2021) Raave, Doris Kristina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Cette étude cherche à contribuer dans le domaine de la recherche d’investigation des relations entre le contexte de la RC écrite (désormais la RCÉ) et son efficacité. Nous menons la recherche en nous concentrant sur quelques variables individuelles telles que la motivation, les croyances et le niveau. Selon Ye Han (2019) ces derniers peuvent être considérés ensemble comme agentivité, qui détermine la perception et l’usage des potentialités d’apprentissage, dans notre contexte, le nombre des instances de rétroaction. Pour cette raison, nous nous intéressons plus spécifiquement à savoir si est dans quelle mesure l’agentivité et l’engagement sont interreliés et si le nombre des instances d’apprentissage les affecte. Les concepts d’agentivité et d’engagement dans le cadre de ce travail seront expliqués plus en détails dans la partie 1.2.
listelement.badge.access-status Embargo ,
L'évaluation formative à l'école estonienne : les opinions des enseignants d'écoles élémentaires et des professeurs de FLE
(Tartu Ülikool, 2015) Padu, Mare; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud töö teemaks on “Kujundav hindamine Eesti koolis: algkooliõpetajate ja prantsuse keele kui võõrkeele õpetajate arvamused”. Magistritöö eesmärgiks oli uurida kujundava hindamise elementide kasutamist prantsuse keele kui võõrkeele tundides ja võrrelda neid tulemusi nende koolidega, kes juba rakendavad oma igapäevatöös kujundavat hindamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L’utilisation de la méthode de sœur Mary dans les cours de FLE en Estonie
(Tartu Ülikool, 2020) Koorep, Maili; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
L’objectif de ce mémoire de master est d’analyser l’application de la méthode de soeur Mary dans les cours de FLE en Estonie. Nous regardons les principes et la structure de cette méthode et ce que nous pourrions transférer à l’enseignement du français. Étant donné que l’apprentissage de la deuxième langue étrangère commence à la quatrième année scolaire à l’école privée de Tartu, nous avons choisi de nous concentrer sur les élèves de quatrième année. De cette façon, nous avons des élèves qui font leur premier contact avec le français comme avec l'anglais précédemment. Cependant, il faut garder à l’esprit que les apprenants sont déjà plus âgés (10-11 ans en quatrième année par rapport à 7-8 ans en première année) et que le français n’est plus leur première langue étrangère. Nous avons créé des séquences pédagogiques inspirées par les principes et les activités de la méthode de soeur Mary couvrant toute la première année d'apprentissage. Les séquences pédagogiques ont été testées sur la classe de treize élèves de la quatrième année à l’école privée de Tartu. Pourtant, les séquences pédagogiques présentées dans le mémoire contiennent également des activités pas encore testées. Elles servent d'exemples d’activités supplémentaires.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'utilisation du verbe vouloir dans les questions rhétoriques et ses équivalents en estonien
(Tartu Ülikool, 2025) Nigol, Grete; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
L’objectif de ce travail était d’analyser l’utilisation du verbe vouloir dans les interrogatives, d’identifier dans quels cas il n’apparaît pas comme un verbe exprimant directement la volonté et d’examiner par quels éléments ce verbe est dans ces cas remplacé dans les équivalents estoniens. Les exemples analysés dans ce travail proviennent du corpus parallèle estonien-français CoPEF. Il est apparu que le sens de volonté du verbe vouloir est le plus souvent affaibli lorsque le verbe apparaît dans une question rhétorique partielle. Dans ce type de questions, les équivalents estoniens ne contiennent généralement pas de moyen exprimant la volonté.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La comparaison des expressions imagées avec les mots de la nourriture en français et estonien
(Tartu Ülikool, 2014) Jürison, Agnes; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La place de l'adverbe " aussi " et de ses équivalents estoniens dans la phrase
(Tartu Ülikool, 2017) Redi, Karin; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Prantsuse määrsõna " aussi " ja eestikeelsete vastete asend lauses. Töö eesmärk oli uurida näiteid määrsõna aussi kasutamisest prantsuse keeles ning selle vastete asendit eesti kirjanduses või eestikeelsetes tõlketekstides. Prantsuse määrsõnal aussi on eesti keeles mitmeid erinevaid vasteid, kuid antud töö eesmärgiks oli keskenduda tähendusele également, pareillement (samuti, ka). Korpuse põhjal esinesid järgnevad eestikeelsed vasted: ka/kah, samuti, liide -gi/-ki, veel, niisamuti, nii…kui ka, ühtlasi, ühtlasi ka, samamoodi ja samal ajal. Ülekaalukalt oli adverbi aussi kõige sagedam vaste selles tähenduses ka, mis esines rohkem kui pooltel kordadel kõikidest vastetest. Teine sagedam vasteks oli samuti. Kõiki leitud vasteid pole omavahel võimalik asendada. Töö üks eesmärk oli toetudes Marzena Watoreki (2010) artikli käsitlusele uurida ja võrrelda adverbi aussi ja tema vastete positsiooni lauses sõltuvalt elemendist, mis on adverbi mõjuväljas. Lisaks oli töö eesmärk adverbi mõjuala jälgides leida seaduspärasusi, mis aitaksid adverbi lauses õigesti paigutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La traduction de la comparaison figurative d’égalité de l’estonien en français : une étude du roman d’Andrus Kivirähk "L’homme qui savait la langue des serpents"
(Tartu Ülikool, 2015) Kihva, Ulla; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Kujundlike samasust väljendavate võrdluste tõlge eesti keelest prantsuse keelde Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” näitel. Käesolev töö uurib figuratiivsete samasust väljendavate võrdluste tõlget eesti keelest prantsuse keelde. Täpsemalt on vaatluse all võrdlussidesõnade (nii/sama…) kui/nagu abil moodustatud võrdlused, mis on eesti keeles kõige levinumad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La traduction en estonien des verbes pronominaux français de sens réfléchi
(Tartu Ülikool, 2013) Jõesaar, Kadi; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le nombre du substantif abstrait : l’exemple de progrès, joie et regret dans un corpus de traduction
(Tartu Ülikool, 2014) Kallit, Maarja; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le rôle de la perception de L1 et de L2 dans l'acquisition de L3 : une étude de cas
(Tartu Ülikool, 2019) Raave, Doris Kristina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Le but de ce mémoire était de mieux comprendre la perception de la L3 lors du premier contact avec elle. Nous avons observé quelques effets d’influence interlinguistique, donc d’une langue source sur la perception et l’acquisition d’une langue cible (Odlin 1989), qui estbaséesurlasimilaritéoulaproximitédeslangues, dont nous séparons trois classes : la proximité génétique, la ressemblance typologique, la perception psychotypologique (Bardel et Falk 2010) qui à son tour dépend de diverses variables, comme de la connaissance métalinguistique de l’apprenant (Paradis 2009).