1. TÜ väitekirjad alates 2004 - Theses, PhD, MSc, ETD
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes(2024-03-06) Eljand-Kärp, Viivika; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondUudisintervjuud ümbritsevad meid kõikjal – hommikul raadio saatel tööle sõites ja õhtul teleri ees istudes. Kuigi uudisintervjuu on ajakirjanduse ühe silmapaistvaima žanrina saanud rohkelt ajakirjandusuurijate tähelepanu, on siiani keskendutud peamiselt selle ühele alatüübile – konfrontatsiooni sisaldavale vastutajaintervjuule, kus sageli näeme intervjueeritavatena poliitikuid ja vastutavaid ametnikke. Et täita tühimikku teist tüüpi uudisintervjuude analüüsimise väljal, uurisin doktoritöös, millised võimalused on ajakirjanikel monteerimata ja/või otse-eetri eksperdi- ja kogemusintervjuudes tõhusamaks küsitlemiseks, et saavutada intervjueerija, intervjueeritava ja auditooriumi jaoks ammendav teemakäsitlus. Tuginedes kvalitatiivuuringule (50 ringhäälingu eetris kõlanud uudis- ja vestlusintervjuu kvalitatiivne sisu- ja vestlusanalüüs, 13 ajakirjanike ja ekspertidega tehtud uurimisintervjuu sisuanalüüs ning 4 ajakirjanikuga tehtud kirjaliku uurimisintervjuu sisuanalüüs), kirjeldasin ajakirjanike küsitlemistehnikaid ja vastajate reaktsiooni neile ning pakkusin välja võimalused tõhusamaks küsitlemiseks. Tulemustest ilmnes, et kuigi nii kogemus- kui ka eksperdiintervjuudes kannustab intervjueeritavaid suur koostöötahe, ei paku intervjuud sageli ammendavat teemakäsitlust. Põhjuseks on vestluse hüppamine ühelt teemalt teisele, aga ka probleemid küsimuste mahuga, segadus intervjuus osalejate rollidega ja puudujäägid aktiivse kuulamise tehnikate rakendamisel. Nende, aga ka mitme teise kitsaskoha vältimiseks ja oskuslikumaks intervjueerimiseks on oluline teadvustada, millistest komponentidest tõhus interaktsioon ajakirjaniku ja intervjueeritava vahel koosneb. Seejärel on ajakirjanikel võimalik oma intervjueerimistavasid täpsemalt analüüsida ja parandada. Oskuslik intervjueerimine pole kaasasündinud oskus, see vajab järjepidevat teadlikku treeningut.Item Links between segregation processes on the labour and housing markets: evidence from Finland(2024-03-01) Sinitsyna, Anastasia; Eamets, Raul, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondEesmärk: selgitada välja, kuidas on segregatsioon erinevates eluvaldkondades nagu tööturg ja eluasemeturg omavahel seotud. Segregatsioon on protsess, kus erinevad rühmad (nt sissetuleku taseme, rahvuse, hariduse jne põhjal) koonduvad konkreetsetesse geograafilistesse piirkondadesse, mis eraldab neid teistest rühmadest. Selle tulemusena kogevad inimesed suuremat ebavõrdsust ja kultuurilist isoleeritust. Uuring I näitas, et sissetulekute ebavõrdsus on elukoha erinevusega seotud positiivselt, kuid 10aastase viivitusega. Erinevused ilmnesid riikide heaolusüsteemide lõikes, kus sissetulekute ebavõrdsus ja elukohaerinevused olid kõrgeimad liberaalsetes heaolusüsteemides ja madalaimad sotsiaaldemokraatlikes heaolusüsteemides. Helsingi rakendab edukalt segregatsioonivastaseid poliitikaid, nagu sotsiaalelamute suur osakaal ja ühtlane jaotumine erineva sissetulekuga elanikega linnaosade vahel, mis aitavad vältida segregatsiooni kõrge taseme tekkimist. Uuring II näitas, et uussisserändajate vaheline seos tööturu harude ja töökohtade vahel on väga tugev, mis näitab, et tööturg on väga segregeeritud isegi Soome sotsiaaldemokraatlikus heaolusüsteemis. Segregatsiooniprotsessid saavad sisseränderiikides seega alguse immigratsioonipoliitikast, mis suunab sisserändajad tööturu spetsiifilistesse segmentidesse, kust see kipub edasi kanduma ka eluasemeturule. Ainult sihilik erinevusi tasandav eluasemepoliitika, nagu nt Helsingis, aitab vältida ulatuslikku tööturu segregatsiooni ülekandumist eluasemeturule. Uuring III näitas, et uussisserändajate lõimumine eluasemeturul on keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest, nagu keeleoskus, kultuuriline taust ja võimalik diskrimineerimine. Järelikult peaksid edukad uussisserändajate elukoha integratsioonipoliitikad rõhutama nii eluaseme mobiilsust kui ka naabruskonna mobiilsust, sealhulgas arvestades, kuidas need kaks on omavahel seotud.Item Impacts of plant hormones on controlling stomatal conductance(2024-02-21) Zamora, Olena; Yarmolinsky, Dmitry, juhendaja; Kollist, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEluks ja kohanemiseks pidevalt muutuvas keskkonnas peavad taimed ära tundma mitmesuguseid stiimuleid ja vajadusel tagama kaitsemehhanismide kiire aktiveerumise. Taimedele põhjustavad stressi põud, kuiv õhk, temperatuuri äärmused, õhusaaste, patogeenide rünnakud jne. Õhulõhed, taime lehtedes asuvad mikroskoopilised poorid, on olulised taime kohanemisel keskkonnatingimustega, sest tasakaalustavad süsihappegaasi omastamist fotosünteesiks ja vee aurumist taimedest. Õhulõhede avanemist või sulgumist põhjustavad muutused valgustingimustes, õhuniiskuses ja süsihappegaasi tasemes, samuti sulguvad õhulõhed kokkupuutel osooni või patogeenidega. Lisaks reageerivad õhulõhed ka mitmesugustele endogeensetele stiimulitele, seal hulgas väikestes kogustes toimivatele taimehormoonidele. