Anglistika bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/34701
Sirvi
Sirvi Anglistika bakalaureusetööd – Bachelor's theses Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 173
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Problems of translating metaphors and metaphorical epithets from english into estonian (based on John Fowles's novels and their estonian translations)(Tartu Ülikool, 1990) Viru, Epp; Hanko, U., juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKirje Sources of Ukrainian-Canadian Identity in Janice Kulyk Keefer’s Novel The Green Library(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Kapitonova, Yana; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondAntud töö peamiseks eesmärgiks on püüda mõista, mis on identiteet, kuidas saab inimene oma identiteeti luua ja kõige tähtsam – milliseid allikaid saab ta selleks kasutada. Töö näitab, et arusaam identiteedist ei saa eksisteerida iseeneses, vaid inimene loob enda identiteedi, leides selleks vajalikud ressursid. Sissejuhatuses on esitatud töö taust ja välja toodud uuritava teema olulisus. Samuti annab sissejuhatus informatsiooni romaani The Green Library autori Janice Kulyk Keeferi ja teose kohta. Siin on ka püstitatud uurimisküsimused, kuidas ajalooline ja kultuuriline taust mõjutavad identiteedi kujunemist ning millistele allikatele saavad teose kaks naispeategelast toetuda oma identiteediloomes ning mis on nende valikute põhjused. Esimene peatükk on töö teoreetiline osa. See keskendub ukraina immigrantide ajaloolisele ja sotsiaalsele taustale ning erinevatele akulturatsioonistrateegiatele vastuvõtvas ühiskonnas. Peatükk käsitleb ka teise põlvkonna immigrantide eripärasid ja raskusi oma identiteedi loomisel. Teine peatükk on töö empiiriline osa. See on pühendatud romaani teise põlvkonna esindajatest kangelannadele ja nende Kanada ukrainlaseks olemise viiside analüüsile. Peatükk sisaldab samuti kahe kangelanna identiteediloome strateegiate ja nende allikate võrdlevat analüüsi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi peategelased Eva Chown ja Oksanna Moroz on samasse vanusegruppi kuuluvad teise põlvkonna ukraina juurtega immigrandid, on nende kogemused ja identiteet väga erinevad. Uurimus näitab, kui suurel määral mõjutavad peategelaste identiteeti aeg ja ühiskondlikud olud Kanadas kui vastuvõtvas ühiskonnas ning suhtumine immigrantidesse.Kirje The Lancastrian influence during the 14th and 15th centuries behind adopting the code of chivalry by the Illustrious Generation in Portugal(Tartu Ülikool, 2018) Aas, Maaris; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondThe present research grew out from my personal interest in Philippa of Lancaster, the daughter of John of Gaunt, the powerful Duke of Lancaster. Philippa was also the sister of King Henry IV (Bolingbroke), the niece of King Richard II and the granddaughter of the great chivalric king Edward III. For sealing the Treaty of Windsor, she married King John I of Portugal in February 1387, becoming the first queen of the Portuguese Avis dynasty. The marriage produced several talented and well-educated children, the so-called Illustrious Generation of Portugal, including the legendary seafarer Henry the Navigator, who among others further distributed their English mother’s chivalric ideals, good education and pious behavioural etiquette to the Portuguese court. The upbringing of Philippa’s children, the Illustrious Generation, was greatly influenced by Lancastrians’ acceptance of the code of chivalry, having a strong effect on the distribution of the English chivalric ideals in Portugal.Kirje Helga Kross: foregrounding Estonian translators: "The fall of the house Usher" and "Usheri maja hukk"(Tartu Ülikool, 2018) Vessart, Ketlin; Gielen, Katiliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondBakalaureusetöö eesmärk on uurida lähemalt eesti tõlkijat Helga Krossi, tema elulugu ning