Sirvi Autor "Treikelder, Anu, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 45

L'adjectif estonien " tubli " et ses équivalents français
(Tartu Ülikool, 2016) Lindlo, Kärt; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö teema on „Omadussõna tubli ja selle vasted prantsuse keeles”. Omadussõnal tubli on „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi kolm tähendust, millel omakorda on alatähendused. Esiteks võib tubli märkida, et keegi või miski väärib tunnustust ning on omadustelt hea ja sobiv, näiteks tubli tüdruk või tubli töö. Teiseks võib tubli näidata, et miski on tugev ja kange, näiteks tubli jalalöök. Kolmandaks kasutatakse tublit kõnekeeles suuruse või koguse rõhutamiseks, näiteks tubli suutäis või tubli kakskümmend inimest. Käesoleva töö eesmärk on uurida, kuidas omadussõna tubli tema erinevates tähendustes prantsuse keelde tõlkida. Selleks on loodud eesti-prantsuse paralleelkorpuse põhjal uurimiskorpus, mis koosneb 213 näitest, mis kõik sisaldavad sõna tubli. Näited pärinevad prantsuse ja eesti kirjandusteostest ja nende tõlgetest.
L'adverbe de restriction " seulement " , ses équivalents estoniens et leurs positions dans la phrase : une étude comparative
(Tartu Ülikool, 2017) Tarjus, Sandra; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Kitsendav adverb "seulement", tema eestikeelsed vasted ja nende paiknemine lauses: võrdlev uurimus. Töö on jaotatud kolmeks põhiosaks. Esimene osa keskendub teoreetilisele poolele, kus kirjeldatakse adverbi "seulement", tuuakse välja tema võimalikud definitsioonid, vaadatakse, kuidas võiks adverb lauses paikneda ja viimaks tutvustatakse korpust. Teine osa vaatleb adverbi "seulement" eestikeelseid vasteid. See osa on jaotatud omakorda kaheks, kus esimeses osas tuuakse välja vasted, mis kitsendavad ühte elementi lauses ning teises osas vaadeldakse adverbe, mis kitsendavad tervet lauset. Kolmas osa uurib kitsendava elemendi paiknemise erinevusi eesti- ja prantsuskeelsetes lausetes.
Analyse des microgenres et des connaissances pluriculturelles des élèves en classe de FLE
(Tartu Ülikool, 2025) Tammiste, Anette; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Dans ce mémoire de master, nous avons observé et analysé les interactions de dix cours de FLE dans un collège estonien. Nous nous sommes appuyée sur le cadrage des microgenres du cours. Selon les données, les microgenres du cours sont initiés et influencés principalement par le professeur. Les phénomènes du plurilinguisme et de la pluriculturalité en classe ont été juxtaposés aux descripteurs dans le volume complémentaire du CECRL. Ayant également considéré les réponses des élèves aux questionnaires, nous avons vu que les collégiens estoniens utilisent leur bagage pluriculturel et plurilingue d’une manière exemplaire.
Analyse des équivalents francais de l'adjectif " odav "
(Tartu Ülikool, 2015) Vainola, Riina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Omadussõna odav prantsuskeelsete vastete analüüs. Käesoleva bakalaureusetöö pealkiri on „Omadussõna odav prantsuskeelsete vastete analüüs“. Töös uuritakse korpusepõhiselt, millised vasted esinevad omadussõnal odav prantsuse keeles, kuidas neid kasutatakse ja millised on erinevused ning sarnasused näidete süntaksis ja vastete funktsioonides. Vaadeldakse nii prantsuse keelest kui ka prantsuse keelde tõlgitud vasteid. Analüüsi jaoks koostatud korpus põhineb eesti-prantsuse paralleelkorpusel (http://corpus.estfra.ee), millest on täpsemalt valitud ilukirjanduslikud ja mitteilukirjanduslikud tekstid mõlemal suunal. Korpuse põhjal leidsime 105 näidet, millest 53 olid ainulaadsed. Korpuse analüüsist selgus, et vasted jaotuvad kolme gruppi: omadussõnalised vasted, nimisõnafraasid ja nimisõnad või muud konstruktsioonid. Eesti-prantsuse suunal kasutatakse kõige sagedamini omadussõnalist vastet ning prantsuse-eesti suunal kasutatakse erinevaid vastete tüüpe enam-vähem võrdsel määral. Lisaks on vasted jaotatud lähtuvalt tähendusest – vasteid, mis tähistavad rahalist väärtust, esines neli korda rohkem kui vasteid, mis tähistavad abstraktset väärtust. Analüüsist ilmnes ka, et omadussõna ja adverbiaali funktsioonis olevad vasted jäid enamasti mõlemas keelesuunas samasse funktsiooni, teiste vastete puhul lausete konstruktsioon ja seega ka vaste funktsioon muutusid. Kõige sagedasem prantsuskeelne