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, millel on oluline roll õhulõhede sulgumises ja põuakindluse kujunemises. Samal ajal on ebaselge, kuidas teised taimehormoonid õhulõhede käitumist mõjutavad. Oma uuringus kasutasime geneetilist lähenemist ja gaasivahetuse mõõtmisi erinevates tingimustes, et mõista taimehormoonide jasmoonhappe, salitsüülhappe, etüleeni ja strigolaktoonide rolli kogu taime õhulõhede juhtivuse reguleerimisel. Leidsime, et kuigi jasmoonhape, salitsüülhape ja etüleen mõjutavad õhulõhede juhtivust oluliselt vähem kui ABA, moduleerivad need hormoonid õhulõhede reageerimist mõningatele keskkonnateguritele ja ABA-le Lisaks näitasime ka, et strigolaktoonid kontrollivad õhulõhede juhtivust ABA-st sõltumatult. Meie tulemused näitavad erinevate hormoonide mõju õhulõhede juhtivusele ja reaktsioonivõimele, laiendades meie arusaama õhulõhede regulatsioonist pidevalt muutuvas keskkonnas.Item Video game design and development bachelor’s curriculum for Estonia(2024-02-16) Tunnel, Raimond-Hendrik; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondDoktoritöö: Mida tuleb õppida, et videomänge teha? Kui Arno hommikul auditooriumisse jõudis, oli loeng juba alanud. Arno oli eelmisel õhtul kaua üleval, sest ehitas koos sõpradega videomängu. Videomängude loomine paelub Arnot väga. Kuigi tal on suur mure, kas ta sellel alal ka tööle kõlbab. Tartu Ülikoolis koostatud doktoritöö uuris, mis oskusi ja teadmisi peaks Arnol olema, et ta head karjääri teha saaks. Uuritud Eesti meelelahutustehnoloogia ettevõtetest enamik ütlesid, et mängudisainerina peaks Arnol olema mitmekülgne taust. Ta peaks oskama juhtida projekti ning suutma erialaselt suhelda nii mängukunstnike kui -programmeerijatega. Ühes ettevõttes näiteks nimetati mängudisaineri ametikoht hiljuti ümber projektijuhiks. Isegi kui Arno tahab tegeleda ainult programmeerimisega, on tal ka vaja mõista mängudisaini laiemalt. Ühe ettevõtte esindaja ütles: “Programmeerija, kes ei mõista kasutajakogemust, on halb programmeerija.” Samuti peaks Arno oskama kasutada mängumootoreid. Need on tööriistad, millega tänapäeval videomänge luuakse. Uuringu tulemusi võrreldi 10 aastat tagasi tehtud sarnase uuringuga. Tollel ajal mängumootorid nii levinud ei olnud. Vähemasti mitte tänapäevased Eesti ettevõtetes nõutud Unity ja Unreal Engine mängumootorid. Arnol oleks tark õppida mõlemat, et töövalik oleks laiem ja ta ei jääks ühe tehnoloogia taha kinni – kes teab, mis mootoreid ja tehnoloogiad järgmise 10 aasta pärast kasutatakse. Eriti oluline on Arnol tööle saamiseks luua mänge. Ettevõtted tõid välja, et otsitakse hea tööeetikaga vastutustundlikke töötajaid. Kui Arno peaks mängudisaineri või -arendaja tööle kandideerima, tahetakse näha ja mängida tema varasemaid mänge. Tal on vaja portfooliot. Uuriti veel, millised meelelahutustehnoloogia tööstusele ja Arnole sobivad bakalaureuseõppekavad on juba olemas teistes Euroopa riikides. Leitu põhjal loodi Eestisse sobiv bakalaureuseõppekava plaan ja õppekava disainimise põhimõtted. Niiviisi saavad nii Arno kui kõrgkoolid teada, mida tuleks õppida ja õpetada, et Arno oleks oma unistuste tööl pädev.Item Postoperative antibacterial therapy in complicated appendicitis and appendectomy in pregnancy(2024-02-16) Lipping, Edgar; Talving, Peep, juhendaja; Lepner, Urmas, juhendaja; Saar, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondEnamikel juhtudel on pimesoolepõletik tüsistumata ja operatsioonijärgselt ei vaja patsiendid antibiootikume. Kolmandikul juhtudest on apenditsiit komplitseeritud ehk pimesoole seina terviklikkus on kadunud ning põletik on pimesoolest levinud edasi kõhuõõnde. Sellisel juhul vajavad patsiendid operatsioonijärgselt antibiootikume, et vältida tüsistuste tekkimist. Samas puudub üksmeel operatsioonijärgse antibakteriaalse ravi kestvuse osas. Lisaks eelnevale on erimeelsusi ka pimesoole ohutu eemaldamise osas rasedatel. Käesoleva uurimistöö käigus viidi läbi juhuslikustatud kontrolluuring, millise käigus komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid juhuvaliti saama tavapärast pikka või lühikest (24 tundi) operatsioonijärgset antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et lühikest antibakteriaalset ravi saanud patsiendid viibisid haiglas lühemat aega ning neil ei esinenud rohkem tüsistusi võrreldes tavapärast ravi saanud uuritavatega. Lisaks vaatles käesolev uurimistöö lühikest suukaudset ja veenisisest antibakteriaalset ravi. Juhuslikustatud kontrolluuringu käigus juhuvaliti komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid saama 24-tunni pikkust suukaudset või 24-tunni pikkust veenisisest antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et suukaudset ravi saanud uuritavatel ei esinenud rohkem tüsistusi kui veenisisest ravi saanud uuritavatel. Lisaks, kasutades kõikide Eestis 2010-2020 rasedatel tehtud pimesoole operatsioonide andmeid, võrreldi avatud ja laparoskoopilise apendektoomia ravitulemusi. Uuringu tulemustest selgus, et laparoskoopiline apendektoomia oli seotud lühema operatsiooniaja ja lühema haiglas viibimisega. Raseduse katkemise või enneaegse sünnituse osas puudus avatud ja laparoskoopilise apendektoomia vahel erinevus. Seega lõhkenud pimesoolega piisab vaid paarist tabletist operatsioonijärgselt ja rasedaid võib laparoskoopiliselt opereerida!Item Essays on inflation, expectations and central bank communication(2024-01-25) Gabrielyan, Diana; Masso, Jaan, juhendaja; Uusküla, Lenno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondPraeguse ja oodatava inflatsioonidünaamika hea mõistmine on keskpankade jaoks oluline teadlike otsuste langetamiseks. Ootused muutuvad eriti oluliseks äärmuslike majandussündmuste ajal või siis, kui majandusmaastik on ebakindel. Käesolevas doktoritöös esitatud uurimustes on inflatsioon ja keskpankade teabevahetus kas otseselt või kaudselt ühine nimetaja ning neis rõhutatakse ootuste rolli inflatsiooni mõistmisel ja prognoosimisel ning asjakohase teabevahetuse tagamisel. Seega on käesoleva töö põhieesmärk inflatsioonieesmärgistamise raamistikus analüüsida inflatsiooniootusi, keskpanga sõnumeid, leibkondade majanduslikke valikuid ja nende kolme nähtuse omavahelisi seoseid. Esimene mõõde, mille kaudu käesolev väitekiri panustab majandusteaduslikku kirjandusse, on erinevate masinõppe ja traditsiooniliste ökonomeetriliste meetodite võrdlus. Uudiste andmete kasutamine on käesoleva töö teine panus, mis võimaldab luua asjakohaseid prognoose ja testida majanduslikke seoseid. Viimane käesoleva töö oluline panus on heita valgust meedia rollile majandusagentide ootuste kujunemise protsessis. Käesoleva väitekirja I ja II uuringus prognoositakse inflatsiooni vastavalt Phillipsi kõvera ja masinõppe mudeli abil, kusjuures viimane tugineb inflatsiooniootuste