tõlkepoeetikat Edgar Allan Poe lühijutu “Usheri maja Hukk” põhjal. Lisaks võrdleb autor Helga Krossi ning Johannes Aaviku sama teose tõlkeid. Töö koosneb kahest osast: kirjanduse ülevaatest ning empiirilisest analüüsist. Esimene osa keskendub tõlkija rollile kultuuri edasikandjana ning nähtamatusele ühiskonnas. Teine osa sisaldab Helga Krossi tõlkepoeetika analüüsi ning tõlkevõrdlust Johannes Aavikuga. Bakalaureusetööst selgub, et Krossi eelistab oma tõlkepoeetikas jääda nähtamatuks ning püüdleb identsuse poole originaaltekstiga. Krossi ja Aaviku tõlkepoeetikad on küllaltki erinevad. Aavik suhtub tõlkesse vabamalt, mis on omane tema ajastule, ning kasutab Poe’le iseloomulikke aspekte enda keeleuuenduslikel eesmärkidel.Kirje An analysis of the characters Crake and Jimmy/Snowman in Margaret Atwood's dystopian novel "Oryx and Crake"(Tartu Ülikool, 2018) Jussi, Joosep; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondTöö eesmärk on leida põhjendid Margaret Atwoodi romaani „Orüks ja Ruik“ tegelaste Ruiga ja Jimmy/Lumemehe tegudele. Vastust otsitakse küsimustele, mis oli Ruiga motivatsioon hävitada tsivilisatsioon ning asendada inimesed oma geneetiliste “lastega” ja mis olid Jimmy, hiljem Lumemehe peamised põhjused postapokalüptilises maailmas edasi elada.Kirje The protagonist's quest for transformation in Margaret Atwood's "Surfacing"(Tartu Ülikool, 2018) Viies, Helena; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kuidas on kujutatud peategelase transformatsiooni Margaret Atwoodi romaanis Surfacing. Taassünni teema on kirjanduses üsna levinud ning töö eesmärgiks on uurida seda teemat Atwoodi romaani kontekstis. Töö koosneb neljast osast: sissejuhatusest, kahest peatükist ning kokkuvõttest. Sissejuhatus annab informatsiooni teose tausta ning peamiste probleemide kohta, mida see käsitleb. Samuti sõnastatakse sissejuhatuses töö eesmärk ning küsimused, millele tahetakse töös vastuseid leida.Kirje Corpus-based analysis on the use of 'this' and 'it'(Tartu Ülikool, 2018) Podburtnaja, Eliza; Leesik, Reeli-Torn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesoleva bakalaurusetöö “Korpuseanalüüs asesõnade this ja it kasutamisest” teemaks on inglise keelt õppivate eestlaste asesõnade this ja it kasutamist. Analüüsiks oli võetud 2014. aasta Tartu Ülikooli õppijakeele korpus, mis koosnes 127-st tekstist, mis olid inglise keele ja kirjanduse õppe sisseastumiseksami kolmanda küsimuse vastused. Töö eesmärgiks oli leida, kui tihti ja millistes kontekstides kasutavad this ja it valesti inglise keelt õppivad eestlased.Kirje A corpus-based study of the polysemy of 'cheers' in American and British English(Tartu Ülikool, 2018) Saar, Signe-Renate; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKorpusepõhised uurimused on valdkond, mis annab hea ülevaate kindla valitud keele kindla keeleüksus(t)est. Käesoleva tööga püüan anda vaadet sõna cheers erinevatele kasutusvõimalustele Ameerika ja Briti inglise keeles. Mainitud sõna valisin sõna polüseemia tõttu. Polüseemia tähendab, et sõnal on mitu tähendust. Minule põhiliselt huvi pakkuv valdkond oli näha, kas ja milliseid erinevusi on sõnal inglise keele kahes põhivariandis. Näiteks soovisin ma teada saada, kas cheers’i kasutatakse tänuavaldusena rohkem Briti või Ameerika inglise keeles.Kirje Identity issues in the third generation Japanese Canadians in Joy Kogawa's novel "Obasan"(Tartu Ülikool, 2018) Lambrik, Oliver; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesoleva uurimistöö eesmärk on mõista, mis on identiteedi kujunemise peamised põhjused ning miks sama generatsiooni esindajate identiteet võib olla erinev. Analüüsides Joy Kogawa romaani “Obasan” on võimalik välja tuua kolmanda põlvkonna identiteediprobleemid ning identiteeti kujundavad faktorid. Töö koosneb neljast osast: sissejuhatusest, kahest peatükist (kirjandusülevaade ning empiiriline osa) ja kokkuvõttest. Sissejuhatus räägib uurimistöö