vaste omadussõnale odav on antud korpuse põhjal bon marché ning selle variatsioon à bon marché, sageduselt järgmine on pas cher, mis on enamasti kasutuses kõnekeelse väljendina. Lisaks leidsime, et kui odav väljendab selgelt rahalist väärtust, esineb tihtipeale prantsuskeelse vaste osana sõna prix (’hind’) või tegusõna coûter (’maksma’). Prantsuse-eesti suunal esineb palju nimisõnalisi ja kõnekeelseid moodustisi prantsuse kultuuriruumis tavapäraste asjade kohta, nt vinasse, mis on eesti keelde tõlgitud kui odav vein. Kokkuvõttes võib öelda, et omadussõna odav vastetena kasutatakse palju erinevaid sõnu ja konstruktsioone, mille valik sõltub sellest, kas soovitakse väljendada rahalist väärtust või abstraktset väärtust ning millisel määral oma hinnangut lausesse lisatakse. Samas tuleb tõdeda, et vastete tähendus sõltub suuresti lause kontekstist
L'analyse du vocabulaire et des compétences linguistiques et discursives dans les productions écrites des élèves estoniens du niveau A2
(Tartu Ülikool, 2018) Tamvere, Kaisa; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö uurib sõnavara kasutust ning keelelisi ja diskursiivseid oskusi prantsuse keeles eesti õpilaste kirjaliku eneseväljenduse tekstide põhjal. Töö autor viis põhikooli klassiga läbi katse, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas õpilased kasutavad prantsuse keeles uusi sõnu, ilma et oleks neid sõnu tunnis õppinud, ning kuidas kasutavad õpilased sõnu siis, kui on teinud tundides sõnavaraharjutusi, mille eesmärgiks on märgata sõnadevahelisi seoseid ja näha, millises kontekstis uusi sõnu kasutatakse. Autori eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad sõnadevaheliste seoste harjutused ja sõnavara õpetamine kontekstis selle kasutamist tekstis. Samuti uuris autor kirjutatud tekstide põhjal õpilaste keelelesi ja diskursiivseid oskusi, et teha järeldusi, millised on selle klassi üldised pädevused ning peamised raskused prantsuse keeles kirjutamisel. Töö autor viis läbi katse, mis koosnes kokku viiest õppetunnist. Esimeses tunnis said õpilased ülesandeks kirjutada prantsuse keeles jutt, mille eesmärk oli kasutada ette antud kümmet uut sõna ning õpilased võisid toetuda ekraanil esitatud piltidele. Sõnad ning pildid olid pärit prantsuskeelsest muinasjutust “Kuldkiharake ja kolm karu”, kuid pildid olid valitud nii, et õpilased muinasjuttu esimesel korral ära ei tunneks. Teksti kirjutamisele järgnesid sama nädala jooksul kolm õppetundi, kus tegeleti kümmet sõna sisaldavate sõnavaraharjutustega ning samuti käsitleti verbide kasutamist erinevates aegades. Sõnavaraharjutuste eesmärk oli õpetada õpilastele, millises situatsioonis ja kontekstis sõnu kasutatakse, et luua assotsiatsioone sõnade paremaks mõistmiseks ja meeldejätmiseks. Viimases õppetunnis anti õpilastele sama ülesanne ehk kirjutada üks lugu, kus tuli kasutada sama kümmet sõna ning võis toetuda piltidele ekraanil.
L'application de la théorie des intelligences multiples dans l'enseignement du français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2013) Arula, Hedvy; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
L'assignation du genre grammatical en français
(Tartu Ülikool, 2016) Monroc, Annely-Anny; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesolevas uurimistöös võrreldakse eestlaste ja venelaste võimekust määrata prantsusekeelsete nimisõnade sugu. Töö eesmärk on välja selgitada, milliste vahenditega kumbki keelegrupp sõnade soo valib ning kuidas neil määramine õnnestub. Frédéric Gareau uurimuse eeskujul, uurin kahte keelegruppi, mis soo kategooria poolest erinevad täielikult – eesti keel, kus puudub grammatilise soo kategooria ning vene keel, kus lisaks naissoole ja meessoole on ka kesksugu. Esitan kaks põhilist hüpoteesiselle kohta, millest soo määramisel lähtutakse. Need on keeleülekanded ja prantsusekeelsete sõnalõppude kasutamine. Töö jaguneb kolmeks põhiosaks : teooria, metodoloogia ning tulemused. Teooria osas käsitletakse nimisõnade soo kategooriat prantsuse keeles ja vene keeles : millised sood eksisteerivad ning mille kaudu on neid võimalik eristada (sõnalõpud). Uurin ka venelaste keeleülekandeid soomääramisel, s.t kas nad kasutavad vene keelt, et määrata prantsusekeelsete sõnade sugu. Eestlaste seas püüan vaadata, kas nad pööravad tähelepanu sõnade lõppudele ja milliste sõnade lõppudele.