andmetele. Uuring III esitab väljakutse küsitlusel põhinevate inflatsiooniootuste mõõdikute kasutamisele ja pakub välja uue, mitmedimensioonilise ja potentsiaalselt reaalajas toimiva inflatsiooniootuste mõõdiku, mis kajastab kodumajapidamiste inforuumi majanduse olukorra kohta. Uuring IV annab oma panuse keskpankade teabevahetuse mõju analüüsi käsitlevase kirjandusse, uurides empiiriliselt Euroopa Keskpanga kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni.Item Risk factors and onset time of periventricular hemorrhagic infarction in preterm born children and periventricular venous infarction in term born children(2024-01-24) Ilves, Norman; Ilves, Pilvi, juhendaja; Laugesaar, Rael, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondInsult võib esineda kogu elu jooksul, sealhulgas ka vastsündinutel ja looteeas. Vastsündinueas esineb insulti ligikaudu ühel lapsel tuhande elussünni kohta. Insult loote- ja vastsündinuperioodil toob kaasa elukestva motoorse kahjustuse, kognitiivsed- ja käitumishäired, epilepsia ning sotsiaalsed probleemid, mis on sageli kombineeritud. Insult mõjutab nii lapsi kui ka nende lähedasi terve elu ja rehabilitatsiooniks kulub tohutu ühiskonna ressurss. Seetõttu on oluline insuldi ennetamine ja varajane avastamine. Looteeas kujuneva insuldi tekkepõhjused pole selged, kuna insult on harvaesinev ja suhteliselt vähe uuritud. Lisaks on looteeas tekkinud insuldi korral lapsed sünnijärgselt tihti ilma sümptomiteta ja neuroloogilised sümptomid ilmnevad alles imikueas. Püsiva neuroloogilise häire leevendamiseks on aga oluline alustada varakult rehabilitatsiooniga. Uurimistöö eesmärk oli uurida emade rasedus- ja sünnitusaegseid riskitegureid ning geneetilisi riske enneaegsetel lastel, kellel insult on välja kujunenud sünnimomendiks, ja ajalistel lastel, kellel looteea insuldi sümptomid avalduvad imikueas. Uuringu tulemused näitavad, et rasedusaegne infektsioon on oluline riskitegur ajukahjustuse tekkimisel nii enneaegselt kui ajaliselt sündinud lastel. Neeruvaagnapõletik emal tõstab 43-kordselt insuldi tekkimise riski lootel. Tähtis on vältida ja kiirelt ravida rasedusaegseid kuse-suguteede põletikke, aga ka teisi ema bakteriaalseid infektsioone. Ema infektsiooni järgselt on soovitav last jälgida ja vajadusel teha ultraheliuuring peast, et võimalikult varakult avastada insult ja alustada rehabilitatsiooniga. Leidsime, et kuna insuldiga lastel on geneetilised muutused sagedased, siis kõiki insuldiga vastsündinuid peaks geneetiliselt uurima, et leida perekondlikud juhud. Uuringus saadud teadmised on olulised kõigile arstidele, kes puutuvad kokku rasedate raviga. Kuna ema rasedusaegne infektsioon võib kahjustada loote aju, siis seda infektsiooni tuleb kiiresti ravida.Item Fault tolerant attitude control for nanosatellites: ESTCube-2 case(2024-01-23) Ofodile, Ikechukwu; Slavinskis, Andris, juhendaja; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolev uurimus viidi läbi Tartu Ülikoolis, Tartu Observatooriumis, Soome meteoroloogiainstituudis ja Eesti Tudengisatelliidi programmis. See töö käsitleb ESTCube-2 asendi määramise ja kontrolli süsteemi (ADCS). ESTCube-2 on kolmeühikuline kuupsatelliit. ESTCube-2 missiooni peamine teaduslik eesmärk on katsetada orbiidil elektrilist päikesepurje. Elektriline päikesepuri on kütusevaba tõukesüsteemi kontseptsioon. ESTCube-2 proovib demonstreerida uusi tehnoloogiad, mis võimaldaks planeerida süvakosmose missioone kuup- ja nanosatelliitidele. See töö keskendub veakindla kontrollsüsteemi arendamisele ESTCube-2 satelliidi jaoks, mille eesmärgiks on testida plasmapidurit maa-lähedasel orbiidil (LEO). Missiooni õnnestumiseks on asendi määramise ja kontrolli süsteemil kindlad nõuded, mille hulgas on lõõa välja laskmine ja pöördemomendi täpsuse ja stabiilsuse kontroll vastavalt 0.25 kraadi ja 0.125 kraadi/s täpsusega. Antud uurimuse eesmärk on luua veakindel süsteem (FTC), mis käsitleb vigu ja ebakorrapärasusi ilma vajaduseta neid tuvastada, vähendades süsteemi arvutuslikku keerukust. Selleks on välja pakutud integreeritud anti-windup (AW) tõrkekindel juhtsüsteem. See süsteem hõlmab anti-windup kompensaatori disaini, mis käsitleb täiturite küllastumist. Käsitletakse kahte lahendust: mitme-sisendi/mitme-väljundiga (MIMO) ja ühe-sisendi/ühe- väljundiga (SISO) või ühe-sisendi/mitme-väljundiga (SIMO) AW kompensaatorit. Iga üksiku kontrollkanali puhul kaalutakse SISO/SIMO lähenemisviisi, mis tagab läbipaistvuse ja paindlikkuse sõltumatu kanali kavandamisel ja häälestamisel. AW-kompensaatori jõudlus on paljutõotav, vähendades arvutuskoormust ja lihtsustades kanali häälestamist. Töös pakutakse välja ka selle arhitektuuri kombinatsioon adaptiivse Neuro-Fuzzy Inference System (ANFIS) kontrolleriga, mis pakub sujuvamaid kontrollreaktsioone rikete korral.Item Unveiling the characteristics of cancer-testis antigen MAGEA10(2024-01-16) Samel, Anneli; Kurg, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondVähk on tänapäeval üks juhtivatest surmapõhjustest ning seetõttu otsitakse pidevalt efektiivsemaid ja kahjutumaid viise selle raviks. Praegu laialdaselt kasutusel olevad ravimeetodid ei erista vähkkasvajat ümbritsevatest kudedest ning seetõttu kannatavad patsiendid raskete kõrvalmõjude all. Järjest enam proovitakse leida raviviise, mis mõjuksid vaid vähirakkudele, vähendades seega oluliselt ravi kõrvalmõjusid. Immunoteraapia on üks paljulubavamaid uusi lähenemisi vähiravis ning selle juures on oluline koht vähi-testise antigeenidel. Vähi-testise antigeenid on valgud, mida kodeerivad geenid on enamikes normaalsetes kudedes vaigistatud, kuid vähirakkudes lülitatakse nende valkude tootmine taas sisse. Lisaks on vähi-testise antigeenid võimelised kehas esile kutsuma immuunvastuseid ning seega on tegemist väga heade immunoteraapia sihtmärkide kandidaatidega. Üks tuntumaid vähi-testise antigeenide perekondi on MAGEA (melanoomi-seoseline antigeen A), mille mitmed liikmed kutsuvad esile tugevaid