olulisusest, uurimisküsimustest ning sisaldab ka romaani lühikokkuvõtet.Kirje Close reading of Anne Sexton's "Transformations": feminist elements and culture of the 1960s-1970s(Tartu Ülikool, 2018) Õunapuu, Helena; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondTöö eesmärgiks oli uurida ameerika luuletaja Anne Sextoni kogumikku “Transformations” ning leida Sextoni teostest feministlikke ja 1960. ja 1970. aastate Ameerika kultuuri elemente. Töö eesmärgiks on näidata, kuidas Anne Sexton sulandab muinasjuttude ümberjutustustesse oma kaasaegseid kultuurielemente, kuidas ta kasutab oma ümbertöötlustes feministlikke mõtteid ning milliste vahenditega ta loob muinasjuttude ümber laiemat konteksti.Kirje The gentlemanly ideal in Jane Austen's "Emma"(Tartu Ülikool, 2018) Õispuu, Keili; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesolev bakalaureusetöö analüüsib inglise džentelmani ideaali Jane Austeni romaanis „Emma”. Antud töö peamine eesmärk on välja selgitada mida kujutab endast inglise džentelmani ideaal ja kuidas see ideaal on esindatud Jane Austeni romaanis. Seda analüüsitake kolme džentelmani, härra Eltoni, Frank Churchilli ja härra Knightley, näitel. Nemad on teose kangelanna, Emma Woodhouse’i potentsiaalsed kosilased.Kirje Donald Trump's political discourse on Twitter(Tartu Ülikool, 2018) Piksar, Kristina; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesoleva bakalaurusetöö eesmärk on uurida kuidas poliitiline diskursus on muutunud seoses sotsiaalmeedia arenguga ning millist retoorikat kasutab Donald Trump Twitteris. Töö on jaotatud kaheks osaks. Esimeses peatükkis kirjeldatakse muudatusi poliitilise retoorika ajaloos ning selgitatakse kuidas on sotsiaalmeedia seda mõjutanud. Teine peatükk sisaldab Donald Trumpi tweetide analüüsi, milleks on kasutatud Martin Reisigli ja Ruth Wodaki arendatud diskursus-ajaloolise lähenemise (discourse-historical approach) ühte aspekti, nimelt enda ja teiste kujutamise strateegiate analüüsi. Analüüsist selgub, et Trumpi peamised strateegiad enda positiivselt kujutamiseks ja vastaste negatiivselt kujutamiseks on nimetamine, vigane argumentatsioon ja intensiivistamine.Kirje Aspects of social stratification and symbolism in Edward Morgan Forster's novel "A room with a view"(Tartu Ülikool, 2018) Jänes, Eva; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondAntud töö eesmärk on uurida sotsiaalset kihistumist ja sümbolismi Edward Morgan Forsteri romaanis “A Room with a View”, läbi mille ta demonstreerib oma arvamust klassidevaheliste suhete ja eelarvamuste ning sotsiaalsete normide osas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Uurimistöö tulemuseks on sügavam arusaamine Forsteri vaatepunktidest seoses nende probleemidega, analüüsides romaani tegelasi ja nende käitumisviise, tegevuspaiku, mis Forster üles seab ning narratiivtehnikaid, mida Forster rakendab selleks, et väljendada teatud mõtteid ja motiive. Sissejuhatus sisaldab endas töö teema kirjeldust ning põhjendust, miks see teema on uurimist väärt. Lisaks nimetatakse allikad, mida töö otstarbeks kasutatakse ning kuidas neid kasutatakse.Kirje Fundamentalism and male-female relationships in Margaret Atwood's "The handmaid's tale"(Tartu Ülikool, 2018) Mägi Ravn, Morten; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesoleva töö eesmärgiks on analüüsida fundamentalismi ning meeste ja naiste suhteid puudutavate teemade kompleksset käsitlust Margaret Atwood’i romaanis Teenijanna lugu vastandades seda lihtsustatud või kallutatud teemakäsitlustele, mis on ilmunud erinevates tänapäeva meedia väljaannetes avaldatud artiklites. Sissejuhatuses on antud lühike ülevaade Margaret Atwood’i romaanist Teenijanna lugu. Samuti on välja toodud taust, mis selgitab uuritavate teemade aktuaalsust tänapäeval ja selle seost vastavaid teemasid ühekülgselt käsitlevate artiklitega. Toodud on ka töö eesmärk. Esimeses peatükis on esitatud ülevaade romaani ilmumisaegsest