La comparaison des expressions imagées avec les mots de la nourriture en français et estonien
(Tartu Ülikool, 2014) Jürison, Agnes; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Les différences entre les équivalents estoniens du futur simple et du futur proche dans un corpus de traduction
(Tartu Ülikool, 2013) Kaljumäe, Kreete; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Les équivalents de parce que et puisque dans les textes estoniens
(Tartu Ülikool, 2013) Kaasla, Anna Liisa; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Les équivalents des verbes modaux " võima " et " saama " dans les textes français
(Tartu Ülikool, 2015) Raik, Keiry; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Modaalverbide võima ja saama vasted prantsusekeelsetes tekstides
Les équivalents du verbe modal pouvoir dans les textes estoniens
(Tartu Ülikool, 2014) Anspal, Berit; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Les équivalents estoniens de l'adverbe français " encore " sur la base d’un corpus de traductions
(Tartu Ülikool, 2017) Georg, Tiina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Töö eesmärgiks on korpuse põhjal uurida, missugused eestikeelsed sõnad on kasutusel prantsuskeelse määrsõna "encore" vastetena ja kas leidub vasteid, mis sobivad eesti keeles iga "encore"’i tähenduse puhul.
Les équivalents estoniens de l'adverbe français " toujours "
(Tartu Ülikool, 2016) Paasik, Elis; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Töö eesmärgiks oli uurida näiteid määrsõna toujours kasutamisest prantsuse keeles ning selle vasteid eesti kirjanduses või eestikeelsetes tõlketekstides. Kuna prantsuse määrsõnal toujours on eesti keeles väga palju erinevaid vasteid, oli töö üheks eesmärgiks Éva Buchi (2007) artiklile „Sur la trace de la pragmaticalisation de l’adverbe toujours (« voyons toujours l’apport de la linguistique historique »)“ toetudes leida erinevate määrsõna kategooriate kõige sagedasemad eestikeelsed vasted. Samuti oli töö üheks eesmärgiks kategooriatele toetudes leida seaduspärasusi eestikeelsete vastete esinemisel, mis võiksid aidata õige eestikeelse vaste valikul.
Les équivalents français de l'adjectif estonien "eriline"
(Tartu Ülikool, 2015) Oja, Kristel; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Eestikeelse adjektiivi "eriline" vasted prantsuse keeles. Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse, kuidas on tõlgitud adjektiiv eriline prantsuse keelsetes tekstides. Töö eesmärgiks on anda ülevaade erilise kõige sagedasematest vastetest ning uurida, millest need vasted on tingitud, millest sõltub erilise vaste puudumine ning mis eesmärgil on tõlkija muutnud erilise vaste sõnaliiki. Töö hüpoteesi kohaselt esineb adjectiiv particulier kõigis erilise tähendustes, sealjuures saab particulier asendada kõiki teisi erilise vasteid. Hüpotees on põhjendatud particulier’i sagedusega erilise vastena, esinedes 111 lauses 268st. Eesti keele seletavast sõnaraamastust saime kolm erilise tähendust, millest esimene jaotub kaheks prantsuse keele omadussõna particulier definitsioonis sõnaraamatus TLFI. Korpuse vastetest ei leidu ühtegi erilise vastet, mis esineks kõigis erilise tähendustes. Adjektiiv particulier katab osalt erilise esimese sõnaraamatu tähenduse ning täielikult kolmanda tähenduse. Ka adjektiiv spécial, katab ainult osa erilise esimesest tähendusest ning täielikult erilise teise tähenduse. Particulier puhul ei olnud märgata mingit konkreetset juhtu, kus ühes erilise tähenduses oleksid esinenud ainult konkreetsed või abstraktsed sõnad, mille omadusi particulier märgib. Omadussõna spéciali puhul aga küll, teises erilise tähenduses olid nimisõnad konkreetsed ning esimese tähenduse puhul abstraktsed. Sellest võime järeldada, et nimisõnadest, mida special täiendab, võib oleneda erilise tähendus. Korpuse analüüsist tuli välja, et üks osa erilise esimesest tähendusest on ‘eriti suur, erakordne’, mida particulier ja spécial ei kata oma tähendustega, kuid mida väljendab näiteks adjektiiv grand . Analüüsist võib näha, et teatud juhtudel ei olegi võimalik tõlkes kasutada adjektiive, vaid tuleb kasutada teisi sõnaliike, et väljendada soovitud mõtet. Mõnel juhul eelistatakse erilise vaste hoopis ära jätta, selleks et lause ei muutuks kohmakaks.