immuunvastuseid ning mida leidub paljudes erinevates vähkkasvajates. Antud doktoritöö fookuses on valk MAGEA10, mille puhul on eelnevalt täheldatud väga tugevaid immuunvastuseid, mille tõttu saaks seda valku kasutada immunoteraapias. Uuriti lähemalt valgu erinevaid osi, mõistmaks, millised regioonid mõjutavad eri omadusi. Kinnitati, et järjestus, mis suunab valgu rakutuuma, sisaldub MAGEA10 esimeses 14-s aminohappejäägis ning esimesed 120 aminohappejääki sisaldavad endas põhjust, miks valgu arvutuslik ja katseline suurus ei ühti. Lisaks kinnitati, et MAGEA10 ja teine perekonnaliige MAGEA4 väljuvad rakust ekstratsellulaarsete vesiikulite (EV) koosseisus, kinnitudes sealjuures tugevalt osakeste pinnale. See tähendab, et MAGEA valgud saavad rakust väljudes interakteeruda rakuvälise keskkonnaga ning seetõttu saaks neid kasutada ka vähi diagnostikas. Kokkuvõttes, antud doktoritöö aitab paremini mõista MAGEA10 omadusi, lihtsustamaks selle kasutamist vähi diagnostikas ja ravis.Item Structure-guided insights into the functions of CHIKV nsP2(2024-01-10) Wang, Sainan; Merits, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondAlfaviirused on positiivse polaarsusega RNA genoomi ja ümbrisega viirused mis on vastutavad paljude inimeste ja loomade haiguste eest. Üks meditsiiniliselt olulisemaid alfaviiruseid on chikungunya viirus (CHIKV). Selle viiruse põhjustav chikungunya palavik on äge haigus millega tavaliselt kaasneb lööve ja liigesevalud, ja millele sageli järgneb kuid või isegi aastaid kestev krooniline faas. Viimase kahekümne aasta jooksul on CHIKV põhjustanud miljoneid nakkusjuhtumeid enam kui 50-s riigis ja temast on saanud ülemaailmse tähtsusega patogeen. Litsentseeritud ravimid CHIKV põhjustatud haiguse raviks puuduvad. Alfaviiruse genoomse RNA replikatsioon sõltub RNA sünteesi ja modifikatsiooni protsessist mida viivad läbi viiruse poolt kodeeritud mitte-struktuurvalgud (nsP-d). nsP2 valku peetakse RNA replikatsiooni võtmevalguks ja peamiseks regulaatoriks. Siiski olid nsP2 valgu ensümaatiliste aktiivsuste ja muude funktsioonide omavahelised seosed ebapiisavalt uuritud. Käesolev uuring selgitas välja nsP2 valgus struktuuri mis võimaldab paremini mõista selle valgu funktsioone alfaviiruse replikatsioonis. Samuti näitasime, et nsP2-d saab kohandada täiendavate viiruse replikatsiooni jaoks oluliste funktsioonide täitmiseks. Selle uurimistöö peamised järelduse on järgnevad: 1: Tuvastasime kriitilised aminohapped jäägid, mis vahendavad „stacking“ interaktsioone nsP2 valgu ja CHIKV genoomi 3' otsa vahel. Nende interaktsioonide takistamine muudab viiruse paljunemisvõimetuks. 2: Paindlik domeenide vaheline regioon, mis ühendab nsP2 valgu N-otsa poolset helikaasi ja C-otsa poolset proteaasi piirkondi, on CHIKV replikatsiooni jaoks samuti hädavajalik. Ainult väikesed muudatused selles piirkonnas, nagu ühe aminohappejäägi eemaldamine ja kuni 10 aminohappejäägi lisamine, ei mõjuta oluliselt viiruse replikatsiooni. Suuremad muudatused, nagu kolme või viie aminohappejäägi eemaldamine, inaktiveerivad viiruse. 3: G3BP/Rin seondumise motiivide sisestamine nsP2 paindlikesse (domeenide vahelistesse) piirkondadesse oli mitte ainult viiruse poolt talutav vaid ka funktsionaalselt efektiivne - sisestatud järjestus suutis toetada mutantse CHIKV replikatsiooni nii imetajate kui ka putukarakkudes. Samad motiivid taastasid viiruse, mille nsP3 valgus puudusid G3BP seondumise motiivid, võime paljuneda imetaja rakkudes.Item Methods for studying plant-fungal interactions – reflecting on the old, the new and the upcoming(2024-01-08) Färkkilä, Sanni, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Mäeorg, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMuld kubiseb inimeluks vajalikest organismidest, mille uurimist takistab nende väiksus ja ligipääsmatus. Paljud bakterid, seened ja pisiloomad elavad koos taimejuurtega mullas. Nende organismide hulgas on eriti olulised juursümbiontsed seened. Meedias populaarseks saanud puudevahelise suhtlusvõrgustiku (i.k. wood-wide-web) kontseptsioon viitab sellele, et metsad on omavahel seotud mullaseente kaudu, mis võimaldavad puudel omavahel suhelda. Teaduslik kriitika seab aga selle võrgustiku leviku ja olulisuse kahtluse alla. Väidetakse, et varem kasutatud meetodid ei suuda tõestada et puudevahelise suhtlusvõrgustiku olemasolu. Käesolevas doktoritöös käsitleti uue meetodi - fluorestseeruvate nanoosakeste - kasutamist. Selleks hinnati erinevate bioloogiliste ja keskkonnauuringute tulemused. Laboratoorsed katsed näitasid, et nende osakeste rakendamine keeruliste looduslike süsteemide, nagu näiteks puudevaheline võrgustik, uurimisel on praegu väga keeruline. Nanoosakeste, seente ja mullaosakeste vastasmõju kohta on siiani väga vähe teada. Kuigi süsinikupõhised osakesed olid lihtsas neeldumiskatses paljulubavad, on varasemad meetodid praegu puudevahelise võrgustik ja seeneniidistiku uurimiseks sobivamad. Doktoritöö sisaldab ka eksperimentaalset uuringut, milles kasutati molekulaarseid meetodeid seente määramiseks mullast. Tuvastati, kuidas taimeindiviidide vahelised geneetilised erinevused mõjutavad juurtes elavate seente elurikkust ja suhtelist arvukust, paljastades indiviidide erinevusi nende võimes olla mükoriissetele juureseentele peremeestaimeks. Eri laiuskraadidelt pärit populatsioonide vahel nendes võimetes erinevusi ei olnud. Need tulemused näitavad, kuidas mullas elavad seened võivad avaldada mõju puude konkurentsivõimele ja seega tuleks arvesse võtta geneetilisi tegureid ka puude võrgustiku uuringutes. Doktoritöö panustab puudevahelise võrgustiku arutellu, rõhutades metodoloogilisi kaalutlusi.Item The role of culture for innovative processes(2024-01-04) Soloviov, Vladyslav; Kaasa, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondInnovatsiooni tähtsus on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Ettevõtted kasutavad innovatsiooni kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas ellu