vastukajast, seejärel on vaadeldud, kuidas tänapäeva meedia artiklites on käsitletud fundamentalismi ning meeste ja naiste vahelisi suhteid puudutavaid teemasid võrreldes varasemate hinnangutega. Teises peatükis on analüüsitud romaanis kujutatud maailma fundamentalistlikke aspekte, samuti on läbi teose peategelase vaadeldud mehi ja naisi ning nende omavahelisi keerulisi suhteid, hõlmates nii võimuküsimust kui ka tundeid.Kirje What does the little mermaid want? : a comparative analysis of H. C. Andersen's "The Little Mermaid" and Walt Disney Studio's animated film "The Little Mermaid"(Tartu Ülikool, 2018) Ostrat, Diana; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondThe present thesis focuses on analysing and comparing the wants and wishes of Andersen’s nameless little mermaid from the tale The Little Mermaid and Ariel from Walt Disney Studio’s animated film The Little Mermaid. The aim of the present thesis is to find out the main themes of what the little mermaids wish for, what are the similarities and differences between those wishes and to give some plausible causes to those similarities and differences. The analysis is done by grouping and comparing the ideas and evidence provided by several academic sources. The present thesis contains five parts: introduction, three core chapters and conclusion. The introduction provides a generic insight into the background of the overall theme of The Little Mermaid, the original story and the animated film, brings out the main goal – finding out what both mermaids want, and summarizes the thesis statement – that the three main wishes of the mermaids are respectively human body/human world, prince (man)/marriage and (in case of the Little Mermaid of Andersen’s) immortal soul/eternal life. The first chapter of the thesis analyses and compares topics concerning the little mermaids’ wishes concerning gaining the human body and becoming a part of the human world. The second chapter compares and analyses the topic of Little Mermaid and Ariel and their relation towards the prince and marriage. The third chapter concentrates on Andersen’s Little Mermaid’s plight and motivations to gain immortal soul/eternal life. The thesis’ conclusion summarizes the main findings of the three core chapters.Kirje Translating passive voice constructions from English into Estonian based on "My family and other animals" by Gerald Durrell(Tartu Ülikool, 2018) Neerut, Carmen; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesolev bakalaureusetöö uurib passiivsete tegumoe konstruktsioonide tõlkimist inglise keelest eesti keelde Gerald Durrelli raamatu „Minu pere ja muud loomad“ näitel. Eesti keeles on tegumoe kategooria teistsugune kui inglise keeles ning seetõttu tuleb inglise keele passiivi tõlkimisel kasutada tihti ka muid grammatilisi võimalusi. Töö eesmärk oli välja selgitada, kas samal põhjusel kasutatud passiivide tõlkimisel kasutati ka eesti keeles samu konstruktsioone ning kas tõlkijate tehtud valikud langevad kokku soovitustega, mis on varem passiivide eestindamiseks antud. Töö teoreetiline osa annab ülevaate sellest, mis tegumood on ja tutvustab mõlema keele tegumoe kategooriaid. Inglise keeles eristatakse peamistena aktiivset ja passiivset tegumoodi ning eesti keeles isikulist ja umbisikulist tegumoodi. Teine teoreetiline osa räägib tõlkimisest ning pühendub just inglise keele passiivsete konstruktsioonide tõlkimisele eesti keelde. Töö analüüs põhineb 175 passiivikonstruktsioonil ja nende tõlgetel, mis pärinevad Gerald Durrelli teose esimesest poolest, st inglise keelse raamatu esimeselt 159 leheküljelt ning eesti keelse tõlke 172 leheküljelt.Kirje The genitive alternation in Estonian learner English - a forced choice task(Tartu Ülikool, 2018) Tera, Helina; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondTöö eesmärk on uurida, kuidas kasutavad eestlastest inglise keele õppijad inglise keele genitiivi vorme ning kas