Lumepallivalim
Lumepallivalim on üks tuntumaid meetodeid varjatud populatsioonide uurimisel. Meetod põhineb inimestevaheliste sidemete ärakasutamisel. Tabelis 9 on toodud näide lumepallivalimist.
Valimi moodustamise aluseks pole valikufreim. Valimi moodustamise protsess algab, kui uurija eraldab väikese rühma teadaolevatest sihtrühma liikmetest. Esmase rühma liikmed on valimi „seemned", kes on esimesed uurimuses osalejad. „Seemned" nimetavad uurimise tingimustele vastavaid uusi liikmeid. Leitud isikud nimetavad järgmised uuritavad ja need omakorda nimetavad järgmised sobivate tunnustega inimesed. Selline ahelprotsess jätkub seni, kuni uurimuse metoodikas kavandatud valimi suurus on saavutatud. (Salganik & Heckathorn 2004:196).
|
Lumepallivalim |
Soo ja Laas (2009:18) uurisid naistevastast vägivalda paarisuhetes ja töökohal. Valimi moodustamise kriteeriumid olid järgmised: naise täisealisus (vanem kui 18 eluaastat), erinevate vanusgruppide esindatus (18-30, 31-45, üle 45-aastased), eelpool kirjeldatud vägivalla kogemuse olemasolu (kogemused hõlmaksid vaimset, füüsilist, seksuaalset ja/või majanduslikku vägivalda). Valimi suuruseks planeeriti kaheksa paarisuhte ja seitse töökoha vägivalla ohvrit. Uuringus püüti vältida naiste otsimist sotsiaaltöötajate või naiste varjupaikade kaudu põhjusel, et valim sisaldaks ka naisi, kes ei ole abi otsinud. Respondentide leidmiseks kasutati lumepallimeetodit (vägivalda kogenud naised teadsid ise soovitada mõnda oma tuttavat, kes on samuti olnud ohver). |
Lumepallivalimi moodustamisega seoses tuleb silmas pidada mõningaid probleeme, mis lõpptulemusena võivad kallutada uurimuse tulemusi. Probleem on seotud esimese lähtevalimiga, s.o. esmaste kontaktide valimisega, kellega alustada valimi moodustamist. Küsimus on selles, et kuidas kindlusta esmaste kontaktide juhuslik valik ja kuivõrd see avaldab mõju järgnevate valimite moodustamisele. See küsimus on oluline, sest "... ükskõik mitu lainet valimi moodustamise ahelas sisaldub, paratamatult peegeldab see esialgse valimi mõju" (Heckathorn 1997:176). Näiteks esimese valimi selektsiooni võib juba mõjutada indiviidide koostöövalmidus. Viimane on üks otsustavamaid tegureid, mis hakkab määrama indiviidi sattumist esmasesse valimisse. Seega peab arvestama tulemuste tõlgendamisel, et sisuliselt on tegemist koostöövalmite indiviidide populatsiooni uurimisega. Lumepalli valimi korral võib juba esmase valimi moodustamisel mõju avaldada ka liikmete leitavus sotsiaalvõrgustiku kaudu, s.o. kuivõrd lai on uuritava suhtlusvõrgustik, kuivõrd esimese kontaktrühma liikmed kuuluvad vastavatesse klubidesse või külastavad kogunemiskohti või internetis vastavaid veebilehti. Võib juhtuda, et esmase valimi moodustamisel võib osa peidetud populatsiooni liikmetest jääda uurimata ja uurimistulemused olla tugevalt kallutatud.