jäämiseks ning konkurentsieelise saavutamiseks. Riigid julgustavad innovatsiooni nii ettevõtete kui akadeemia tasandil mitmel põhjusel, näiteks oma kodanike elukvaliteedi tõstmiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning kaasaegse maailma paljudele väljakutsetele lahenduste välja töötamiseks. Nende arengute tõttu muutub aina tähtsamaks nende tegurite teaduslik uurimine, mis seletavad erinevate riikide innovatsioonitegevuste väljundite erinevust. Kultuur on üks viis, millega saab mõnda neist erinevustest selgitada. Käesolev doktoritöö tugineb erinevatele kultuuriteooriale, et aidata mõista, mis rolli kultuur mängib erinevate riikide ja regioonide innovatsioonitegevuses. Kolm doktoritöösse kuuluvat empiirilist teadusartiklit heidavad valgust kultuuri ja innovatsiooni erinevate osiste vahelisele suhtele ning ka teguritele, mille kaudu kultuur innovatsiooni mõjutab. Need uurimused rakendavad nii kaasaegset metodoloogiat ning andmeid kui ka alternatiivseid käsitlusi kultuuri ja innovatsiooni vahelise seose analüüsimiseks. Käesoleva doktoritöö jaoks läbi viidud uurimuste tulemused näitavad, et kultuur on seotud innovatsiooniga läbi mitme teise nähtuse, sealhulgas iga riigi kulutatavad summad teadus- ja arendustegevusteks ja mitmed riigijuhtimise aspektid. Uurimuste tulemustest johtub, et regiooni tasandil kultuuri ja innovatsiooni vaheliste seoste uurimine on tulemuslik. Need kinnitavad, et tugev seos innovatsiooni ja individualismi vahel on olemas lähtudes nii vanematest kui uuematest kultuuriteooriatest. Lisaks väidavad uurimused, et uuemad kultuuridimensioonide komplektid tagavad empiirilistes uurimustes täpsemad mõõtetulemused ja et teadlased võiksid luua enda kultuuridimensioone kasutades andmeid olemasolevatest küsimustikest.Item Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan(2023-12-12) Ojam, Indrek; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondModernistlikeks on kirjandusteadlaste poolt nimetatud radikaalseid uuendusi kandvaid tekste, mis murravad end lahti eelnevast traditsioonist ja kehtestavad oma poeetilise maailmanägemusega uue standardi. Aga sõnaga modernism on ka püütud erineval moel piiritleda perioodi 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi keskpaigani, mil kirjandus registreeris ja reageeris paljudele ühiskondlikele muutustele nagu võrdsuse ja demokraatia ideede levik, urbaniseerumine ja tehnika plahvatuslik areng. Väitekirjas konstrueeritakse modernistliku kirjanduse lugemismudel, mis võimaldab stseeni mõiste abil tuvastada uute tajuilmade tulekut kirjandusse ning sama mudeli abil tõlgendatakse hulka eesti proosakirjanduse teoseid. Selleks esitatakse kõigepealt ülevaate eesti modernistliku kirjanduse senistest tõlgendusviisidest Noor-Eesti liikumisest 21. sajandi alguseni. Stseeni mõistele keskenduvas põhiosas uurib väitekiri modernistliku kirjanduse poeetikat narratoloogia ja fenomenoloogia meetoditega. Täpsemalt on töö fookuses nüansid, kuidas kujutatakse kirjandustekstis kehalisi tundeid, mida humanitaar- ja sotsiaalteadustes kutsutakse tihti ka afektideks. Enne afekti mõistele keskendumist on modernistliku romaani poeetikat analüüsitud peamiselt jutustuse mõiste kaudu. Aristotelese “Luulekunstist” alates on selle tähendust mõistetud tõenäosuse alusel: jutustuses juhtuvad ajaloomomendile tüüpilised sündmused ning seda asustavad ka vastavalt oma ajastu tüüpiliste iseloomuomadustega tegelased. Need piisavalt tõenäolised sündmused ja tegelased kujundavad fiktsionaalse maailma jooned, mis tunduvad lugeja jaoks piisavalt loomulikud ja motiveeritud. Kuid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses tõusevad romaanižanris aina enam esile teosed, mille iseäraliku realistliku mõju seletamiseks ei piisa enam tõenäoliste ja tüüpiliste sündmuste ning tegelaste leidumisest teoses. Neis teostes ei ole tihtipeale esiplaanil tegelaste saatuslikke elumuutusi märkivad sündmused, vaid aina raskest määratletav afektiivne atmosfäär, mis ei kuulu üksikule tegelasele, vaid tõuseb esile pigem inimeste ning inimese ja looduse vahelise läbikäimise hämaraladelt. Üks viljakaid viise seda kirjanduse poeetika muutust mõtestada, on olnud analüüsida jutustuse vahekorda ühe tema võimaliku vastandi kirjeldusega. Väitekirja üks teoreetilise osa eesmärke on jutustuse ja kirjelduse vastandus uuesti läbi valgustada ja näidata selle paratamatuid kitsaskohti. Võttes arvesse jutustuse ja kirjelduse semantilisi vastuolusid, otsustatakse uurimuses kirjelduse asemel stseeni mõiste kasuks, mis pärineb Fredric Jamesoni raamatust “Realismi antinoomiad” (2013). Stseen esitab reaalsust põhimõtteliselt erinevalt kui jutustus. See võimaldab suuremat ligipääsu kehalisele reaalsusele ja jätab suuresti hõlmamata põhjuslikkuse dimensiooni, mis on jutustuse peamiseks sisuks. Pärast sissejuhatavat ja teoreetilist osa siirdutakse väitekirjas eesti kirjandusloo teetähiste juurde, et neid stseeni mõiste valgusel värskelt tõlgendada. Näited eesti kirjandusloost on jaotatud kolme alamhulka, millest igaüht ümbritseb iseäralik ajalooline kontekst. Esimene näidetegrupp koosneb Jaan Oksa, Leo Anvelti ja Reed Morni teostest, mida kõiki on võimalik mõista fin-de-siecle’i kultuuri ilmingutena ning mille puhul on peamine küsimus inimsubjekti vitaalsusest, elujõududest ja seksuaalsest identiteedist. Jaan Oks on ehk sajandi alguse kirjanduses kõige edukamalt stseeni poeetikat rakendanud autor. Oks toob ilmsiks inimsubjekti olemuslik labiilsuse ja kehalise vastuvõtlikkuse oma ümbruse suhtes, mis laseb vaevalt rääkida isegi stabiilsest soolisest identiteedist. Leo Anvelt kujutab stseeni poeetika abil oma romaani “Viirastusi valges öös” peategelase Rein Endise maailma, kuid laseb peategelase saatusel kulgeda välja kristliku moraali repressiivsest toimest üsna intellektuaalse loogika alusel. Reed Morni romaan “Andekas parasiit” pakub näite teosest, kus problemaatilise peategelase afektide maailm on väga tugevalt ratsionaliseeritud ja stseeni