Les équivalents français des adverbes estoniens " kuuldavasti " , " nähtavasti " et " silmanähtavalt " . Analyse sur la base du corpus parallèle
(Tartu Ülikool, 2016) Org, Maarja-Liis; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on esmalt välja selgitada, millised prantsuskeelsed vasted esinevad eestikeelsetele modaaladverbidele kuuldavasti, nähtavasti ja silmanähtavalt, seejärel uurida, kas antud adverbid ja nende vasted on seotud tajuverbidega, millest nad on tuletatud (kuulma ja nägema). Analüüsitav korpus on koostatud eesti-prantsuse paralleelkorpuse baasil, mis sisaldab nii eesti- kui ka prantsuskeelseid ilukirjanduslikke ja mitte-ilukirjanduslikke tekste. Korpus sisaldab kokku 385 lauset, millest 312 pärinevad eestikeelsetest ja 73 prantsuskeelsetest tekstidest. Adverbidepõhine jaotus oli järgmine: kuuldavasti esines 16 näitelauses, nähtavasti 336 ja silmanähtavalt 33 lauses.
Les équivalents français des verbes estoniens avec la particule adverbiale tagasi
(Tartu Ülikool, 2013) Barbo, Steisi; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Étude de cas en didactique de la grammaire : les démarches d’enseignement/apprentissage de la grammaire dans la méthode " Quartier Latin " par rapport aux orientations méthodologiques de l’école de langue Folkuniversitetet en Estonie
(Tartu Ülikool, 2016) Toots, Helmet; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Grammatika õpetamise ja õppimise viisid prantsuse keele õpikus „Quartier Latin“ võrreldes Folkuniversitetet’i metoodiliste suunistega. Uurimustöö eesmärk on leida vastus kahele peamisele küsimusele: kuidas õpikus pakutud grammatika õpetamise viisid ja võtted ühtivad või erinevad Folkuniversiteteti metoodikaga? Kuidas kasutada paralleelselt õpikut ja lisamaterjale, nii et õpitegevused oleksid mitmekesised ja motiveerivad ning aitaksid õpilasel omandada grammatikapädevuse. Uurimustöö esimene osa koosneb kahest peatükist, millest esimene loob uurimuseks vajaliku teoreetilise raamistiku, ning teine analüüsib, kuidas peaks Folkuniversiteteti metoodiliste suunitluste kohaselt erinevates tunnietappides grammatikat käsitlema. Töö teine osa koosneb õpiku analüüsist. Esimene peatükk vaatleb õpiku ülesehitust ja metoodikat ning võrdleb seda eessõnas kirjutatuga. Õpik järgib eklektilist metoodikat: lähtub ühest küljest ülesehituselt kommunikatiivsest lähenemisest, teisest küljest on vastab grammatika kirjeldus ja õpetamine eesti keele kaudu traditsioonilisele metoodikale. Teine peatükk analüüsib erinevaid grammatika õpetamise protseduure õpikus. Kolmas peatükk analüüsib, kuidas grammatika õpetamise protseduurid õpikus seostuvad tunni etappidega Folkuniversitetetis ehk kuidas kasutada õpikut ja milliseid lisamaterjale peaks kasutama.
L'évaluation formative à l'école estonienne : les opinions des enseignants d'écoles élémentaires et des professeurs de FLE
(Tartu Ülikool, 2015) Padu, Mare; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud töö teemaks on “Kujundav hindamine Eesti koolis: algkooliõpetajate ja prantsuse keele kui võõrkeele õpetajate arvamused”. Magistritöö eesmärgiks oli uurida kujundava hindamise elementide kasutamist prantsuse keele kui võõrkeele tundides ja võrrelda neid tulemusi nende koolidega, kes juba rakendavad oma igapäevatöös kujundavat hindamist.
Juste en français et just en estonien :|bétude comparative sur le corpus COPEF
(Tartu Ülikool, 2018) Arge, Pilleriin; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida määrsõnade juste (prantsuse keeles) ning just (eesti keeles) vasteid ja määratleda, millistes olukordades ning milliste tähenduste korral on võimalik üht teisena tõlkida, ja millistes olukordades ning tähendustes ei ole vastastikune tõlge põhjendatud. Analüüsiks panin kokku 2 korpust: korpus A ja korpus B. Korpus A koosneb 197 nii originaalis prantsuse- kui eestikeelsetest tekstidest võetud näidetest, kus juste ja just on vastastikku tõlgitud. Korpus B koosneb 200 juhuslikult võetud tõlkenäitest, sealhulgas on 100 näidet juste‘ist (50 näidet originaalis eestikeelsest tekstist ja 50 näidet originaalis prantsuskeelsest tekstist) ja 100 näidet just‘ist (samuti 50 eestikeelsetest tekstidest ning 50 prantsuskeelsetest tekstidest).