võrreldes inglise keelt emakeelena kõnelevate inimestega on eestlaste inglise keele genitiivi vormide kasutus erinev või sarnane. Töö alguses on sissejuhatus, millele järgneb teooria inglise keele genitiivi vormide kohta (mis see on ja mis faktorid seda mõjutavad). Keskendutakse kahele peamisele faktorile – elususele ja pikkusele. Sellele järgneb kirjeldus Anette Rosenbachi (2005) sunnitud valiku katsest, mis viidi läbi inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas. Töö empiiriline osa kirjeldab käesoleva töö raames läbi viidud katset inglise keele õppijatega, mis põhineb samadel küsimustel, mis Rosenbachi katse. Seejärel on esitatud katsetulemused, mis näitavad, et eesti keelt emakeelena kõnelevate inglise keele õppijate ja inglise keelt emakeelena kõnelejate genitiivi valikud on sarnased. Töö lõpeb kokkuvõttega.Kirje Manifestations of the supernatural in Joe Hill's "Heart-shaped box"(Tartu Ülikool, 2018) Raiend, Hanna-Liis; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, kuivõrd Joe Hilli teos “Südamekujuline karp” vastab tüüpilistele gooti romaani tunnusjoontele. Töö kooseb kahest osast: teoreetiline ülevaade ja raamatu analüüs. Esimeses peatükis vaadeldakse, mis täpsemalt on gootika žanr ning selle tüüpilised tunnusjooned, ning sellest tulenevalt käsitletakse küsimust, mis on õudusromaan ning üleloomulikkuse ilmingud, täpsemalt keskendudes kummitustele. Teises peatükis on teost analüüsitud, lähtudes neljast tüüpilisest gooti kirjanduse tunnusjoonest: tegevuspaik, kummitus ning seos elevate ja surnute maailma vahel, tegelaste areng ning uskumused ja naistegelased ning nende emotsionaalne areng. Joe Hilli raamatut võib selle põhjal pidada tüüpiliseks gooti romaaniks, üldised tunnusjooned tõusevad raamatus esile, kuid on tehtud väikseid muudatusi, mis teevad raamatu nüüdisaegsemaks ja omapärasemaks.Kirje Chuck Palahniuk's "Fight club" as an example of transgressive fiction(Tartu Ülikool, 2018) Idol, Karl-Martin; Leijen, Djuddah Arthur Joost, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondTöö peamine eesmärk on vaadelda Chuck Palahniuki teost “Kaklusklubi” kui hälbekirjanduse žanri alla kuuluvat raamatut. Täpsemini uurisin, kuidas “Kaklusklubi” tegelased protesteerivad tarbimise ja tarbimisühiskonna vastu ja kuidas nende tegevusi on kujutatud. Kuna tarbimisühiskonnavastasus on “Kaklusklubis” läbiv teema ja see käivitab kogu sündmusteahela, siis arvan, et just seeläbi on hea vaadelda tegelaste käitumist ja proovida aru saada nende tehtud otsustest. Töö koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest ja empiirilisest osast ning kokkuvõttest. Sissejuhatuses kirjeldan uuritava teema olulisust ja annan ülevaate, mis inspireeris kirjanik Chuck Palahniukiut kirjutama teost “Kaklusklubi”. Teoreetilise osaga annan põgusa ülevaate hälbekirjanduse žanrist ja tarbimisühiskonnas arengust Ameerikas. Empiirilises osas analüüsin tarbimisühiskonnavastasust “Kaklusklubis”. Teema analüüsimiseks kasutan ohtralt kirjeldusi raamatus, kuna raamat on kirjutatud in medias res narratiivis ja nii on lugejal teemast lihtsam aru saada, sest kõik on omavahel seotud.Kirje Students' awareness of the varieties of English(Tartu Ülikool, 2019) Melnik, Darja; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondThe present thesis focuses on the study of the students` awareness of the varieties of English. The aim of the present thesis is to find out to what extent the students of English studies at the University of Tartu are aware of three most popular varieties of English (British, American and Australian), which factors influence the usage of a particular variety and which variety the students use the most. Furthermore, two thesis statements were formed: 1. Students know and use American and British English more than Australian English; 2. Students are able to differentiate between the varieties and in their language use stick to one particular variety.