poeetika võimalusi on seetõttu väga tagasihoidlikult kasutatud. Teine näidetegrupp käsitleb Viivi Luige “Ajaloo ilu” ja Mati Undi “Sügisballi” hilisnõukogude uue urbaniseerunud tegelikkuse viljadena, milles inimeste tundeelu on tugevalt mõjutatud globaalse läbipõimutuse tajumisest. Viimane näidetegrupp pärineb 21. sajandi alguse eesti kirjanduse ühest olulisest hoovusest, mis tegeleb teise maailmasõja järgses totalitaarses ühiskonnas tekitatud traumade kirjanduslikust kujutamise ja läbi töötamisega. Selles käsitletakse Ene Mihkelsoni, Eva Koffi ja Carolina Pihelga loomingut. Töö põhijäreldused on, et stseeni poeetika võimaldab eesti kirjanduse puhul modernistlikust uuendusest rääkida väga erinevatel ajaloomomentidel. Veel üks oluline avastus on stseeni poeetika võimekus vastuoluliste, kuid eluliselt tähtsate fenomenide nagu seksuaalsus ja trauma kirjanduslikku kujutamisel. Väitekirjas jõutakse seisukohale, et stseeni poeetika mõiste töötab kirjandusteaduse jaoks kõige viljakamalt, kui narratoloogia ja fenomenoloogia meetodeid täiendatakse ajalooliste kontekstidega, mis võivad pärineda sotsioloogia, soouuringute, tehnoloogia jm ajaloo valdkondadest. See tagab modernistliku romaani poeetika mõistmisele tugevama aluspõhja.Item Employment relations in Estonia: employee control, participation and work accommodation in co-determining working conditions(2023-12-11) Masso, Märt; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondEesti töösuhete mitmetahulises maailmas on esiplaanil töösuhte poolte valikuvõimalused. Töötajate valikuvõimalused varieeruvad iseseisvast otsustamisest kuni selle võimatuseni. Doktoritöös keskendutakse töötajate võimalusele valida tööaega, osaleda töötervishoiu juhtimises ning vaadeldakse kaasatust töötingimuste kohandamises. Töötajate isiklik kontroll töötingimuste üle avaldub eri moel. See võib tähendada nii ise oma töötingimuste üle otsustamist kui ka töötingimuste kujundamist koostöös kaastöötajate ja tööandjatega. Iga töötaja tehtav valik kujundab organisatsiooni valikuid ja iga töötaja enda valikud moodustavad osa organisatsiooni valikutest. Töökoha demokraatia on põhiprintsiip, mille järgi peaks töötajad kujundama otsuseid, mis mõjutavad neid töötajatena. Võimalus mõjutada toob aga ootuspäraselt kaasa parema tööelu kvaliteedi ja kvaliteetsema töö, olgu selleks parem tööalane eneseteostus, hoitud tervis või töö- ja eraelu tasakaal. Töötamine on samas ühistegevus, kus töötajate ja organisatsiooni kollektiivsed huvid eksisteerivad koos. Töötajate kontroll valikute üle tähendab nõnda nii võimu omamist teiste üle kui ka võimu kasutamist või kasutamata jätmist ühis-pingutusteks ja ühiste tulemuste saavutamiseks. Mõõdupuud, mis näitaks, kui palju peaks kõigi heaolu silmas pidades olema töötajate isiklikke valikuid ja organisatsiooni kui terviku valikuid, päriselt paraku veel ei ole. Eesti töötajatel on suurem otsustusõigus oma tööaja ja -meetodite üle, samas väiksem võimalus iseseisvalt või ühiselt kohandada tööd vastavalt terviseseisundile. Kuigi töötaja kaalutlusvõimalus on suur, siis kollektiivne töötingimuste mõjutamine suurendaks ka väiksemate valikuvõimalustega töötajate individuaalseid võimalusi ja parandaks töötingimusi. Individuaalseid valikuvõimalusi kujundavad ametiala ja juhtorganite juhtimistegevus. Ametialaselt kõrgemal kohal või spetsiifilisemate oskuste-teadmistega töötajad evivad suuremaid valikuid oma töö üle. Ka suuremate valikuvõimalustega töötajate võimalusi võivad avardada või kitsendada organisatsiooni juhtimisviisid ja laiemalt ühiskonnakorraldus. Ilmestagu seda näiteks ülevalt alla toimuv juhtimine, mis piirab valikuvõimalusi võrreldes valikuvõimalusi avardava osaleva juhtimisega. Tuleks mõelda, kuidas parandada teadmisi töökoha demokraatiast, mis tasakaalustaks parimal viisil töötaja individuaalseid valikuvabadusi.Item Converting identities and moralities: pentecostal christianity among the Roma in Estonia and Latvia(2023-12-07) Roht‐Yilmaz, Eva‐Liisa; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondAntud doktoritöö põhineb etnograafilistel välitöödel romade seas Eestis ja Läti Vidzeme piirkonnas Eesti piiri lähedal. Alates 1990. aastate algusest, mis oli ka üldine Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud nn usubuumi periood, on Eestis tegutsenud Soome roma nelipühi misjonärid, kes hakkasid tähelepanu pöörama just vaatluse all oleva regiooni roma vähemusele. Tänapäeval toimub suurem osa nende misjonitööst Lätis, kus roma kogukond on oluliselt suurem, kuid jätkub ka Eestis, kuivõrd romad elavad mõlemal pool riigipiiri ning suhtlevad ka oma sugulastega teises riigis. Nelipühilusse pöördumisega kaasneb vajadus seada esiplaanile uskliku identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid samas tunnevad uskuvahetanud vajadust säilitada roma kogukonda kuulumiseks vajalikud suhted ja väärtused. Doktoritöös uurin, kuidas pöördunud romad Eestis ja üle piiri Lätis Vidzeme piirkonnas loovad end eetiliste subjektidena kahe vastandliku moraalikoodeksi vahele sattununa. Doktoritöö näitab ka, et Soome roma misjonärid ja romad Eestis ja Lätis loovad uusi võrgustikke ning otsivad ühist etnilist identiteeti vaatamata roma gruppide sisemistele erinevustele. Etnilisusel on oluline roll mitte üksnes misjonitöös, vaid ka usu kogemises kehaliste sensoorsete praktikate kaudu. Selgub, et misjonil on sügavam mõju just tänu neile roma päritolu misjonäridele, kes kombineerivad roma kultuurilist identiteeti nelipühilusega ning kasutavad kultuurispetsiifilist lähenemist. Näitan, et on mitmeid lähenemisi, mida nelipühilusse pöördunud roma indiviidid kasutavad, leidmaks viise konfliktsete moraalinormide ja -süsteemide ühildamiseks, kujundades nõnda oma moraalset mina nelipühi kristlasena. Näiteks ennustamine, mis on traditsiooniline roma naiste lisateenistus, kuid mis pöördumise järel on üldiselt taunitud ja millest tuleb loobuda, ei pruugi olla kõigi nelipühilastest roma naiste jaoks üksüheselt hukka mõistetud, mitte ainult selle majandusliku tähtsuse tõttu romade jaoks, vaid ka seetõttu, et suhted teiste romadega ja oma kultuurilise identiteedi säilitamine jäävad neile jätkuvalt oluliseks. See näitab kuidas pöördunud romad peavad pidevalt otsima tasakaalu erinevate moraalikoodeksite vahel.Item The Livonian jussive in the context of the Central Baltic area(2023-12-06) Kurpniece, Milda; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Norvik, Miina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondEesti ja liivi keeltel on palju ühist, üks nendest sarnastustest on eraldi vorm, mida kasutatakse kaudsete käskude, nõuete jms väljendamiseks: jussiiv, ehk möönev kõneviis. Kuigi esimesest pilgust võib tunduda, et eesti ning liivi möönev kõneviis on peaaegu identset, nt „nǟgõ“ on eesti keeles „nähku“, siiski eesti ja liivi jussiivil on nii mõnigi erinevus. Esiteks liivi möönev kõneviis muutub arvus, nt „nǟgõ“ on ainsuse vorm, mida kasutatakse kõikide ainsuse isikutega ja „nǟgõd“ on mitmuse vorm, mida kasutatakse kõikide mitmuse isikutega. Lisaks sellele liivi jussiivi kasutatakse peaaegu alati koos partikliga „laz“, mis eesti keeles oleks „las“, näiteks öeldakse liivi keeles „laz ma nǟgõ“ ehk „las ma näen“ või „mina nähku“. Samuti erinevalt eesti keelest kasutatakse liivi jussiivi täissihitist genitiivis, mitte nominatiivis. Liivi jussiiv erineb eesti jussiivist mitte ainult morfoloogiliselt ja süntaktiliselt vaid ka semantiliselt. Nimelt edastatakse liivi keeles jussiivi abil mitte ainult käske, nõudmisi, õhutusi, lubasid, soove, mööndust, vaid ka otstarvet ning küsimusi. Näiteks saab liivi keeles öelda: „Se vȯzā um nei ūnd, perīnai um tōnd immer kierõ, laz tuoi pūoļ ka ūg“, mida eesti keeles öeldaks niiviisi: „See liha on niiviisi praadinud ja perenaine on tahtnud ümber keerata, et teine pool ka praeks“. Liivi keeles sidesõna „et“ asemel saab kasutada jussiivi partikliga „laz“. Üllatav on see, et liivi keele kasutus sarnaneb pigem läti keele kasutuse kui eesti keele kasutusega. Liivi keele jussiiv on eriline ka sellepärast, et kõiki liivi jussiivi isiku vorme kasutatakse kõikides selle funktsioonides. Ehk saab liivi jussiivig väljendada nii käsku, kui ka otstarvet ja küsimust nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Nii eesti, kui ka maailma keeltes oleks see harjumatu või lausa võimatu. See teeb liivi keele jussiivi ühelt poolt huvitavaks, aga teiselt poolt unikaalseks.Item Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal(2023-12-05) Kann, Lauri; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond1905. aasta revolutsioon on oluline pöördepunkt paljude Vene impeeriumis elanud rahvaste ajaloos. Nii impeeriumi keskuses kui ka äärealadel toimusid arengud, mis avaldasid hiljem mõju nii keisririigi kokku varisemisele kui uute riikide tekkimisele. Paraku oli nii Eestis kui tollases Vene keisririigis laiemalt 1905. aasta revolutsiooni osaks ka vägivald. 1905. aasta revolutsioon ei olnud küll ligilähedaseltki nii ohvriterohke kui 1917. aasta oktoobripöördele järgnenud segadused, kuid siiski hukkus selle revolutsiooni sündmustes Vene impeeriumis tuhandeid inimesi. Väitekiri keskendubki vägivallale 1905. aasta revolutsioonis. Traditsiooniliselt on 1905. aasta revolutsiooni Eestis vaadeldud ennekõike Vene impeeriumi sisekubermangude taustal. Väitekiri paigutab Eestis aset leidnud revolutsioonisündmusi Vene keisririigi lääneosa ehk Soome, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina konteksti. Väitekiri keskendub inimohvritega revolutsioonisündmustele Eesti linnades 1905. aastal otsides vastust küsimustele, kes olid inimohvritega vägivalla peamised põhjustajad ja millistel asjaoludel traagilised sündmused kujunesid. Peatähelepanu nii Eesti kui ka teiste maade puhul on suunatud meelavalduste pihta tulistamistele. Meeleavalduste pihta tulistamisi on varasemalt üksiksündmustena uuritud, kuid võrdlevast perspektiivist ei ole neid sündmusi seni vaadeldud. Väitekiri toetab seisukohta, et keisririigi lääneosas aset leidnud ohvriterohkete meeleavalduste pihta tulistamiste mõju kogu revolutsiooni edasisele arengule oli tegelikult suurem kui see revolutsiooni käsitlustes kajastub.Item A framework and teaching approach for IoT security risk management(2023-12-04) Affia, Abasi-amefon Obot; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Nolte, Alexander, juhendajaVõrgutoega seadmete ja nende haavatavuste kasvuga on hakatud rohkem tähelepanu pöörama asjade interneti (IoT) turvariskide haldamisele (SRM). Võimalik ründepind laieneb asjade Interneti ökosüsteemi kasvades, tuues esile vajadust tugevate turvameetmete järele arenevate ohtude vastu. Olemasolevad uuringud toovad siiski välja lünki asjade Interneti arhitektuuri täielikul integreerimisel turvariskide haldamisse. Rakendamise praktilised väljakutsed tõstavad niigi keerukate asjade interneti süsteemide keerukust ja teevad turvariskide haldamise ülesannet veelgi keerulisemaks. Seega õõnestab teooria ja praktika vaheline ebavõrdsus turvaraamistike eduka rakendamise tõenäosust reaalsetes asjade interneti süsteemides, muutes need vastuvõtlikuks pidevalt arenevale ohumaastikule. Nende väljakutsete lahendamiseks tutvustame IoT-arhitektuuril põhinevat turvariskide haldamise (IoTA-SRM) raamistikku, mis pakub terviklikku ja integreeritavat lähenemist tuvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides. Integreerides IoT arhitektuuri turvariskide haldamisse, saavad sidusrühmad tagada oma IoT süsteemi komponentide ja interaktsioonide igakülgse katvuse. Raamistikku hinnati autonoomsete sõidukisüsteemide ekspertide poolt läbiviidud juhtumiuuringute abil, et teha kindlaks selle praktilisus, kohanemisvõime ja eelised. Kuigi antud juhtumite analüüsis nähakse raamistiku praktilisust, võib selle teoreetiline rikkus jääda praktikutele rakendamise ajal abstraktseks. Arvestades asjade interneti süsteemide keerukust ja ohtude dünaamilist olemust, ei piisa üksi traditsioonilistest õpetamisviisidest, et hõlbustada raamistiku üleminekut teoreetiliselt arusaamiselt praktilisele rakendusele, mistõttu on vaja tavapärasest õpetamisviisidest edasi ulatuvaid haridusmeetodeid. Seega töötati välja sekkumispõhine häkatoni lähenemine. See lähenemisviis, mida täiustatakse kohandatud sekkumistega, soodustab kogemuslikku õppimist. Antud sekkumised on hoolikalt välja töötatud, kohandatavad erinevate häkatoni kontekstide ja turvalisuse aspektide õpetamise sisuga ning täiustatud tegevusuuringute tsüklite kaudu, et võimaldada osalejatel navigeerida ja rakendada IoTA-SRM raamistikku. Meie integreeritud raamistik ja häkatoni lähenemisviis täitsid kahte rolli: haridusmudel, mis on suunatud turvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides, ja IoTA-SRM-i raamistiku hindamismehhanism häkatoni iteratsioonide kaudu, võimaldades selliselt selle iteratiivset täiustamist. See doktoritöö aitab kaasa IoT SRMi teoreetilisele mõistmisele ja IoT turvariskide juhtimise praktilistele lähenemisviisidele. Lisaks pakub see meetodit tulevaste spetsialistide koolitamiseks selles kiiresti arenevas valdkonnas. Siin esitatud leiud ja metoodikad loovad aluse tulevastele püüdlustele IoT SRM-i rakendamisel ja õpetamisel, näitlikustades sünergilist seost teoreetiliste turvakontseptsioonide ja nende praktilise rakendamise vahel.Item Hereditary colorectal cancer syndromes in Estonia(2023-11-29) Roht, Laura; Õunap, Katrin, juhendaja; Kahre, Tiina, juhendaja; Soplepmann, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondKolorektaal- ehk jämesoolevähki defineeritakse kui pahaloomulist kasvajat, mis saab alguse käär- või pärasoolest. Kuni 10% jämesoolevähi juhtudest on pärilikud. Eestis on jämesoolevähk üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid, olles ka sage vähisurma põhjus. Enne 2012. aastat oli Eestis võimalik teostada vaid üksikuid päriliku jämesoolevähi geneetilisi uuringuid. Teistest diagnostilistest meetoditest oli põhiline MMR (mismatch repair) geenide immuunhistokeemiline (IHK) uuring. Tänapäeval teostatakse vastavalt näidustustele geeniuuringuid kasutades paljude geenide samaaegset sekveneerimist, seda nii pärilike kasvajasündroomide diagnostikaks verest kui ka kasvajakoest eelkõige raviotsuste tegemiseks. Geneetiliste uuringute roll on oluline ka tervete pereliikmete vähiriskide hindamisel, mis võimaldab rakendada jälgimisprogramme ning seeläbi langetada vähisuremust. Käesolevas uuringus hindasime esiteks rutiinse töö käigus teostatud sekveneerimise analüüside diagnostilist efektiivsust jämesoolevähiga patsientidel, ning selgus, et 22,3% esines haigus-seoseline pärilik geenimuutus. Lynchi sündroomi (LS) sünnilevimus oli Eestis aastatel 1930-2003 hinnanguliselt 1:8 638 (95% CI: 1:9 859-7 588). 10a jooksul on LS levimus tõusnud ligi kuus korda, tulenedes eelkõige parematest diagnostilistest võimalustest ning teadlikkuse tõusust. Võrreldes soolevähist haaratud indiviidiga saavad pereliikmed LS diagnoosi keskmiselt 8 aastat varem, mis võimaldab varasemat ennetust. MMR geenide IHK analüüsi diagnostilise efektiivsuse hindamisel >50a kolorektaalvähiga patsientide hulgas leidsime, et üle pooltel juhtudest kinnitus LS diagnoos, mistõttu on edaspidi soovitatav MMR IHK uuringuid teostada kõigile kolorektaalvähi patsientidele sõltumata vanusest. AXIN2-ga seotud oligodontia-kolorektaalvähi sündroomi uuringud näitasid, et suulaelõhe võib olla antud sündroomi uus tunnus, kuid vajalikud on täiendavad uuringud fenotüübi osas ning koostöö patsientide jälgimisjuhendi koostamiseksItem Quality indicators and non-ischemic myocardial injury in emergency medicine(2023-11-28) Keskpaik, Triinu; Starkopf, Joel, juhendaja; Talving, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondErakorraline meditsiin on oluline osa tervishoiust, mille funktsioonideks on ennekõike kriitiliste seisundite esmane käsitlus, elundipuudulikkuste diagnoosimine ja ennetamine ning seeläbi suremuse ja invaliidistumise vähendamine. Eestis saavutas erakorraline meditsiin iseseisva arstliku eriala staatuse 2000. aastal. Järgnevatel aastatel on loodud erakorralise meditsiiniabi võrgustik, haigete triaažisüsteem, eriala residentuuriprogramm ning astutud on esimesed sammud ravikvaliteedi hindamise poole. Sarnaselt muu maailmaga on ka Eestis järjest suurenenud nõudlus erakorralise meditsiini järele. See on kaasa toonud osakondade ülerahvastuse, mis põhjustab potentsiaalselt tervist kahjustavaid viivitusi inimese raviteekonnal. Antud uurimistöö keskendus kahele haigete grupile erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) – ägeda kõhuvaluga raskes seisundis ning tõsise rindkere traumaga patsientidele. Kõhuvalu on sage pöördumise põhjus, mille taga võib olla kiiret sekkumist vajav haigus ning trauma on oluline rahva tervise probleem. Töö fookuses olid ravikvaliteedi indikaatorid ja südamelihase kahjustus. Kvaliteediindikaatorite juures hindasime valu ravimist ning patsiendi viibitud aega EMO-s. Leidsime olulisi puudujääke praeguses praktikas. Esiteks, valu tugevus, mis on adekvaatse ravi aluseks, on sageli dokumenteerimata ning aeg valuravini on liiga pikk. Teiseks, ägeda kõhuvaluga haiged, kes peaksid pärast esmast diagnostikat ja ravi liikuma haiglasse või minema koju, viibivad EMO-s oluliselt kauem kui on sätestatud Tervisekassa poolt kinnitatud kvaliteedi nõuetes. See viitab kitsaskohtadele erakorralise patsiendi raviteekonnal. Pikem aeg EMO-s on seotud halvema prognoosiga. Troponiin on vereseerumist määratav biomarker, mida kasutatakse südamelihase infarkti diagnoosimiseks. Täpsemate testide kasutuselevõtuga on südamelihase kahjustus määratav ka teiste haiguste ja seisundite, näiteks sepsise, raske trauma ja šoki korral. Leidsime, et nii rindkere raske traumaga patsientidel kui ka ägeda kõhuvaluga patsientidel, kellel ei määrata rutiinselt troponiini, esineb sageli varjatud südamelihase kahjustus, mis on seotud oluliselt halvemate ravitulemustega.